2-06-17813/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande võlgniku pankrotimenetluses. Võlgniku põhiline tegevusvaldkond puuvillariide tootmine Pankrotiasja menetlemise käigus AS Polytex.ee Printing (edaspidi ka „Võlgnik“, „AS“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat: Ajutise pankrotihalduri aruande sisu. Üldandmed Võlgniku kohta Äriühingu esmakanne äriregistris 27.04.2000.a. 16.01.2001.a. avatud äriühingu registrikaart Viru Maakohtu piirkonnas, seda käesoleva hetke ärinime ja asukohaga. Äriühingu aktsiakapital 10 400 010 kr, alates 22.06.2004.a. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Äriühingu juhatuse liikmeks S... S..., seda registrikaardi andmetel alates 13.08.2004.a. Nõukogu 5 liikmeline A... K..., I... P..., D... Y..., A...I...A... ... (3 viimase elukohaks Venemaa). Äriühingu ainuaktsionäriks Polytex.ee AS (äriregistri reg-kood ...). Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puuvillariide tootmine. Võlgniku tootmistegevus peatus 15.05.2006.a, mil enne seda oli 82 töötajat. Enamiku töötajatega lepingud lõpetatud septembris. Ettekande esitamise momendiks 8 töötajat. Võlgniku väitel alates 02.10.2006.a. jääb tööle 1 inimene – direktor. Äriühingu esitatud andmete kohaselt moodustasid ühise kontserni Polytex.ee AS, Polytex.ee Printing AS, Polytex/Marketing.ee AS. Polytex.ee Printing AS toimus kontserni ettevõtetest kõige aktiivsemalt tegevus, selle tulemine on Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on äriühingul käesolevaks hetkeks üle 100 võlausaldaja. Emaettevõte oli valdusettevõte ja Polytex/Marketing.ee AS tegeles müügitööga. Võlgniku majandustegevusest Võlgniku põhiliseks majandustegevuseks oli puuvillariide tootmine. Tootmistegevus toimus Narvas rendipindadel (registrijärgsel aadressil). Tegevuseks äriühing üüris äripindasid tähtajatu rendilepinguga AS-lt Nakro. Tootmistegevuseks kasutatavatest seadmetes valdav enamus oli enda omandis. Tooraine osteti Venemaalt ja Pakistanist. Tööjõud oli kohalik. Toodangust turustati Venemaal ca 15%, USA ca 5%, Eestis ca 20%, ülejäänud muudes Euroopa Liidu maades. Tegevust alustas äriühing alates 2001.a.-st, tootmine käivitus juulis 2002.a. Tootmismahud pidevalt suurenesid, suurenes ka töötajate hulk. 2004.a.-l oli suurima käibega aasta – ca 93,6 milj.kr, samuti töötaid enim – keskmine 112 inimest. Majandustegevuse olulisemad näitajad:

Seoses raskustega tootmises ja turustamise probleemidega (tinginud käibevahendite puudumine) tootmistegevus peatus 15.05.2006., seoses suutmatusega taastada tegevus, lõppes äriühingu majandustegevus sisuliselt septembris 2006.a. Töötajate lepingud lõpetatud. Pankrotimenetluse algatamise momendiks oli Võlgnik tegevuseks sisuliselt likvideerimistoimingute tegemine (raamatupidamise aruannete koostamine, lepingute lõpetamine, varade müük). Äriühingute töötajatelt saadud selgituste kohaselt ei ole enam võimalik võlgniku majandustegevuse taastamine. Võlgniku varaline seisund Hinnang võlgniku varalisele seisundile esitatud 28.09.2006.a. seisuga, millise päevaga on võlgnik esitanud esialgse bilansi ajutisele pankrotihaldurile. Kohustused Võlgniku poolt on esitatud varade ja võlgade nimekiri, millest nähtub, et kohustusi äriühingul 114 634 941 krooni, millest olulisemad: 1) sellest võlakohustused emaettevõttele Polytex.ee AS 69 952 314 eek, emaettevõtte omanike-juhtkonnale ja nende esindatavatele äriühingutele ca 22,355 milj.kr. 2) kapitalirendikohustusi Hansa Liising Eesti AS-le 1188015 kr. 3) kohustused pankrotiavalduse esitanud Võlausaldajale 1 004 708 kr (pankrotiavalduses esitatud võlanõue on suurem, kui äriühingu bilansis kajastuv võla jääk). 4) hankijatele tasumata arveid summas 13523640 kr, milles ümardatuna 11,5 milj.kr. on võlgnevused välisresidentidele. 5) Maksuvõlad 4126925 kr, millest tasumise tähtaeg on saabunud ainult 221778 eek osas, ülejäänud maksude tasumise tähtaeg saabub 10. ja 20.-ndal oktoobril k.a. Maksukohustused tulenevad sept.2006.a. tehingutest – müügist ja töötajatele tehtud väljamaksetest. 6) võlad töötajatele 1 061 268 kr, millest äriühingu pankroti välja kuulutamisel ca 90% ulatuses tehakse väljamaksed Eesti Töötukassa poolt. Ajutise halduri poolt on valikuliselt tutvutud kreditoorsete nõuete algdokumentidega tuvastatud, et tasumata arvete nõuetele lisanduksid viivisnõuded, mis võlgniku bilansis ei

kajastu. Viiviste arvel oleks võlakohustuste kogusumma suurem, enamikule võlgadest lisanduvad viivised, kuna hankijatele tasumata arved põhiosas 2005.a.-st. Osade nõuete osas on võimalik tasaarvelduse tegemine seoses vastastike nõuetega, esialgselt tuvastatud vastavaid nõudeid summas ca 21 milj.krooni. Varad Võlgnik esitatud bilansi andmete kohaselt varasid summaliselt kokku 37 437 869 EEK. Tegelik vara turuväärtuses saab selgust alles nende müügil enampakkumise korras. Varades Võlgniku poolt esitatud varade ja võlgade nimekiri järgi: 1) kassa ja pangakontol 1008 kr. 2) Ostjate tasumata arved 27 701 171 kr, millest nõue Polytex.ee AS vastu summas 18 620 822 kr. Valdava enamus muust debitoorsest nõudest on välisresidentide vastu (Venemaa ja Euroopa Liidus asuvad äriühingud). Ajutisel halduril ei ole osutunud võimalikuks kontrollida nõudeõiguste põhjendatust ning selles osas esitatud andmete vastavust tegelikkusele, ettekande esitamisel eeldatud, et Võlgnik esitanud tõesed andmed. 3) Varud – bilansiline maksumus 4 362 102 EEK, mille moodustab mitmesugused valmistooted, tooraine, tooraine jäägid. Nimetatud vara on väga spetsiifiline, mistõttu ajutisel halduril on võimatu ilma eriala asjatundjate abita määrata vara müügikõlblikust ja ka selle väärtust. 4) mitmesugune materiaalne põhivara - bilansiline jääkmaksumus 5 191 494 EEK, millest ca 2,441 milj.kr. moodustavad tehtud investeeringud renditud tootmisruumidesse, ülejäänu tootmisruumides asuvad seadmed-inventar. Raske määrata vara väärtust ning hetkel ka teadmata, kas on üldsegi võimalik nimetatud vara eemaldada renditud ruumidest ruume kahjustamata. Vara turuväärtuses selgub alles nende müügil enampakkumisel, kuid eeldatavalt vara väärtus on tunduvalt madalam, sest põhivara amortiseerimisel on kasutatud liialt madalaid kulunorme. Varadest äriühing kasutab nüüdseks ainult kontoriruume ja selle inventari. Tootmisega seotud vara ei ole kasutuses alates tootmise seiskumisest. Tuginedes ainult võlgniku enese poolt esitatud andmetele, on äriühingu omakapital negatiivne -77 197072 EEK. Arvestades, et eeldatav varade väärtus on madalam, kui võlgniku bilansis näidatu, ning tegelik võlanõuete summa suurem võlgniku esitatust (viivisintresside osas), siis kõikvõimalikud võlakohustused võivad ületada varade reaalväärtust ca 85 milj.EEK võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on välja selgitatud andmete ja nende analüüsimise teel jõudnud järeldusele, et Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ta ei ole suuteline täitma kõik oma kohustusi. Kohustuste täitmiseks puuduvad reaalsed võimalused. Võimatus on tingitud asjaolust, et käesolevaks momendiks on lakanud võlgniku tootmistegevus, mille läbi oli võimalik teenindada laene ja tasuda võlgnevusi. Võlgniku esitatud andmetest tulenevalt puudub sellises koguses-väärtuses vara, mida oleks võimalik realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku aktiivne majandustegevus, (see oli puuvillariide tootmine), on lõppenud 2006.a. 2.-st kvartalist ning Võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud. Esitatud finantsnäitajate kohaselt võlgniku omakapital on suurelt negatiivne (kohustused ületavad varasid ca 3 kordselt).

Ajutise haldur arvates ei oma käesolevas pankrotimenetluse staadiumist tähtsust Võlgniku ja pankrotiavalduse esitanud Võlausaldaja erinevad andmed/seisukohad võlausaldaja võlanõude suuruse osas, sest ka Võlgniku poolt aktsepteeritud võlanõuete kohaselt on äriühingu omakapital märkimisväärsete summades negatiivne. Käesoleva hetke tulude juures ei ole Võlgnikul võimalik teenindada oma kohustusi. Arvestades võlgniku poolt esitatud andmeid võlakohustuste ja varade proportsiooni osas, siis ajutine haldur ei pea vajalikuks täiendava finantsanalüüsi tegemist võlgniku maksevõime määratlemiseks, mis tõendaks tema püsivat maksejõuetust. Kuna Võlgniku peamine majandustegevus (milleks oli tootmine) on peatunud, siis ei ole kuidagi võimalik hetkeolukorras võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Hinnates saadud informatsiooni ja esitades selle lühendatud kujul kohtule, olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur peab esialgse võlgniku majandustegevusega tutvumise käigus võimalikuks tagasivõitmisnõuete olemasolu, kuid nimetatu osas on saab õigusliku seisukoha võtta ka edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur ei saa hetkel väita, et tehtud tehingud oleksid tagasivõidetavad, sest ka pankrotiseadus ei keela tehingute tegemist oma lähikondsetega. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutise halduri poolt on maksejõuetuse tekkimise põhjuste määramiseks analüüsitud Võlgnikult saadud ja iseseisvalt kogutud andmeid, seda perioodist alates 2002.-st (tootmistegevuse algus). Võlgnik on pidevalt tootnud ärikahjumit. Äriühingu põhitegevus tootis pidevalt kahjumit, ca 10-15 milj.kr. aastas. Ärikahjumi peamiseks mõjutajaks kõrge tootmissisendite (peamiselt toormaterjali) hind. Tooraine tuli Venemaalt ja Pakistanist. Äritegevus oli üle ehitatud omanikelt saadud laenudele. Paljuski mõjus majandustegevusele saadud laenude lühiajalisus. 2004.a.-l laenukohustuse summas 39,6 milj.kr. osas tehti sissemakse aktsiakapitali (seda ülekursiga). Äriühingu saadud lühiajalistest laenudest tehti pikaajalisi investeeringuid, milleks tootmise loomine ja käivitamine. Kuigi äriühing nimetatud kaasatud vahenditelt ei pidanud tasuma intresse, mõjutas see ikkagi oluliselt võlgniku rahavoogudes, mis lõpplahendusena mõjus maksejõulisusele. Omanike poolt võimaldati võlgnikule pidevalt täiendavat laenu, kuid 2006.a.-ks see lõppes. Mis raha „juurdevoolu“ lõpetas, ei ole ajutisele haldurile teada, kuid see kajastus äriühingul käibevahendite defitsiidis. Sellest 2006.a.-ks tekkis olukord, kus ei olnud võimalik endistviisi edasi töötada.