Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määrus saneerimiskava kinnitamise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
AS-i „Dimela“, AS Baltic Agro, AS Dimedium, Agrochema Eesti OÜ, AGROTRADE OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds Trade ja Older Grupp OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: OÜ Halinga (registrikood 10021090), seaduslik esindaja juhatuse liige Raul Peetson, saneerimisnõustaja vandeadvokaat Veikko Toomere Puudutatud isikud (võlausaldajad/määruskaebuse esitajad): AS „Dimela“ (registrikood 10003040), AS Baltic Agro (registrikood 10344249), AS Dimedium (registrikood 10107437), Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178), Agrotrade OÜ (registrikood 11841197), Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (registrikood 10064515), AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531), Older Grupp OÜ (registrikood 10286641), Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Puudutatud isikud (võlausaldajad, kes määruskaebust ei esitanud): SEB Pank AS (registrikood 10004252), Nordecon Betoon OÜ (registrikood 10647027), Urusalu OÜ (registrikood 11751956),
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), OÜ Zoovetvaru (registrikood 10498372), OÜ Farmitek (registrikood 10301323), OÜ Metsagrupp (registrikood 10044866), Eesti Energia AS (registrikood 10421629), Pohjola Finance Estonia AS (registrikood 11164733), AS Vahenurme Agro (registrikood 10356657), AS JETOIL (registrikood 10613270), AS Alexela Oil (registrikood 10034715), OÜ Halinga Energeetika (registrikood 10105272), ATC AS (registrikood 10850596), Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), Agrotex OÜ (registrikood 11375752), SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), GREENGREID OÜ (registrikood 11319615), AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140), OÜ Kehra Agro (registrikood 10661441), Metsatervenduse OÜ (registrikood 10224657), AC Kliimahooldus OÜ (registrikood 11373158), OÜ Agritech (registrikood 12338980), OÜ Savirehvid (registrikood 10154738), Scandagra Eesti AS (registrikood 10188677) OÜ AGROVARUSTUS (registrikood 10714309), SLIPEST OÜ (registrikood 11174708), EGR Grupp OÜ (registrikood 10297076), OÜ Vändra MP (registrikood 10336439), Väderstad OÜ (registrikood 10890650), OÜ STAINLESS (registrikood 11431588), AS Eesti Teed (registrikood 12249762), SW ENERGIA OÜ (registrikood 10552918), AS "TATOLI" (registrikood 10608866), OÜ Heiling (registrikood 10838508), HAVIR OÜ (registrikood 12488231), AS Dotnuvos Projektai (registrikood 12019737), GoEst Baltic OÜ (registrikood 11770362), Westpoint Eesti OÜ (registrikood 12490725), Sinikas Transport OÜ (registrikood 11344323), OÜ Rotaks-R (registrikood 10019561), Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (registrikood 12760791), AS Magnum Veterinaaria (registrikood 10007517), OÜ Welmet (registrikood 10052096), ADDINOL Lube Oil OÜ (registrikood 10184610), OÜ Are Vesi (registrikood 11321629), AS Agrovaru (registrikood 10103830), Vedelgaas OÜ (registrikood 12243788), Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),
Agrisilos OÜ (registrikood 11654354), Antti Baltic OÜ (registrikood 11341715), SRS Kaubandus OÜ (registrikood 11078703), Eesti Maaülikool (registrikood 74001086), OÜ Männiku Farm (registrikood 10292759), OÜ Alve (registrikood 10206642), AS Reiden Dolomiit (registrikood 10033242), VALICECAR OÜ (registrikood 11102086), AS Taproban (registrikood 10058420), Oti talu OÜ (registrikood 12415491), LATAKKO OÜ (registrikood 11921909), AS VIREEN (registrikood 10787656), OÜ STARFELD (registrikood 10599831), OÜ KINHOR (registrikood 10931975), Precision Farming OÜ (registrikood 12959564), Eesti Taimekasvatuse Instituut (registrikood 70000869), AS MARIINE AUTO (registrikood 10165825), INTRAC Eesti AS (registrikood 10103801), Are vald Are Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75004671), OÜ Starter ST (registrikood 10291079), OÜ Kvetas (registrikood 10314099), Estec Service OÜ (registrikood 11152747), OÜ Polüpakend (registrikood 10882136), Moller Auto Pärnu OÜ (registrikood 10931969), AS Eesti Telekom (registrikood 10234957), AS Melkan (registrikood 10033839), OÜ Ideal (registrikood 10325140), OÜ LATTER NT (registrikood 10378538), OÜ TEKNEST (registrikood 10648222), RAGN-SELLS AS (registrikood 10306958), Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11923475), OÜ Saare Talutehnika (registrikood 10413192), BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638), Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (registrikood 70000272) ERGO Insurance AS (registrikood 10017013), Easy Star OÜ (registrikood 11556628), Pimenta OÜ (registrikood 11997781), Mercantile Group AS (registrikood 10279539), KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 10703702),
EXCELLENT BUSINESS SOLUTIONS EESTI AS
(registrikood 10877000), Andres Peetson FIE (registrikood 12220882), Hydroscand AS (registrikood 10669454), KÜ Suigu Kastani (registrikood 80267705), OÜ CHARLOT (registrikood 10081927),
KÜ Soo 10 (registrikood 80042596), OÜ Koonga Tehno (registrikood 10335813), KÜ Libatse 10 (registrikood 80058812), KÜ Libatse 9 (registrikood 80042478), KÜ Libatse 3 (registrikood 80002177), Nõrkvoolu Paigalduse OÜ (registrikood 11072221), OÜ Netwerken (registrikood 11061298), OÜ Ertsma (registrikood 10153360), KÜ "Onu" (registrikood 80042811), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (registrikood 70000310) Ressingmar OÜ (registrikood 11395311), AS PÄRNU VESI (registrikood 10120395), KÜ Soo 4 (registrikood 80020985), Alas-Kuul AS (registrikood 10405353), AS G4S Eesti (registrikood 10022095), Libatse 4 KÜ (registrikood 80217357), Asematic OÜ (registrikood 11516971), Carsmart Baltic OÜ (registrikood 10482299), MTÜ Häireliit (registrikood 80259806), OÜ Faatum-Talu (registrikood 10154678), AS Eesti Post (registrikood 10328799), GSMvalve OÜ (registrikood 11181045), Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu (registrikood 70001490), PM (e-post: [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ Halinga taotlused kohtuistungi korraldamiseks ja saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamiseks rahuldamata.
2.Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määrus tühistada.
3.Teha uus määrus, millega jätta OÜ Halinga saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.
4.Vabastada saneerimisnõustaja Veikko Toomere.
5.Määrata saneerimisnõustaja Veikko Toomere tasuks 5184,72 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste katteks 202,44 eurot (sh käibemaks), kokku 5387,16 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele OÜ Halinga poolt 08.04.2015 Rahandusministeeriumi kontole nr EExxxxxxxx (AS Swedbank) tasutud 7000 euro arvelt ning nimetatud summa tuleb kanda NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EExxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).
6.Määruskaebus rahuldada.
7.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Halinga kanda.
8.Määrus toimetada kätte Riigi Tugiteenuste Keskusele, avaldajale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest (saneerimisseadus (SanS) § 37 lg 3, § 18 lg 6).
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Halinga (avaldaja) esitas 01.04.2015 saneerimisavalduse (I kd, tl 3-11), milles palus algatada enda saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks Veikko Toomere.
2.Pärnu Maakohus algatas 07.04.2015 määrusega avaldaja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks Veikko Toomere, määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtpäevaks 01.06.2015 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise ajaks 05.06.2015 ning kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti 7000 eurot saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks.
3.13.05.2015 koostati saneerimiskava ning saadeti see võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks.
4.29.05.2015 edastasid Aktsiaselts „Dimela", AS Baltic Agro, AS Dimedium, Agrochema Eesti OÜ, Agrotrade OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds Trade ja Older Grupp OÜ kohtule kirjaliku seisukoha, milles palusid saneerimiskava kinnitamata jätta (I kd, tl 119-123). Põhjendusena tõid võlausaldajad välja, et nende õigusi rikutakse võlausaldajate rühmitamata jätmisega oluliselt, sest tegelikult ei kohelda pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid (AS SEB Pank ja Urusalu OÜ) ja tagamata nõudega võlausaldajaid saneerimiskava alusel võrdselt. Saneerimiskava aluseks olevas pankrotihinnangus on eeldatud, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõuded rahuldatakse täies ulatuses. Seega ei vähendata pandiga tagatud nõudega võlausaldajate nõudeid, kuid ülejäänud võlausaldajate nõudeid vähendatakse kuni 50% ulatuses. Nõuete ajatamine mõjutab negatiivsemalt tagamata nõudega võlausaldajaid, sest nende vastu on avaldajal lühiajalised kohustused. Samuti leidsid võlausaldajad, et pankrotihinnang ja võlgniku kinnistuid puudutav kinnisvara hindamise akt (II kd, tl 55-75) on põhjendamatult negatiivsed.
5.Ka võlausaldaja Scandagra Eesti Aktsiaselts palus 05.06.2015 avalduses (I kd, tl 232236) saneerimiskava kinnitamata jätta, leides, et: 1) tema ja avaldaja vahel olevast kestvuslepingust tulenevaid kohustusi ei saa ümber kujundada; 2) võlausaldajaid tuleks hääletamise korraldamiseks rühmitada; 3) kaalutud ei ole võlausaldajate nõuete asendamist osalusega; 4) vallasvara on hinnatud vastuoluliselt; 5) saneerimiskava täitmise tähtaeg on vastuoluline; 6) saneerimiskava ei arvesta vara välistamise võimalusega pankrotimenetluses.
6.Saneerimisnõustaja esitas 05.06.2015 maakohtule kinnitamiseks saneerimiskava (allkirjastatud ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt 13.05.2015, II kd tl 1-53) ja arvamuse saneerimiskava kohta (I kd, tl 266). Saneerimiskava vastuvõtmisel oli hääleõiguslikke võlausaldajaid 117, kelle häälte arv kokku oli 11 050 174,53. Hääletas kokku 103 võlausaldajat, kellest 85 oli saneerimiskava vastuvõtmise poolt ja 18 kava vastu, 14 võlausaldajat jättis hääletamata. Seega võtsid võlausaldajad SanS § 24 lg 3 kohaselt saneerimiskava vastu (poolt hääletas 72,65% võlausaldajatest, kellel kuulub 74,72% kõikidest häältest). Saneerimisnõustaja pidas saneerimiskava rakendamisega avaldaja kasumlikkuse taastamist ja jätkusuutlikku tegutsemist tulevikus võimalikuks ning ei nõustunud võlausaldajate etteheidetega rühmitamise vajaduse, võlausaldajate
erineva kohtlemise ja vara põhjendamatult negatiivse hindamise Saneerimisnõustaja soovitas kokkuvõttes kohtul saneerimiskava kinnitada.
kohta.
Esimese astme kohtu määrus
7.Pärnu Maakohus kinnitas 03.07.2015 määrusega avaldaja saneerimiskava ning määras, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Veikko Toomere. Maakohus määras kindlaks ka saneerimisnõustaja tasu ja kulustuste suuruse ning tasu järelevalve teostamise eest.
8.Kohus leidis, et saneerimiskavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, kõiki aspekte (ka pankrotihinnangut) käsitleti selliselt, et võlausaldajate huve võimalikult suures ulatuses kaitsta. Võrreldes pankrotimenetlusega, mis on saneerimise peamine alternatiiv, saavad võlausaldajad oma nõude rahuldatud vähemalt kahekordses määras. Saneerimiskava vastuvõtmisel ei tuvastanud kohus, et oleks rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel järgiti SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt anti nõutav arv hääli ja hääletamisel ei rikutud võlausaldajate õigusi. Saneerimiskava sisaldas nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti analüüsiti saneerimiskavas põhjusi, mis tõi kaasa ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldas ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldas saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas toodi nõuetekohaselt välja saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kohtule esitatud andmed määratud häälte arvu kohta vastavad SanS § 24 lg-s 2 nimetatud põhimõttele ja seega võlausaldajate õigusi ei rikutud. SanS § 28 lg 2 kohane kontroll ei näita rikkumisi saneerimismenetluse senisel läbiviimisel. Protseduurilistele rikkumistele ei viita ka võlausaldajad nende esitatud saneerimiskava kinnitamata jätmise avaldustes.
9.Kohus nõustus saneerimisnõustaja arvamusega saneerimiskava reaalse täitmise võimalikkuse ja mõistliku sisu osas ka sisuliselt. Saneerimismenetlus on kõige efektiivsem viis nii ettevõtja ja võlausaldajate huvide kaitsmiseks. Saneerimiskava võimaldab avaldajal kasumlikkuse taastamist ning jätkusuutlikku tegutsemist tulevikus. Saneerimiskavas toodi esile erinevad meetmed avaldaja majandusolukorra parandamiseks, mida lisaks edasilükatavatele ja vähendatavatele kohustustele võlausaldajate ees (SanS § 22 lg 1 p 1-3) aitavad teha püsikulude vähendamine, juhtimise ümberkorraldamine ja põhitegevuseks mittevajaliku vara (korteriomandid) müük. Seda kõike arvestati ka esitatud finantsmudelis järgneva viie aasta kohta.
10.Kohtul puudus alus arvata, et pankrotihinnang oleks koostatud valedel eeldustel või arvnäitajatel. Pankrotihinnang arvestas võlausaldajate nõuete tagatust. Esitatud vastuväited rühmitamise osas ei pidanud kohus asjakohaseks ega põhjendatuks.
11.Scandagra Eesti AS-i kestvuslepingu vastuväite osas märkis kohus, et Scandagra Eesti AS nõustus saneerimisteates talle teatatud nõude suurusega ega vaielnud sellele vastu. Isegi kui tegu oleks kestvuslepinguga, siis ei oleks sellise käsitluse juures üldse saneerimine võimalik, kuna saneerimiskava juures tuleb arvestada võrdlusolukorraga pankroti väljakuulutamisel. Saneerimisnõustaja viitas õigesti, et Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-25-11 peeti silmas, et saneerimiskavas ei saa ümber kujundada kestvuslepingute tingimusi, küll aga nõudeid (antud juhul arveid), mille maksetähtpäev ei ole saabunud. Saneerimiskavas Scandagra Eesti AS-i nõuete ümberkujundamine ei muutnud antud lepingu tingimusi, vaid muutis nõuete tasumise tähtaega sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega, kohaldades SanS § 22 lg-s 1 nimetatud saneerimismeetmeid.
12.Mis puutub osaluse andmisesse võlausaldajatele, siis ei näe kohus põhjust, miks pidanuks seda võimalikku saneerimisabinõu (SanS § 22 lg 1 p 4) eelistama saneerimiskavas kohaldatud muudele abinõudele või kohaldama seda samaaegselt teiste abinõudega.
13.Vallasvara hinnang ei ole vastuoluline, vaid pigem pankrotimenetluse eripära (varade kiirmüük) arvestades tegelikkusele vastav. Saneerimisnõustaja tõi õigesti esile, et isegi kui vallasvarana hinnatud loomi hinnata kõrgemalt, ei saaks Scandagra Eesti AS oma nõuet pankrotimenetluses tulenevalt ka AS-i SEB Pank kasuks vallasvarale seatud kommertspandist oluliselt suuremal määral rahuldatud kui pankrotihinnangus märgitud 35 601,95 eurot. Saneerimismenetluses on Scandagra Eesti AS-ile väljamakstav summa ligemale 4 korda kõrgem (130 414,47 eurot).
14.Saneerimiskava täitmise tähtaega ei muuda vastuoluliseks see, et võlausaldaja nõudeid hakatakse rahuldama 15-aastase annuiteetmaksegraafiku alusel alates 01.01.2017. Nõuete rahuldamine pikaajalise maksegraafiku alusel annab avaldajale võimaluse tasuda nõuded oma majandustegevusest tekkiva positiivse rahavoo arvel. Kui saneerimiskava oleks näinud ette, et nõudeid hakatakse rahuldama nt 5-aastase maksegraafiku alusel, oleks võlausaldajatele igakuiselt kokku makstavad summad olnud avaldajale ülejõukäivad. Reaalselt tähendab see seda, et hiljemalt 30.06.2020 peab avaldaja tasuma kõikidele võlausaldajatele viimase saneerimismaksena summa, mis võrdub nõude jäägiga sellel kuupäeval. Määruskaebus
15.Võlausaldajad AS „Dimela“, AS Baltic Agro, AS Dimedium, Agrochema Eesti OÜ, Agrotrade OÜ, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS Oilseeds Trade ja Older Grupp OÜ esitasid 20.07.2015 määruskaebuse, milles palusid tühistada Pärnu Maakohtu 03.07.2015 määruse ja jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
16.Saneerimiskavast ja vaidlustatavast määrusest ei leia informatsiooni, mis võimaldaks hinnata, kas AS SEB Pank nõudeid üldse kujundati ümber ning kas AS-i SEB Pank sai seega saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada.
17.Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel tuli võlausaldajad jagada rühmadesse. Riigikohtu seisukoht on, et kui kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemus, maksete ajatamise erineva tähtaja või nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgmise kohtust menetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11, p 40). Avaldaja saneerimiskava näeb ette erinevate õigustega võlausaldajate oluliselt erineva kohtlemise. AS SEB Pank ja Ursula OÜ pandiga tagatud nõuded rahuldatakse saneerimismenetluse käigus 100% ulatuses. Ülejäänud võlausaldajate nõuded, mis ei ole pandiga tagatud, kuuluvad saneerimiskava alusel vähendamisele kuni 50% ulatuses. Seega ei kasutata pandiga tagatud nõudega võlausaldajate suhtes saneerimisabinõuna võlasumma vähendamist, mis on kahtlemata kõige koormavam saneerimisabinõu. Kui saneerimiskava vastuvõtmise hääletamisel oleks võlausaldajad jaotatud tagatud ja tagamata rühmadesse, ei oleks saneerimiskava SanS § 24 lg 4 toodud nõuetel vastu võetud.
18.Avaldaja on ebaõigesti aru saanud saneerimisabinõude valimise põhimõtetest. Saneerimiskava koostamisel ei ole kaalutud võimalust eelistada võimalikult suures ulatuses muid alternatiivseid nõuete ümberkujundamise abinõusid. Saneerimiskava kohaselt on ainus põhjus, miks nõudeid vähendatakse kuni 50%-ni, see, et pankroti korral saaksid võlausaldajad veel vähem. Saneerimismenetluse eesmärk ei ole anda võlausaldajatele lihtsalt kasvõi natuke rohkem, kui pankroti korral, olenemata sellest,
millised on avaldaja tegelikud majanduslikud võimed. Saneerimismenetluse eesmärk on leida võlausaldajate õiguste väikseim vajalik riive, mis on vältimatu selleks, et säilitada avaldaja maksejõulisus. Pankrotihinnang peaks olema saneerimiskava väljatöötamise viimane kohustuslik kontrolletapp, mitte aga selle lähtekoht.
19.Määruskaebuse esitajad ei ole veendunud, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik ning et avaldaja maksejõuetus on ajutine. Saneerimiskavast ei nähtu sellist majandustegevuse ümberkorraldamist, mis võiks tagada ettevõtte jätkusuutlikkuse ja saneerimiskava reaalse elluviimise. Saneerimiskavas ei ole esitatud selgeid finantsprognoose, millest tulenevalt saaks järeldada, et saneerimine saaks olla edukas.
20.Vallas- ja kinnisvara hinnang on ebaadekvaatne. Saneerimisnõustaja koostas hinnangu avaldaja vallasvarale 3-l lehel, kus leidis, et vallasvara on väärt 3 496 162,77 eurot. Saneerimisnõustaja ei avalda, kust pärinevad tema eeldused vallasvara väärtuse kohta. Ka kinnisvara hindamisaktis on mitmeid puudusi, mis teevad võimatuks selle kasutamise saneerimiskava alusena. Esiteks ei selgu, millised kinnistud on koormatud hüpoteekidega ja teiseks on hindamisakt liiga napisõnaline. Menetluse edasine käik
21.Avaldaja ja saneerimisnõustaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebajate kanda.
22.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2016 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata, määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võrdsetes osades kaebajate kanda.
24.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.09.2016 määrusega kohtuasjas nr 3-2-1-58-16 ringkonnakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel kontrollima, kas saneerimiskava kinnitamisel on järgitud SanS § 28 lg-s 2 sätestatud nõudeid. SanS § 24 lg-st 4 tulenevalt peab saneerimiskava vastuvõtmiseks hääletama saneerimiskava poolt nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõudega võlausaldajate rühmast vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.
25.04.10.2016 seisukohas palusid määruskaebuse esitajad maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta saneerimiskava kinnitamata või saata asi uueks lahendamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
26.17.10.2016 seisukohas palus avaldaja määrata tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, korraldada asjas kohtuistung ning kompromissläbirääkimiste ebaõnnestumisel jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamise korral ja saneerimismenetluse lõpetamisel vabastada saneerimisnõustaja ja vähendada saneerimisnõustaja tasu nullini. Saneerimisnõustaja tasu määramisel tuleb arvestada, et saneerimisnõustaja ei ole täitnud oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega. Olukorras, kus saneerimisnõustajal oli Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-11 teada, et võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt ja kasutatavad ümberkujundamise meetmed saneerimisel toovad kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise, tuleb lugeda saneerimisnõustaja tööd ja koostatud saneerimiskava selgelt ebakvaliteetseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
27.Ringkonnakohus andis avaldajale ja määruskaebuse esitajatele nende soovil tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja pikendas seda kuni 17.04.2017.
Ringkonnakohtu seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetlus saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu (SanS § 37 lg 2 ja § 39 lg 2 p 3). Määruskaebus tuleb rahuldada. Saneerimisnõustaja tuleb SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastada. Saneerimisnõustaja taotlus tasu kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt ja saneerimisnõustaja tasuks määrata 5184,72 eurot (sh käibemaks). Saneerimisnõustaja kulutuste katteks tuleb määrata 202,44 eurot (sh käibemaks).
29.Kolleegium ei nõustu kaebajate seisukohaga, et saneerimiskavaga ei ole ümber kujundatud AS SEB Pank nõuet ning seega ei saanud AS SEB Pank saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada. Saneerimiskava kohaselt määrati kõigi võlausaldajate nõuetele ühepikkune maksegraafik ja sama intress. Asjaolu, et AS SEB Pank põhinõuet ei vähendatud, ei anna alust väita, et AS SEB Pank nõue jäi ümber kujundamata.
30.SanS § 39 lg 2 p 3 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu – käesoleva seaduse § 28 lõike 5 kohaselt. SanS § 28 lg 5 p 1 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi.
31.Maakohtule esitati kinnitamiseks SanS § 28 alusel võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava. SanS § 28 lg 2 järgi kontrollib kohus saneerimiskava kinnitamisel muuhulgas, kas saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, sealhulgas, kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli. Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et saneerimiskava poolt anti nõutav arv hääli (poolt hääletas 72,65% võlausaldajatest, kellel kuulub 74,72% kõikidest häältest). Kaebajad on määruskaebuses aga leidnud, et saneerimiskava hääletamisel tuli võlausaldajad jagada rühmadesse ning rühmadesse jagamisel ei oleks saneerimiskava SanS § 24 lg-s 4 toodud nõuetel vastu võetud.
32.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-58-16 välja toonud muuhulgas, et kui kavas koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete järgimise kohustust menetluses. Riigikohus leidis, et kui pandiga tagatud nõudega võlausaldajale makstakse saneerimiskava kohaselt välja proportsionaalselt suurem väljamakse kui pandiga tagamata nõudega võlausaldajatele, koheldakse pandiga tagatud ja pandiga tagamata nõudega võlausaldajaid oluliselt erinevalt. Rühmitamiseks annab alust asjaolu, kas ka saneerimiskava järgi koheldakse pandiga tagatud nõudega võlausaldajaid erinevalt muudest võlausaldajatest.
33.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodust tulenevalt asuda seisukohale, et saneerimiskava hääletamisel on sisuliselt moodustatud kaks rühma – võlausaldajad, kelle nõuded on pandiga tagatud (SEB Pank AS, Urusalu OÜ) ja võlausaldajad, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud (ülejäänud võlausaldajad).
34.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-16 põhjendustes muuhulgas välja toonud, et asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus lähtuma sellest, et SanS § 24 lg-st 4 tulenevalt peab saneerimiskava vastuvõtmiseks hääletama saneerimiskava poolt nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõudega võlausaldajate rühmast vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas
esindatud häältest. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas saneerimiskava on vastu võetud juhul, kui võlausaldajad on jaotatud rühmadesse.
35.Hääletamisprotokollist (tl 4-8, IV kd) nähtub, et võlausaldajate rühmas, kelle nõuded on pandiga tagatud, on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud AS SEB Pank ja vastu Urusalu OÜ. Seega on SanS § 24 lg 4 esimene eeldus täidetud, kuna selles rühmas on hääletanud saneerimiskava poolt vähemalt pool ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest (50 %). SEB Pank AS-i häälte suurus on 7 260 789,49 häält (98,6 % rühmas esindatud häältest) ja Urusalu OÜ häälte suuruseks 100 695,35 häält (1,4 % rühmas esindatud häältest). Seega on täidetud ka SanS § 24 lg 4 teine eeldus - saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajale kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest (98,6 %).
36.Võlausaldajate rühmas, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud, on saneerimiskava kinnitamise poolt hääletanud 84 võlausaldajat (83,2 %) ja vastu 17 võlausaldajat (16,8 %). Seega on selles rühmas täidetud SanS § 24 lg 4 esimene eeldus – saneerimiskava poolt on hääletanud vähemalt pool ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest (83,2 %). Saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajate häälte suurus on kokku 995 455,67 häält (28,1 % rühmas esindatud häältest) ja vastu hääletanud võlausaldajate häälte suurus on kokku 2 551 680,39 häält (71,9 % rühmas esindatud häältest). Seega ei ole täidetud SanS § 24 lg-s 4 sätestatud teine eeldus saneerimiskava poolt hääletanud võlausaldajatele ei kuulu vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest (neile kuulub vaid 28,1 % rühmas esindatud häältest).
37.Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud SanS § 24 lg-s 4 sätestatud eeldus saneerimiskava vastuvõtmiseks ning saneerimiskava ei ole võlausaldajate poolt tegelikult vastu võetud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta saneerimiskava kinnitamata ja saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada. Kuivõrd saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata põhjusel, et saneerimiskava poolt ei ole antud nõutav arv hääli, ei analüüsi kolleegium kaebajate poolt määruskaebuses esiletoodud muid asjaolusid, mille tõttu tuleks jätta saneerimiskava kinnitamata.
38.SanS § 19 lg 1 p-st 2 tuleneb, et samas määruses, millega kohus saneerimismenetluse lõpetab, vabastab kohus ka saneerimisnõustaja ja määrab talle SanS § 18 lg 2 kohaselt tasu tehtud töö eest ja hüvitise kantud kulutuste katmiseks. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides on kehtestatud Justiitsministri 09.01.2009 määrusega „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ja tasude piirmäärad“. Eeltoodud määruse § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.
39.01.04.2015 nõusolekus saneerimisnõustaja määramiseks (tl 84-85, I kd) on saneerimisnõustaja välja toonud, et tal on avaldajaga kokkulepe saneerimisnõustaja tasu osas ning et saneerimisnõustaja tasu arvestamisel lähtub ta mõistlikust advokaadi tunnihinnast, mistõttu ei pea avaldaja suhtes kohaldama Justiitsministri 09.01.2009 määrusest tulenevaid piirmäärasid.
40.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-11 p-s 87 välja toonud, et kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus peab esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve. Riigikohus on sama lahendi p-s 88 välja toonud, et kui saneerimiskava jääb kinnitamata põhjusel, et kava on koostatud selliselt, et ei saa eeldada, et võlausaldajad seda toetaks ja/või kohus selle kinnitaks, st kui kava on koostatud võlausaldajate õigusi ulatuslikult eirates, on saneerimisnõustaja töö ebakvaliteetne ja üldjuhul ei peaks talle üldse tasu maksma ja tema kulutusi hüvitama. Kui saneerimisnõustajale ei saa siiski ette heita võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist või hooletust kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Sel juhul peaks see olema aga minimaalne ega olema võrreldav eduka saneerimiskava kinnitamise korral makstava tasu ja hüvitatavate kulutustega.
41.Saneerimisnõustaja on tulude ja kulude aruande esitanud 05.06.2015 (tl 252-264, I kd), paludes juhul, kui kohus jätab saneerimiskava kinnitamata, määrata saneerimisnõustaja tasu suuruseks 21 603 eurot (lisandub käibemaks) ja hüvitatavate kulude suuruseks 168,70 eurot (lisandub käibemaks), kokku 26 126,04 eurot (koos käibemaksuga). Ülesannete täitmiseks on kulunud kokku 157,7 h, millest 101,8 h saneerimisnõustajal ja 55,9 h saneerimisnõustajat assisteerinud juristil. Saneerimisnõustaja tunnitasu määr on 150 eurot/h ja juristi tunnitasu määr 120 eurot/h. Saneerimisnõustaja palus hüvitada tasu ja kulutused avaldaja poolt kohtu deposiiti kantud 7000 euro arvelt ning kanda vastav summa NJORD Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EExxxxxxxxxxx AS SEB Pangas. Avaldaja on 17.10.2016 esitanud ringkonnakohtule taotluse saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamiseks.
42.Kolleegiumi hinnangul ei ole saneerimisnõustaja 05.06.2015 aruandes nõutud tasu kindlaksmääramine põhjendatud. Samas ei leia kolleegium, et käesolevas asjas oleks põhjendatud ka saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamine. Kolleegiumi hinnangul on tasu maksmine saneerimisnõustajale põhjendatud, kuid kuna saneerimisnõustajale on esitanud kohtule kinnitamiseks saneerimiskava, milles on rikutud võlausaldajate rühmitamise nõudeid ning sellest tulenevalt jääb kava kinnitamata, siis tuleb tasu suurust hinnata kriitiliselt. Saneerimisnõustaja tasu määramisel (SanS § 18 lg-d 2 ja 3), tuleb arvestada mitte ainult seda, kas saneerimisnõustaja vastava hulga tööd tegi aga ka seda, kas see töö oli vajalik ja põhjendatud. Olukorras, kus saneerimisnõustaja koostab saneerimiskava, mis ei saa kinnitamisele kuuluda, ei saa saneerimisnõustaja kogu tegevust tasustada. Käesoleval juhul jätab kohus saneerimiskava kinnitamata põhjusel, et esineb alus, mis saneerimiskava kinnitamise välistab (võlausaldajate vale rühmitamine). Sellel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst teatud osa osutus kasutuks ja ebavajalikuks. Kohus ei saa tolereerida sellist saneerimisnõustaja tegevust, mis ei saa viia saneerimiskava kinnitamise poole. Juhul, kui kohus kiidaks sellise saneerimisnõustaja tegevuse heaks ja annaks kohtuliku heakskiidu kõikidele toimingutele, mis põhjustasid enam kui kahe aasta pikkuse menetluse, kulude tekkimise ja võlausaldajate huvide kahjustamise, siis annaks kohus signaali edaspidiseks, et ka tulevikus võib saneerimisnõustaja koostada selliseid saneerimiskavasid, mida kinnitada ei saa ja kogu selline tegevus tasustatakse täiel määral. Kolleegiumi hinnangul ei anna saneerimisnõustaja rikkumine siiski alust
saneerimisnõustaja tasu nullini vähendamiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu saneerimisnõustaja tahtlus või raske hooletus võlausaldajate rühmade mittemoodustamisel. Arvestada tuleb ka asjaolu, et vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud avaldaja uue saneerimismenetluse algatamine, kuni avaldaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1), st kuni avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit PankrS § 15 mõttes. Uue saneerimismenetluse algatamisel saab arvestada juba saneerimisnõustaja poolt tehtud tööd saneerimiskava näol. Kolleegium peab mõistlikuks saneerimisnõustaja tasuks 20 % saneerimisnõustaja 05.06.2015 aruandes määratud tasust, s.o 4320,60 eurot (21 603 eurot x 0,2), mis teeb koos käibemaksuga 5184,72 eurot (4320,60 eurot + käibemaks 20 % 864,12 eurot). Kolleegiumi hinnangul on ka saneerimisnõustaja kulude väljamõistmine summas 202,44 eurot (168,70 eurot + käibemaks 20 % 33,74 eurot) põhjendatud. Kokku on saneerimisnõustaja põhjendatud tasuks ja kuludeks 5387,16 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa kuulub väljamaksmisele avaldaja poolt 08.04.2015 Rahandusministeeriumi kontole nr EExxxxxxxxxx (AS Swedbank) tasutud 7000 euro arvelt. Ülejäänud Rahandusministeeriumi kontole tasutud summa 1612,84 eurot (7000 - 5387,16) kuulub avaldajale tagastamisele. Selleks tuleb avaldajal teha kohtule vastav avaldus.
43.SanS § 44 lg 1 sätestab, et kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 44 lg 2 sätestab, et saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse.
44.Avaldaja on 17.10.2016 esitanud taotluse kohtuistungi korraldamiseks. Ringkonnakohus jätab avaldaja sellise taotluse rahuldamata. Riigikohus on andnud selged juhised asja lahendamiseks ringkonnakohtus ning pooled on sellest lähtuvalt esitanud oma seisukohad kirjalikult ning puudub vajadus poolte istungil ärakuulamiseks. Ka ei pea kohus vajalikuks omal algatusel istungi korraldamist ning seega lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna saneerimiskava jääb kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt, jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 7 teise lause (koostoimes SanS §-ga 4) alusel avaldaja kanda.
46.Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas määruses kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.