Muud › Muud hagiasjad

2-05-13935 Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja esindaja jäi vastuses toodud vastuväidete juurde ning palub kohaldada aegumist. Kohtu põhjendused Kuna kostja on kohtule esitanud hagile aegumise vastuväite, siis tuleb kohtul kõigepealt anda küsimus vastusele, kas hagi on aegunud või mitte. Kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas hageja nõue enne 1. juulit 2002.a. oli aegunud või mitte. Kuni 1. juulini 2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 kohaselt on hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Antud hagis esitatud võlaõiguslikule nõudele tuleb seega kohaldada kuni 01. juuli 2002.a. üldist aegumistähtaega, milleks on 10 aastat alates 15.01.1999.a. ja mis VÕS RakS jõustumise ajaks ei olnud möödunud. VÕS RakS § 9 lg 1 alusel tuleb nõudele seega alates 01. juulit 2002.a. kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kuna hagi on esitatud kohtusse 30. juuni 2005.a., siis ei ole kolme aastane aegumistähtaeg, mis kehtestati VÕS RakS alusel alates 01.juuli 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumisega möödunud ja kohtul pole põhjust kohaldada aegumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub antud vaidluses kohaldamisele võlasuhte kui laenusuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Ja TsK § 174 kohaselt ei ole kohustuse täitmisest ühepoolne keeldumine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.

2-05-13935 Vaidlust ei ole, et Natalja Simonova on kirjalikus allkirjas 15.12.1998.a. tunnistanud, et sai Niina Ertilt 45 000 krooni kuni 15.01.1999.a. Vaidlust ei ole, et käesoleva ajani kostja mingeid summasid hagejale maksnud ei ole. TsK § 276 lg 1 kohaselt on laenajal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Selle sätte kohaselt on rahatuse tõendamise kohustus kostjal. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, et allkiri oleks olnud ajutine või et allkiri oleks olnud kirjatatud tahteta poolte vahel sõlmitud laenulepinguga luua õiguslikke tagajärgi. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 91 kohaselt ja ka alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud, sest kostja oma laenulepingus tulenevat kohustust täitnud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 45 000 krooni võlgnevuse katteks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulu kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks tasutud riigilõivu katteks 3 150 krooni ja õigusabikulude katteks leiab kohus on põhjendatud välja mõista arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust 500 krooni, see on kokku kohtukulusid 3 650 krooni.

Kohtunik

Iris Kangur

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.