Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MAAKOHTU LAHEND

väljamõistmiseks osaliselt, mõistes T.K. lt välja 22 956.81 krooni OÜ X kasuks. Kohtukulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel on vaidlus töövõtulepingu punkti 2 loetelus toodud punktide 1 ja 8 tõlgendamise üle. Töövõtulepingu punkti 4 kohaselt kohustub tellija tööettevõtjale tasuma punktis 2 nimetatud tööde teostamise eest 300 000 krooni vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. VÕS § 637 lg 3 ja 4 sätestavad, et töövõtja tasu nõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu punkti 2 loetelu punktide 1 ja 8 järgi pidi töövõtja teostama vundamendi ehituse + must põrand ning vundamendi ja seinte välissoojustuse. Maksegraafikus on kokku lepitud, et ettemaks tehakse tellija poolt summas 50 000 krooni 12.04.2004. Nii hageja kui kostja seletustega leidis tõendamist, et kostja ettemakset ei teinud ning hageja teostas objektil töid kuni 17.05.2004. Samuti leidis tõendamist poolte seletustega ja kohtule esitatud tööde üleandmis-vastuvõtu aktiga 17.05.2004, et hageja poolt ehitati valmis 2/3 vundamendist. Töövõtuleping lõpeb selle täieliku täitmisega, st töö valmimise ja vastuvõtmise ning tasu maksmisega. Kuna töövõtulepingu puhul on tegemist kestvusvõlasuhtega, siis töövõtulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks on võimalik lepingu ülesütlemine, mida hageja ka tegi. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 22.06.2004 ning hageja loeb lepingu lõppenuks alates 31.06.2004. Poolte vahel ei olnud kokkulepet, et iga töö võetakse vastu ositi ja makstakse vastavalt tehtud töö eest. Asjaolu, et hageja hakkas teostama objektil töid, on tema riisiko ja ei too kaasa tellija kohustust maksta ettemaksu igal juhul vaatamata tehtud tööde mahule. Lepingu ülesütlemisel säilitab töövõtja oma tasu nõude, kuid ta peab näitama ära tema poolt tehtud kulutused. Arve nr 36 kohaselt kuulub 50 000 krooni tasumisele vundamendi ehituse eest. Samas on leidnud tõendamist, et lepingu ülesütlemise ajaks oli valmis ehitatud 2/3 vundamendist ning et 20 000 krooni on kostja hageja töötajatele ära maksnud. Kohus, arvestades asjaolu, et vundament ei olnud valmis, oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud objektile tehtud kulutusi. T.K. tunnistab hageja nõuet arve nr 37 summas 28 956.81 krooni. Kostja on tasunud arvest 6000 krooni ja on nõus tasuma ka ülejäänud 22 956.81 krooni. Seega kuulub selles osas hagi rahuldamisele. Tsiviilasjas on lepingupoolteks OÜ X ja T. K. Lepingus ei ole solidaarkohustuse tekkimist näidatud, samuti puuduvad muud asjaolud, mis eeldaksid solidaarkohustuse tekkimist. Seega A. ja Ü. S ei ole asjas õiged kostjad ning hagi nende vastu tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

12.05.2004 – 100 000 krooni, 12.06.2004 – 50 000 krooni ja 02.08.2004 – 100 000 krooni. Pooltel ei ole vaidlust, et 07.04.2004 arve nr 36 summas 50 000 krooni on esitatud lepingu lisa 1 järgi, mille kohaselt tuli kostjal 12.04.2004 tasuda 50 000 krooni. Hageja on selgitanud, et arve on esitatud ettemaksu tasumiseks. Kauba nimetus „vundamendi ehitus“ on märgitud ekslikuna ja ei tulene lepingust ega selle lisast. Ettemaksu summa eest pidi hageja teostama ehitustöid perioodil 12.04.-12.05.2004. Lepingust ega lepingu lisast ei tulene, et esimene makse kuulus tasumisele vundamendi täielikuks valmisehitamiseks. Pooltel puudub vaidlus, et hageja töötas objektil 12.04.-17.05.2004. Kohus ei ole põhjendanud, mis annab kostjale õiguse kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole 12.04.2004 50 000 krooni tasunud, seega on ta kohustust rikkunud. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 637 lg 3 ja 4. Töö pidi valmima 01.08.2004. Pooled ei ole kokku leppinud, et tasu makstakse tööde vastuvõtmise järgselt (valminud etappide kaupa) ega ole tasu maksmist sidunud etappide üleandmisega. Pooled leppisid kokku tasumises maksegraafiku alusel. Kohustus tuleb täita kokkulepitult. Töövõtja poolse lepingu täitmise tagas lepingu punkt 7, millise kohaselt oleks töövõtja tähtaja ületamisel kohustunud tasuma viivist 1000 krooni tööpäevas. Kostjal puudus 12.04.2004 alus arve tasumisest keelduda ja arve tuleb tasuda, kohustus täita. Vaidlus puudub selles, et hageja on tööd teinud ja eksperdi hinnangu kohaselt on tööd tehtud kvaliteetselt. Kohus asus seisukohale, et lepingu ülesütlemisel säilitab töövõtja oma tasu nõude, kuid ta peab ära näitama tema poolt tehtud kulutused. VÕS § 195 lg 2 kohaselt lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingust tekkis kohustus tasuda 50 000 krooni 12.04.2004, seega jäi see kohustus kostjale ka pärast lepingu ülesütlemist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 22.06.2004 lepingu ülesütlemise avaldus on tehtud just põhjusel, et kostja ei olnud tasunud lepingust tulenevaid makseid. Poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja ehitab oma kuludega ja materjalidest T. K lapsele maja ja kulude kokkuvõte tehakse pärast objekti üleandmist. Hageja lõpetas tööd objektil 17.05.2004, sest vastavalt lepingu lisale 1 kuulus 12.05.2004 tasumisele uus makse 100 000 krooni, kuid 17.05.2004 seisuga oli tasumata veel esimene makse ja lisaks veel tarnitud materjalide ja teenuste eest. Pooltel ei olnud vaidlust lepingu punktide 1 ja 8 tõlgendamise osas, kohtu selline järeldus ei tulene poolte seisukohtadest ega esitatud tõenditest. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et lepingu ülesütlemise ajaks oli valmis ehitatud 2/3 vundamendist. Kui kohus leidis, et arve nr 36 oli esitatud vundamendi ehituse eest, siis oleks pidanud kohus rahuldama nõude vähemalt 2/3 ulatuses, seega välja mõistma tööraha vähemalt 13 000 krooni (50 000 krooni suurusest arvest tasuti hilinemisega 20 000 krooni). Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vundamendi kogumaksumus oli 50 000 krooni. Arve nr 36 ei tõenda seda. Hageja on selgitanud, et arve tulenes lepingust ning lepingus ei ole kokku lepitud eraldi vundamendi ehitust ja selle maksumust. Arve selgitus ei ole kooskõlas lepinguga. Kostja on korduvalt omaks võtnud, et pidi 12.04.2004 tasuma 50 000 krooni. 12.04.2004 ei saanud vundament valmis olla, sest sellel päeval alustati ehitust. Kostja on 28.06.2005 vastuses selgitanud, et vundamendi edasiehitus valmimiseni maksis 70 363 krooni. Hageja kalkulatsiooni kohaselt pidi vundamendi ehitusele kuluma kokkulepitud 300 000 kroonist töörahana vähemalt 80 000 krooni. 2/3 80 000-kroonilisest vundamendi ehituse üldmaksumusest oli 52 800 krooni. Arve nr 36 kattis suurema osa hageja tegelikest vundamendi ehitusega seotud kuludest ja hageja loobus täiendava arve esitamisest. Tunnistaja K.S on selgitanud, et vundamendi valmimise töö maht on 6-10% hoone kogumahust. Hoone kogumaksumus oli vastavalt OÜ Tartu Arhitektuuribüroo eelarvele ca 2,5 miljonit krooni ja vundamendi maksumus ca 226 000 krooni. Seega ei saanud vundamendi valmisehitamine maksta 50 000 krooni. Kohus ei ole hinnanud eelnimetatud tõendeid.

Hagi esemeks ei olnud kulude hüvitamise nõue, vaid lepingujärgne võlgnevus. Hageja on oma nõude tõendanud töövõtulepinguga nr 1, millise kohaselt pidi kostja tasuma 12.04.2005 50 000 krooni.

Vastustaja palub jätta menetluskulud nii esimeses astmes kui apellatsioonimenetluses apellandi kanda ning välja mõista apellandilt vastustaja kasuks vastustaja kohtukulud, arvestades asjaoluga, et kostja pakkus kohtus kompromisslahendust, et tasub hagejale 22 956.81 krooni materjalide eest arve nr 37 kohaselt ja sellega pooled lõpetaksid menetluse. Kohus on teinud täpselt sellise otsuse, milline oli välja pakutud kompromissettepanekus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

teine pool on selle vaidlustanud ja muud tõendid puuduvad, siis apellandi väide vundamendi valmisehitamisest 2/3 ulatuses on tõendamata. Samas ei ole ka see vaidlustatud otsuse ebatäpsus viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. Maakohus on õigesti leidnud, et pooltel on vaidlus lepingu p 2.1 ja 2.8 üle ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Nimetatud lepingu punktides nähti ette vundamendi ehituse ja selle musta põranda ning vundamendi ja seinte välissoojustuse ehitamine. Kuna lepingust oli enne taganemist osaliselt täidetud just vundamendi ehitamisega seotud tööd, siis tuli maakohtul apellandi tehtud kulutuste suuruse kindlaksmääramisel lähtuda just nimetatud lepingupunktides märgitud tööde mahust ning hinnata tõendeid, millised kinnitavad eelnimetatud töid. Vastustaja on tunnistanud võlgnevust summas 48 956.81 krooni (koos temalt väljamõistetud summaga 22 956.81 krooni). Pooltevahelisest lepingust ei nähtu, kui suur summa 300 000 kroonist pidi katma vundamendi valmisehitamise või osa sellest. Seepärast ei ole asjakohane apellandi väide, et vundamendi ehitamisele pidi kuluma 80 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lähtuvalt pooltevahelisest lepingust ja asja materjalidest on 48 956.81 krooni tehtud tööde eest proportsioonis lepingus kokkulepitud kogu ehitustööde maksumusega 300 000 krooni. Apellandi viide planeeritava eramu ehituse eelarvele (t.l 177-178) ei ole asjakohane, kuna viimase puhul on tegemist eelkalkulatsiooniga ning nimetatud eelkalkulatsioonis on ette nähtud suures ulatuses töid, mida pooled lepingus kokku ei leppinud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Apellandilt tuleb välja mõista vastustaja põhjendatud õigusabikulud summas 2330.50 krooni.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.