Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja müüs kostjale kaupa summas 15 764 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud summas 15 764 krooni. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja lepingust lähtuvalt kokku viivises määraga 0,03 % päevas, so 11% aastas tähtaegselt tasumata summast. Viivisearvestuse aluseks on võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta 360 päeva. Viivis seisuga 13.09.2006.a. on 6360,78 krooni. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 9, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,113 lg 1, 208 lg 1, 402, 403 lg 3 p 1, 405 lg 1, 415 lg 1 alusel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 15 764 krooni ja viivised summas 6 360,78 krooni, kokku 22 124,78 krooni ja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja vastuväited Kostja on hagile esitanud kirjaliku vastuse ( tl 21-22). Vastusest nähtuvalt kostja ei eita, et tema on hagiavalduses märgitud kaubad tellinud. Kuid kostja väitel oli kauba tegelikuks saajaks hoopis R. T. , kes kostjalt ähvardustega kaubad välja pettis. Ka ostudokumendid nõudis R. T. endale, lubades kauba eest ise tasuda. Kostja oma täiendavas vastuses (tl 23) taotleb võla tasumist ositi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kuna kostja oma kirjalikus vastuses muuhulgas teatas kohtusse ilmumise võimatusest halva tervise tõttu, määras kohus TsMS § 404 lg 1 alusel kirjaliku menetluse. Kostja kohtu poolt antud tähtajaks so 20.10.2006.a. soovist asja lahendamiseks kohtuistungil ei teatanud. Ka ei teatanud samaks tähtajaks hageja esindaja soovist enda ärakuulamiseks. Kostja koos oma vastusega ega ka kohtu poolt täiendavalt antud tähtajaks so 20.10.2006.a. täiendavaid tõendeid peale oma pensionitunnistuse koopia ei esitanud. Täiendavaid tõendeid ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks so 20.10.2006.a. ka hageja. Seetõttu kohus leiab, et pole takistusi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja seda hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõendite ja kostja poolt esitatud ühe tõendi alusel. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 52 lg 1 p-de 1-3 kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud lepinguks lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja leping sõlmitakse pärast seda, kui pakkuja on teinud pakkumuse või on teinud tarbijale ettepaneku teha pakkumus (pakkumine) ja pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil. Hagiavalduse sisust ja hagile lisatud postiostu tingimustest ( tl 9) nähtuvalt on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil. Kostja on saanud hagejalt kaupade kataloogi ja esitanud hagejale selle alusel tellimuse, mille hageja täitis posti teel. Tegemist on VÕS §-s 52 lg 1 sätestatud korras sõlmitud lepinguga. Kohus leiab, et Hobby Halli 03.12.2002.a. järelmaksumüügi kviitungid ( tl 6-7) ja kostja omaksvõtt tõendavad, et kostja on hagejalt tellinud erinevaid kaupasid (audio- ja videotehnikat) kokku 15 764 krooni eest. Kostja ei ole oma vastuses eitanud, et ta hagiavalduses märgitud kaubad hagejalt tellis. Kviitungitel on ka kostja allkirjad kaupade kättesaamise kohta. Kuna kostja kaubad tellis ja need hagejalt ka kätte sai, on tõendatud, et

2 (4)

pooled sõlmisid VÕS § 208 lg 1 tähenduses müügilepingu ja hageja on täitnud müügilepingust tuleneva kohustuse kaubad kostjale üle anda. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja väide, et ta andis kaubad kellelegi teisele edasi, ei vabastada kostjat müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Müügilepingust tulenevad õigussuhted tekkisid hageja ja kostja vahel ning sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmist saab hageja nõuda kostjalt. Asjaolu, kellele hageja kaubad edasi andis ja mis asjaoludel, ei oma hageja nõude lahendamisel tähtsust. Hageja väitel ei ole kostja kaupade eest tasunud, mille tõendamiseks on hageja esitanud Stockmann AS süsteemi väljatrüki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Postiostu tingimustest nähtuvalt ( tl 9 ) oli kauba saajal 14 päevane tutvumisõigus, mille jooksul ei tekkinud tal kohustust selle eest tasuda. Kostja on järelmaksukviitungitest nähtuvalt kaubad saanud 03.12.2002.a. Kuna kostja hagejale tutvumisõiguse tähtaja jooksul kaupasid ei tagastanud, tekkis tal 17.12.2002.a. kohustus kaupade eest tasuda. Kostja ei ole oma vastuses sisuliselt hageja väidet kaupade eest mittetasumise kohta ümber lükanud. Ka ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaupade eest oleks tasutud. Seetõttu loeb kohus kostja omaksvõtuga tõendatuks, et kostja ei ole hagejale 03.12.2002.a. järelmaksuga ostetud kaupade eest käesoleva ajani tasunud. VÕS §-s 101 lg 1 p 1 on sätestatud, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostjal on hagejale viimaselt ostetud kaupade eest tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 208 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel kaupade maksumus 15 764 krooni välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Viivise määraks loetakse VÕS §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja ei ole hageja viivisarvestust vaidlustanud. Kohtu arvates on hageja nõutav viivise arvestamine kooskõlas VÕS §-ga 113. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivisena välja mõista 6360,78 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata kauba eest ja viivise katteks välja mõista 15 764 + 6360,78 so kokku 22 124,78 krooni. Kostja oma täiendavas vastuses ( tl 23) on taotlenud võla ositi maksmist seoses sellega, et sissetulekuks on ainult töövõimetuspension suurusega üle 600 krooni. Kohtu hinnangul on kostja sisuliselt põhistanud ositi maksmise vajadust oma raske majandusliku olukorraga. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kuigi kostja esitatud koopia tema pensionitunnistusest ( tl 24) tõendab, et kostja on 50 %-lise töövõimekaotusega, ei loe kohus kostja taotlust võla tasumiseks ositi küllaldaselt põhjendatuks. Iseenesest asjaolu, et inimene on 50 %-lise töövõimekaotusega, ei tõenda tema rasket majanduslikku olukorda. Peale selle peab kohus vajalikuks märkida, et kostja ei reageerinud hageja kompromissiettepanekule, mille hageja ( hageja poolt kohtule meili teel teatatud andmetel - tl 26) tegi peale seda, kui kostja taotles võla ositi maksmist. Kostjal oleks olnud võimalik hagejaga võla tasumise

3 (4)

küsimuses sh ka võla ositi maksmises kompromiss sõlmida, kui kostja seda ilmselt ei teinud, sest kohtule poolte allkirjastatud kompromissilepingut esitatud ei ole. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda TsMS §-s 174 sätestatud korras.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.