Xxxx Ìi kaebus Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 29.08.2016.a otsusele tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx) Avaldaja esindaja RĂA korras: kuni 22.03.2017.a vandeadvokaat Eve Selberg (AdvokaadibĂŒroo Selberg ja Ko, e-post: [email protected]), alates 23.03 vandeadvokaat Alan Biin (AdvokaadibĂŒroo Biin ja Biin OĂ, e-post [email protected]) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets (Narva mnt 7D, Tallinn 10117, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: sissenĂ”udja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx Ìi kaebus osaliselt.
2.TĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 29.08.2016.a otsus tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 osaliselt ning kohustada kohtutĂ€iturit avaldaja kaebust uuesti lĂ€bi vaatama osas, millega jĂ€eti avaldaja kaebus 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a kohustuse tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamise osas rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.JÀtta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ning tÀhtaeg KohtumÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 pÀeva jooksul arvates mÀÀruse kÀttetoimetamisest. Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutÀiturile 09.08.2016.a kaebused, kus taotles tÀitemenetluse lÔpetamist vÔi alternatiivselt selle peatamist; kohtutÀituri tasu vÀljamÔistmise otsuse
tĂŒhistamist ja 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ning 08.08.2016.a. kohustuse tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamist.
2.KohtutĂ€itur on teinud 29.08.2016.a otsuse, millega jĂ€ttis avaldaja kaebused lĂ€bi vaatamata. Xxxx esitas 12.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 18.08.2016.a ja 29.08.2016.a otsustele tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125.
3.28.09.2016.a mÀÀrusega eraldas kohus tsiviilasjas nr 2-16-13768 Xxxx Ìi esitatud kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 29.08.2016.a otsusele tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 iseseisvasse menetlusse ning andis tsiviilasjale uue numbri - 2-16-14653.
4.Kohus palus esitada korrigeeritud kaebuse, arvestades sealjuures asjaoluga, et kĂ€esoleva asja raames vaadatakse lĂ€bi ĂŒksnes kaebust 29.08.2016.a kohtutĂ€ituri otsuse peale. Avaldaja esitas 21.10.2016.a kohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 29.08.2016.a otsuse peale tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125. Avaldaja nĂ”ue ja pĂ”hjendused
5.Kohtule 21.10.2016.a esitatud menetlusdokumendis ei nÔustu kaebuse esitaja kaevatavas 29.08.2016.a otsuses 09.08.2016.a esitatud kaebuse kohtutÀituri tasu otsuse peale ja 09.08.2016 esitatud kaebuse lÀbi vaatamata jÀtmisega. Kaebuse esitaja ei nÔustu kohtutÀituriga, sest 09.08.2016 kohtutÀiturile esitatud kaebuses oli vÀlja toodud, et sunniraha mÀÀramine olukorras, kus kohtutÀitur ei ole kÀinud kohtumÀÀruse tÀitmist kontrollimas, nÀitab iseÀranis vastutustundetut suhtumist. KohtutÀitur ei ole perioodil 25.07.2016.a kuni 9.08.2016.a kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramiste hoiatustes antud tÀhtaja jooksul ning ei saanud mitte kuidagi lahendada oma varasemate 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega kaebust selles osas.
6.Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-4-13 tuleneb (p 69,70,71,73), et sunniraha saab mÀÀrata ĂŒksnes juhul, kui kohtutĂ€itur on kindlaks teinud (kontrollinud), et vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramise hoiatuses antud tĂ€htaja jooksul ega saa lĂ€htuda ĂŒksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil toimunud. KohtutĂ€itur ei ole sunniraha mÀÀramise hoiatustes mĂ€rgitud tĂ€htaegadel kontrollinud kohtulahendi tĂ€itmist ega kindlaks teinud, et kaebaja vĂ€idetavat suhtlemise takistamist. Kuna kohtutĂ€itur ei ole vastavat kontrolli teostanud, ei saanud ta ka tuvastada, et kaebuse esitaja talle sunniraha mÀÀramise hoiatustes mĂ€rgitud ajal on takistanud isal lapsega kohtulahendis mĂ€rgitud ajal, kohas ja viisil suhelda. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja rĂ”hutas kaebuses, et kohtutĂ€itur ei ole kohtumÀÀruse tĂ€itmist kontrollimas kĂ€inud, ei pööranud kohtutĂ€itur 29.08.2018 otsuses sellele kaebaja olulisele vĂ€itele mingit tĂ€helepanu. KohtutĂ€itur ei selgita, kuidas on kindlaks teinud, et suhtlemist ei ole toimunud kaebuse esitaja tegude vĂ”i tegevusetuse tĂ”ttu. Kaebuse esitaja leiab, et tĂ€itemenetluses sellisel mÀÀral sunniraha mÀÀramine on tema suhtes ÀÀrmiselt ebaĂ”iglane, sest kaebuse esitaja on rĂ”hutanud, et tal ei ole piisavat sissetulekut ning temalt raha vĂ€lja nĂ”udes kahjustatakse lapse heaolu, millest tulenevalt kohtutĂ€itur oleks pidanud tema kaebused lĂ€bi vaatama.
7.Kaebuse esitaja ei nÔustu ka kohtutÀituri kÀsitlusega kohtutÀituri 03.06.2016 kohtutÀituri tasu otsuse vaidlustamise kohta. KohtutÀituri kaevatava 29.08.2016 otsuse kohaselt tuleb kaebus kohtutÀituri tasu vÀljamÔistmise otsusele jÀtta lÀbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tÀhtaegselt. KohtutÀitur on jÀtnud tÀhelepanuta, et kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et 30.07.2016 saatis kohtutÀituri abi Annika Punnar kaebuse esitajale nÔude tasuda nimetaud tasu hiljemalt 29.07.2016.a. KohtutÀituri abi nÔuab kohtutÀituri tasu
maksmist vaatamata sellele, et kaebuse esitaja on tĂ€htaegselt ehk 07.06.2016 esitanud kaebaja kohtutĂ€iturile kaebuse kohtutĂ€ituri tegevuse peale tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125, mille muu hulgas palus kohtutĂ€ituri 03.06.2016 kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse tĂŒhistamist. KohtutĂ€itur jĂ€ttis 21.06.2016 otsusega tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 kaebaja poolt 07.06.2016 esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebaja leidis 09.08.2016.a esitatud kaebuses kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse peale, et kohtutĂ€ituri abi, Annika Punnari poolt saadetud kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsus on allkirjastamata, seega vormistatud puudustega. Samuti on kohtutĂ€ituri tasu otsus ebaproportsionaalne, ebamĂ”istlikult suur, kuna avaldaja kasutab riigi Ă”igusabi poolt mÀÀratud advokaati, avaldajal ei ole piisavalt sissetulekut, samuti kahjustatakse raha vĂ€lja nĂ”udes, otseselt lapse heaolu. Kaebaja palub tĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets 29.08.2016 otsus tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125; jĂ€tta kĂ€esolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutĂ€itur Marek Laanemetsa kanda.. KohtutĂ€ituri seisukoht
8.KohtutĂ€itur palub jĂ€tta avaldaja kaebus lĂ€bivaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud tĂ€htaegselt. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutĂ€ituri otsuse vĂ”i tegevuse peale tĂ€itedokumendi tĂ€itmisel vĂ”i tĂ€itetoimingu tegemisest keeldumisel vĂ”ib tĂ€itemenetluse osaline esitada kohtutĂ€iturile kaebuse kĂŒmne pĂ€eva jooksul alates pĂ€evast, kui kaebuse esitaja sai teada vĂ”i pidi teada saama otsuse vĂ”i toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. TsĂS § 69 lg 2 kohaselt leotakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kĂ€ttesaaduks, kui see on jĂ”udnud tahteavalduse saaja elu- vĂ”i asukohta ja tal on mĂ”istlik vĂ”imalus sellega tutvuda.
9.Avaldaja vÀidab, et kohtulahend, mida kohtutÀitur tÀidab, on ebaseaduslik. KohtutÀitur on korduvalt andnud hinnangu, et tÀitedokumendiks olev kohtulahend on seadusjÔus ning pooltele tÀitmiseks kohustuslik. Vanemad on kokku leppinud suhtluskorra, mis on Tallinna Ringkonnakohtu mÀÀrusega nr 2-14-60747 kinnitatud. Kohtu poolt mÀÀratud suhtlemiskord on mÔlemale poolele tÀitmiseks kohustuslik, et tagada lapse Ôigus suhelda mÔlema vanemaga. MÔlemad vanemad peavad ka ise kaasa aitama sellele, et laps saaks ja sooviks suhelda mÔlema vanemaga.
10.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-69-11 leidnud, et vĂ”lgnik peab tĂ€itemenetluses osalema ja oma Ă”igusi kaitsma ka ise aktiivselt ning nt vĂ€lja pakkuma tegelikke vĂ”imalusi tĂ€itedokumendi tĂ€itmiseks. TĂ€itemenetluse kĂ€igus on avaldaja kohtutĂ€ituriga ĂŒhendust vĂ”tnud ning kĂ€inud kaks korda tĂ€ituri vastuvĂ”tul (14.09.2016.a ja 28.09.2016.a), mille kĂ€igus on avaldaja mĂ”lemal korral kinnitanud, et isa ei ole lapsega kohtunud kaheksa kuud ning seetĂ”ttu ei soovi avaldaja, et laps isaga kohtuks tingimustel, mis on lepitusmenetluse lĂ”petamise mÀÀrusega kindlaks mÀÀratud.
11.KohtutĂ€itur leiab, et tĂ€itemenetluse kĂ€igus selgunud asjaolude kohaselt ei ole avaldajal sisulist huvi kohtumÀÀruse tĂ€itmiseks ning tĂ€itmise pinnalt kerkinud erimeelsuste kokkuleppel lahendamiseks ja pigem takistab avaldaja isal ja lapsel kohtuda. Pooled ei vaidle selle ĂŒle, kas lapsega suhtlemine toimus vĂ”i mitte. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka avaldaja. Poolte kinnitusel ei ole isa ja lapse suhtlemist tĂ€itemenetluse algatamisest alates toimunud. Seega ei oma antud asjas tĂ€htsust asjaolu, kas tĂ€itur on isiklikult kĂ€inud kontrollimas, kas laps on lasteaias vĂ”i mitte. KohtutĂ€itur on tuvastanud, et lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat mÀÀrust, mida on selgesĂ”naliselt vĂ€ljendanud ka lapse ema. Lapse ema poolt mÀÀruse tĂ€itmisest keeldumine tĂ€hendabki suhtluskorra rikkumist. TMS § 179 lg 2 mÀÀratleb, kui kohustatud isik takistab sundtĂ€itmist, vĂ”ib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sĂ€tteid. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha ĂŒksnes
vĂ”lgnik ise, kuid ta ei tee seda mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks vĂ”i kui vĂ”lgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda vĂ”i toimingust hoiduda, vĂ”ib kohtutĂ€itur mÀÀrata vĂ”lgnikule sunniraha TMS §-s 26 ĂŒlalĂ”ikega 1 sĂ€testatud korras. SissenĂ”udja seisukoht
12.Puudutatud isik II jÀÀb varaseamalt tĂ€iteasjas nr 014/2106/1125 kohtutĂ€iturile avaldatud ja tĂ€itetoimikus sisalduvate seisukohtade juurde (avaldatud 13.06.2016, 15.06.2016 ja 28.06.2016). Puudutatud isik II on jĂ€tkuvalt seisukohal, et kĂ€esoleval ajal toimub kohtumÀÀruse Xxxxi poolt kohtumÀÀruse kuritahtlik rikkumine. Puudutatud isik II palub jĂ€tta asi lĂ€bi vaatamata. Kui kohus otsustab siiski asja lĂ€bi vaadata, siis taotleb puudutatud isik II jĂ€tta kohtutĂ€ituri otsus 29.08.2016 tĂ€iteasjas tĂŒhistamata ja jĂ€tta menetluskulud Xxxxi kanda. Kohtu seisukoht ja pĂ”hjendused
13.Kohus vaatab esitatud kaebuse lÀbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja lÀbi hagimenetluse sÀtete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sÀtestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lÔike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 jÀrgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tÔendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuvÀiteid. Vajaduse korral nÔuab kohus avaldajalt tÔendite esitamist vÔi kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 jÀrgi vÔib kohus hagita asja lÀbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, vÀlja arvatud juhul, kui seadusega on sÀtestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei nÀe, mistÔttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tÔenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tÔendeid kogumis, leiab, et avalduse tÀielikuks rahuldamiseks alused puuduvad. Siiski leiab kohus, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TMS § 218 lg 1 sĂ€testab, et kaebuse kohta tehtud kohtutĂ€ituri otsuse peale vĂ”ib menetlusosaline esitada otsuse kĂ€ttetoimetamisest arvates kĂŒmne pĂ€eva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutĂ€ituri bĂŒroo asub. KohtutĂ€itur on teinud 29.08.2016.a otsuse, millega jĂ€ttis kaebuse lĂ€bi vaatamata. Xxxx esitas 12.09.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 29.08.2016.a otsusele tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125.
16.Kohus mĂ€rgib esmalt, et kohtule esitatud dokumentidest ei nĂ€htu, et kohtutĂ€itur on 29.08.2016.a otsuse vĂ”lgnikule edastanud. Seega on kohtutĂ€ituri poolt avaldajale otsuse edastamine 29.08.2016.a e-posti teel aadressile xxxx tĂ”endamata. Kaebuse esitamise tĂ€htaeg hakkab kulgema otsuse kĂ€ttetoimetamisest. TMS § 10 lg 1 sĂ€testab, et kohtutĂ€itur peab vĂ”lgnikule kĂ€tte toimetama oma otsused kohtutĂ€ituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. TMS § 10 lg 2 sĂ€testab, et dokumentide kĂ€ttetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kĂ€ttetoimetamise kohta sĂ€testatut. TsMS § 306 lg 1 sĂ€testab, et menetlusdokumendi kĂ€ttetoimetamine on dokumendi ĂŒleandmine saajale selliselt, et saajal oleks vĂ”imalik dokumendiga oma Ă”iguse teostamiseks ja kaitsmiseks Ă”igeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 2 sĂ€testab, et menetlusdokumendi ĂŒleandmine peab kĂ€ttetoimetamise puhul toimuma seaduses sĂ€testatud vormis ning olema ettenĂ€htud vormis dokumenteeritud. KohtutĂ€itur on avaldajale otsuse kĂ€ttetoimetanud vĂ€idetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kĂ€ttetoimetamisviis tuleneb TsMS § 3111 lg-st
4, mis sĂ€testab, et kui saajal ei ole eeldatavasti vĂ”imalik kasutada menetlusdokumentide kĂ€ttetoimetamiseks kasutatavat infosĂŒsteemi vĂ”i infosĂŒsteemi kaudu kĂ€ttetoimetamine ei ole tehniliselt vĂ”imalik, vĂ”ib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kĂ€tte ka muul viisil, tĂ€ites seejuures kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 1 punktides 1â5 sĂ€testatud teavitamise nĂ”uded ja andmete otsimise nĂ”ude. TsMS § 3111 lg 5 sĂ€testab, et menetlusdokument loetakse kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 4 sĂ€testatud korras saajale kĂ€ttetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel vĂ”i elektrooniliselt menetlusdokumendi kĂ€ttesaamist. Kinnituses tuleb mĂ€rkida dokumendi kĂ€ttesaamise kuupĂ€ev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja vĂ”i tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga vĂ”i edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis vĂ”imaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, vĂ€lja arvatud juhul, kui kohtul ei ole pĂ”hjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja vĂ”i tema esindaja. Kohtule vĂ”ib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning vĂ”ib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepÀÀs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja kĂ€igus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud vĂ”i kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab kĂ€esolevas lĂ”ikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. KohtutĂ€itur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud otsuse kĂ€ttesaamist 29.08.2016.a. Seega on kaebus esitatud Ă”igele maakohtule ning tĂ€htaegselt.
17.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistÔttu tuleb kohtul lÀhtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud vÔlgniku kaebusest ning kÀesolevas avalduses esitatud nÔudest. Kohus selgitab, et kohtutÀituri otsuse ÔiguspÀrasusele hinnangu andmisel saab kohus anda Ôigusliku hinnangu, kas kohtutÀituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutÀiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal ÔiguspÀrane vÔi mitte.
18.KohtutĂ€itur jĂ€ttis 29.08.2016.a otsusega avaldaja kaebuse lĂ€bi vaatamata pĂ”hjusel, et kohtutĂ€itur on juba samasisulised kaebused varasemate otsustega lahendanud ning kaebus kohtutĂ€ituri tasu otsuse peale on esitatud hilinemisega. Avaldaja palub tĂŒhistada Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemetsa 29.08.2016.a otsus tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 ja jĂ€tta kĂ€esolevas menetluses kantavad menetluskulud kohtutĂ€itur Marek Laanemetsa kanda.
19.Avaldaja oli esialgses kaebuses seisukohal, et sundtĂ€itmine tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 tuleb lĂ”petada, kuivĂ”rd kohtumÀÀrus, millest kohtutĂ€itur lĂ€htub, on ebaseaduslik ja sundtĂ€itmisel on jĂ”ustumata kohtulahend. KohtutĂ€itur jĂ€ttis kaebuse selles osas lĂ€bi vaatamata, kuivĂ”rd leidis, et viidatud vĂ€ite on kohtutĂ€itur juba 21.06.2016.a otsusega lahendanud. Kohus nĂ”ustub kohtutĂ€ituri seisukohaga. KohtutĂ€itur on teinud 27.06.2016.a otsuse (kannab kuupĂ€eva 21.06.2016), millega kohtutĂ€itur lahendas avaldaja kaebuse ning jĂ€ttis selle rahuldamata. Xxxx esitas 11.07.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutĂ€itur Marek Laanemets Ìa 21.06.2016.a otsusele tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 (tsiviilasi 2-16-10628). Kohus on tĂ€itemenetluse algatamisele andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-16-10628 ja tuvastas 28.03.2017.a mÀÀruses, et tĂ€itemenetlust on alustatud kohase tĂ€itedokumendi alusel, tĂ€idetud olid ka muud tĂ€itemenetluse algatamise eeldused ja puudub alus tĂ€itemenetluse lĂ”petamiseks. Kohus on seisukohal, et seega on vaidlus tĂ€itemenetluse tĂ€iteasjas nr 014/2016/1125 alustamise pĂ”hjendatuse ĂŒle lahendatud kohtutĂ€ituri 27.06.2016.a otsusega (kannab kuupĂ€eva 21.06.2016) ja Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga nr 2-16-10628. Seega on kohtutĂ€itur jĂ€tnud kaebuse selles osas Ă”igesti lĂ€bi vaatamata.
20.Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutÀituri 29.08.2016.a otsust ka pÔhjusel, et kohtutÀitur ei ole perioodil 25.07.2016.a kuni 9.08.2016.a kontrollinud, et kaebuse esitaja takistas lapse
ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramiste hoiatustes antud tĂ€htaja jooksul ning ei saanud mitte kuidagi lahendada oma varasemate 21.06.2016, 08.07.2016, 25.07.2016 ja 18.08.2016 otsustega kaebust selles osas. Kohus nĂ”ustub kaebajaga ja leiab, et selles osas tuleb kaebus rahuldada. Oma esialgses kaebuses kohtutĂ€iturile on avaldaja ka esile toonud, et sunniraha mÀÀramine eeldab poolte huvide kaalumist ja asjaolude hindamist. Sunniraha mÀÀramise Ă”igus kĂ€tkeb ulatuslikku kaalutlusotsust, mis paneb kohtutĂ€iturile kaalutlusriski ja kulude kandmise kohustuse juhul, kui tema otsus hiljem kohtus tĂŒhistatakse. Eeltoodust saab teha jĂ€relduse, et avaldaja heidab kohtutĂ€iturile ette sunniraha mÀÀramise otsustes kohtutĂ€ituri otsuse kujunemise jĂ€lgimise vĂ”imatust. Samuti heidab avaldaja kohtutĂ€iturile ette, et kohtutĂ€itur ei ole kĂ€inud kohtumÀÀruse tĂ€itmist kontrollimas. TMS § 183 kohaselt, kui toimingut saab teha ĂŒksnes vĂ”lgnik ise, kuid ta ei tee seda mÀÀratud tĂ€htpĂ€evaks vĂ”i kui vĂ”lgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda vĂ”i toimingust hoiduda, vĂ”ib kohtutĂ€itur mÀÀrata vĂ”lgnikule sunniraha seadustiku §-s 261 sĂ€testatud korras. Sunniraha mÀÀramine vĂ”i mittemÀÀramine on TMS § 183 kohaselt kohtutĂ€ituri kaalutlusotsus, mis allub kohtulikule kontrollile ĂŒksnes piiratud ulatuses. Seega saab kohus ĂŒksnes kontrollida, kas kohtutĂ€itur ĂŒletas sunniraha otsust tehes temal oleva diskretsiooni piire. Kuid selleks, et kohus saaks sellekohase otsustuse teha, peab kohtutĂ€ituri seisukoha kujunemine nii kohustuse rikkumise veenvuse kui ka sunniraha mÀÀramise osas olema jĂ€lgitav.
21.Asja materjalidest nÀhtub, et 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a on kohtutÀitur Marek Laanemets teinud tÀitemenetluses otsused kohustuste tÀitmiseks ja sunniraha rakendamise hoiatused. Seda, et asjas oleks tehtud kohast ja pÔhjendatud sunniraha mÀÀramise otsust asja materjalidest ei nÀhtu. TMS § 261 jÀrgi on hoiatus sunniraha mÀÀramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutÀitur sunniraha mÀÀrata, kuid hoiatusega ei kaasne tÀitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajÀrgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha mÀÀramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmÀrgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu tÀitedokumenti kindlaks kuupÀevaks tÀitma, mÀÀrab kohtutÀitur talle sunniraha. TMS § 261 lg 7 kohaselt sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses mÀrgitud tÀhtaja jooksul tÀidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kÀtte kÀesoleva seadustiku paragrahvis 10 sÀtestatud korras. Kohus möönab, et kuigi kehtestatud ei ole kohustuslikku sunniraha otsuse vormi, tuleneb ka TMS § 261 lg-st 7, et otsus ja hoiatus on kaks eri dokumenti.
22.Kohus selgitab, et sunniraha mÀÀrates tuleb kohtutĂ€ituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutĂ€itur teha sunniraha mÀÀramise otsuse. Ăige ei ole arusaam, et sunniraha mÀÀramise eelduseks on ĂŒksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole tĂ€idetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha mÀÀramisel tĂ€htsust. KohtutĂ€itur vĂ”ib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit tĂ€ites mÀÀrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtĂ€itmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil suhelda. SeetĂ”ttu ei ole sunniraha mÀÀramisel otsustava tĂ€hendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude vĂ”i tegevusetuse tĂ”ttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutĂ€itur sunniraha mÀÀrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha mÀÀramise hoiatuses antud tĂ€htaja jooksul, ega saa lĂ€htuda ĂŒksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis mÀÀratud ajal, kohas ja viisil toimunud (RKĂKm 3-2-1-4-13). KĂ€esoleval juhul ei ole sunniraha mÀÀramisel kohtutĂ€ituri otsuse kujunemine selge. Asjast ei nĂ€htu, kuidas on tuvastatud ja
dokumenteeritud takistuste tegemine avaldaja poolt. VĂ”lgnikule peab olema selge, millised on need pĂ”hjendused, miks kohtutĂ€itur on otsustanud sunniraha mÀÀrata. Ăksnes pĂ”hjenduste olemasolul on vĂ”lgnikul vĂ”imalik esitada kaebuses kohtutĂ€iturile nende pĂ”hjenduste kohta vastuargumente. Kui kohtutĂ€ituri sunniraha otsuses puuduvad sunniraha mÀÀramise pĂ”hjendused, siis puudub menetlusosalisel vĂ”imalus saada kohtutĂ€ituri seisukohta oma vastuargumentide osas kohtuvĂ€liselt. Eelnev toob kaasa selle, et esmane vaidluse lahendamine, mis TMS § 218 kohaselt peaks toimuma kohtuvĂ€liselt, kandub ĂŒle kohtumenetlusse. TMS § 218 lg 1 teises lauses sĂ€testatud, et enne kaebuse esitamist kohtule tuleb lĂ€bida kohustuslik kaebemenetlus kohtutĂ€ituri juures. Kohtutel tuleb kohtutĂ€ituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus vaidlustatud otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lĂ€htuda esmajoones esialgses sunniraha otsuses esitatud pĂ”hjendustest vĂ”i nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutĂ€itur vĂ”lgniku kaebust lahendades sunniraha otsusele lisab. Eeltoodu alusel on kaebus selles osas pĂ”hjendatud.
23.Kaebaja on esialgses kaebuses esile toonud, et ta ei ole teinud takistusi lapsele isaga suhtlemise Ôiguse realiseerimiseks. Kohus osundab, et kui vÔlgnik on seisukohal, et ta ei ole tÀitedokumendist tulenevat kohustust rikkunud, kujutab see materiaalÔiguslikku vaidlust sissenÔudja ja vÔlgniku vahel. Sellest tulenevalt saab vÔlgnik esitada sissenÔudja vastu hagi sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks sunniraha mÀÀramist puudutavas osas. Sellise nÔude aluseks on kohustuse rikkumise puudumine.
24.TMS § 217 lg 1 sĂ€testab, et kohtutĂ€ituri otsuse vĂ”i tegevuse peale tĂ€itedokumendi tĂ€itmisel vĂ”i tĂ€itetoimingu tegemisest keeldumisel vĂ”ib tĂ€itemenetluse osaline esitada kohtutĂ€iturile kaebuse kĂŒmne pĂ€eva jooksul alates pĂ€evast, kui kaebuse esitaja sai teada vĂ”i pidi teada saama otsuse vĂ”i toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. KohtutĂ€itur on teinud 03.06.2016.a tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse, mis on Xxxx 03.06.2016.a kĂ€tte toimetatud. Puudub 30.07.2016.a kuupĂ€evaga kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsus. Xxxx esitas 09.08.2016.a kaebuse kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse peale. KohtutĂ€itur jĂ€ttis kaebuse tasu otsuse peale lĂ€bi vaatamata kuivĂ”rd kaebus ei olnud esitatuid tĂ€htaegselt. Kohus nĂ”ustub kohtutĂ€ituri seisukohaga, et 09.08.2016.a kaebus kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse peale on esitatud pĂ€rast kaebuse esitamiseks antud tĂ€htaega, seega vaidlustamise tĂ€htaeg oli möödunud ning kohtutĂ€itur jĂ€ttis Ă”igesti esitatud kaebuse lĂ€bi vaatamata. See, et kohtutĂ€itur andis kaebajale tĂ€htaja otsuse tĂ€itmiseks, ei anna kaebajale uut tĂ€htaega otsuse vaidlustamiseks. Seega jĂ€ttis kohtutĂ€itur Ă”igesti kaebuse selles osas lĂ€bi vaatamata. Lisaks kohus mĂ€rgib, et KTS § 28 lg 1 jĂ€rgi on kohtutĂ€ituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt vĂ”ib kohtutĂ€ituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse pĂ”hitasust ja tĂ€itetoimingu lisatasust. Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutĂ€ituri tasule kĂ€ibemaks. KTS § 30 lg-s 1 ja 2 on sĂ€testatud, et menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sĂ€testatud teisiti. TĂ€itemenetluses tasub menetluse alustamise tasu ja menetluse pĂ”hitasu vĂ”lgnik, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. KTS § 32 lg 1 ja 2 lg 2 jĂ€rgi menetluse alustamise tasu muutub sissenĂ”utavaks menetluse alustamisega, mitterahaliste nĂ”uete tĂ€itmisel ja muude tĂ€itetoimingute tegemisel muutub pĂ”hitasu sissenĂ”utavaks tĂ€itetoimingute lĂ”petamisega. Lapsega suhtlemise vĂ”imaldamine on kindla pĂ”hitasu suurusega tĂ€ituritoiming (KTS § 36 1g 1 p3 ja lg 2). Asja materjalidest nĂ€htub, et kohtutĂ€itur on tasu suuruse mÀÀranud kooskĂ”las KTS §-ga 36, eeltoodust tulenevalt on kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmine kooskĂ”las KTS-ga.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb tĂŒhistada kohtutĂ€ituri 29. 08.2016.a otsuse osas, millega jĂ€eti avaldaja kaebus 25.07.2016.a, 04.08.2016.a ja 08.08.2016.a kohustuste
tĂ€itmise otsuste ja sunniraha rakendamise hoiatuste tĂŒhistamise osas lĂ€bi vaatamata. Kohus kohustab kohtutĂ€iturit vaatama lĂ€bi avaldaja kaebuse nimetatud osas.
26.KÔik mÀÀruses kajastamata dokumentaalsed tÔendid, menetlusosaliste vÀited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tÀhtsust, mistÔttu kohus eraldi ei kÀsitle. Tsiviilasja hinna mÀÀramine
27.Tsiviilasja hinna mÀÀramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sĂ€testatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud vĂ”i kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik vÀÀrtus. TsMS § 125 sĂ€testab, et tuvastushagi hind mÀÀratakse hĂŒve vÀÀrtusega, mida hageja on eeldatavalt Ă”igustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sĂ€testab, et mittevaralise nĂ”ude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
28.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sÀtestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, vÔib kohus otsustada, et menetluskulud kannab tÀielikult vÔi osaliselt mÔni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades Ôiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, mÀÀrab kohus, et kÔigi menetlusosaliste menetluskulud jÀÀvad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.