Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.04.2017.a. kell 15.00 Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-2497
Tsiviilasi
Võlgniku SA Virumaa Kompetentsikeskus (registrikood 90003752) pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik SA Virumaa Kompetentsikeskus (registrikood 90003752) Võlgniku esindaja: juhatuse liige Rasmus Lindmaa Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp
Toiming
pankroti väljakuulutamine
Kohaldatud õigusnorm
Pankrotiseaduse § 31
Kuulutada välja võlgniku SA Virumaa Kompetentsikeskus (registrikood 90003752) pankrot. Pankrotihalduriks nimetada Martin Krupp (isikukood 37011102745) pankrotihalduri tunnistus nr. 120, (aadress Estonia pst. 1; Tallinn). Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub kohtumajas.
18.05.2017.a. kell 16.15 Rakvere
Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametliku Teadaanded.
Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu 37,5 töötunni eest 3 375.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot), millele lisandub käibemaks 20 % ehk 675.- eurot, kokku 4 050.- eurot. Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp`i kulud kinnitada summas 143,26 eurot. Menetluskulu jätta võlgniku kanda.
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu. Asjaolud:
Sihtasutus Virumaa Kompetentsikeskus on kantud äriregistrisse 22.06.2009.a. ning äriregistris oleva registrikaardi kohaselt on sihtasutuse peamiseks tegevusalaks olnud avaliku sektori-, haridus- ja teadusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide ning ettevõtjate parema koostöö kaudu Lääne-Virumaal konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamine, mille jätkusuutlikkus tagatakse kaasaegse õppe- ja töökeskkonnaga kõrg- ja kutseõppeasutustes. Alates 29.09.2010.a. on põhitegevusalaks olnud teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste vallas. Võlgniku 2015.a. majandusaasta aruande kohaselt lõpetas võlgnik 2015.a. Rakveres Lai tn 20 asuva kompetentsikeskuse hoone ehitustegevuse ja testkeskkonna seadmete hankeprotsessid, mille tulemusena valmis testkeskkond ning käivitati esimesed hoonega seotud arendustegevused. Hoone avati 9.10.2015.a. mil esitleti ka hoone tehnoloogilisi võimalusi. 2015.a. majandusaasta aruande kohaselt viidi 2015.a. läbi mitmeid ühisprojekte koostööpartneritega ning osaleti aktiivselt rahvusvahelistes võrgustikes, külastati konverentse ja seminare ning viidi läbi mitmeid uuringuid koos Tartu Ülikooliga ning teiste koostööpartneritega. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et võlgniku peamise sissetuleku moodustas ruumide rent, projektitaotluste koostamise teenus ning õppeekskursioonide korraldamine, kuid nimetatud sissetulekute arvelt ei olnud võlgnikul võimalik kanda kõiki jooksvaid kohustusi sh Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi nimetatud kui EAS) ees võetud kohustusi teenuste väljatöötamiseks ja pakkumiseks. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et võlgnik esitas 2016.a. EAS-i taotluse täiendava rahastuse saamiseks, kuid nimetatud taotlust ei rahuldatud, millest tulenevalt koondas võlgnik juba suvel 2016.a. 4-5 töökohta ning tegevust jätkati vaid mõne töötajaga. Samuti alustas EAS viimase taotluse esitamise ajal võlgniku suhtes kontrolli läbiviimist ning teavitas võlgnikku septembri lõpus, et võlgnik on rikkunud seadusi ja protseduurireegleid ning ei ole välja töötanud projektis ettenähtud teenuseid, mis toob ilmselt kaasa tagasinõude suurusjärgus 300 000.- eruto. Samas täpset tagasinõude suurust EAS võlgnikule ei esitanud. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei saanud 2016.a. täiendavat rahastust, oli ta sunnitud koondama ka 4-5 töötajat, millest tulenevalt ei olnud võimalik enam tegeleda projektis nõutud mahus teenuste väljatöötamisega. Lisaks tekkis täiendava rahastuse mitte saamisest probleem ka AS SEB Pank arvelduslaenu tagasimaksmisega, Rakvere Linnavalitsuse arvete tasumisega ning maksuvõlgade tasumisega. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on võlgniku igakuised tulud suurusjärgus 2 000.- eurot, kuid igakuised kulud on umbes 9 000.- eurot. Võlgniku juhatuse liige on asunud seisukohale, et ka võlgniku vara müügi korral, ei piisaks saadavatest rahalistest vahenditest kõikide kohustuste täitmiseks, juhul kui EAS esitab tagastusnõude esialgselt märgitud ulatuses. 06.04.2017.a. on EAS esitanud ajutisele pankrotihaldurile teate oma nõude esialgse suuruse osas, milles on märkinud, et hetkeseisuga on nõude suurus toetuste tagasimaksmiseks 2 583 173,95 eurot, kuid nimetatud summa ei ole lõplik ning sõltub osaliselt ka käimasoleva kriminaalmenetluse uurimise tulemustest.
Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule hoonestusõigus ärimaal asukohaga Lai tn 20, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, registriosa numbriga 5278831, katastritunnusega 66301:022:0570, suurusega 3394 m2, tähtajaga 31.12.2025.a., mis on koormatisena kantud kinnistu nr 4010031 registriosa kolmandasse jakku. Koormatud kinnistu omanikuks on Rakvere linn. Nimetatud hoonestusõigus on koormatud järgmiselt: Kasutusvaldus tähtajaga 31.12.2025.a. Rakvere Linn kasuks. Kasutusvaldus on sisse kantud 15.05.2012.a. ning 29.12.2014.a. kinnistusavalduse alusel muudetud 12.01.2015.a. Üürileping AS SEB Pank kasuks 13.12.2007.a. sõlmitud üürilepingu lõppemise tähtpäev on 13.12.2017.a. Kinnistusraamatu neljandasse jakku on sisse kantud hüpoteek summas 450 000.- eurot AS SEB Pank kasuks. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on kokku lepitud, et hüpoteegikanne asub oma järjekohalt eelnimetatud kasutusvalduse kande ning üürilepingu kande ees. Hoonestusõigusega seonduvalt toob ajutine pankrotihaldur välja järgmise informatsiooni: 25.10.2011.a. sõlmisid Rakvere linn kui rendileandja ja võlgnik kui rentnik kinnistu rendilepingu, millega Rakvere linn andis võlgnikule rendile viieks aastaks Turu plats 2 asuva kinnistu registriosa numbriga 4010031 eesmärgiga viia ellu Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projekt. Renditasu summaks lepiti kokku 1.- euro kuus. 26.04.2012.a. on Rakvere linn kui omanik, võlgnik kui hoonestaja ja AS SEB Pank kui hüpoteegipidaja sõlminud kinnistu hoonestusõigusega koormamise lepingu, hoonestusõiguse kasutusvaldusega ja hüpoteegiga koormamise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused. Nimetatud lepinguga otsustati seada Rakvere linnale kuuluvale kinnistule asukohaga Turu plats 2, registriosa number 4010031, hoonestusõigus võlgniku kasuks selliselt, et hoonestajal on võõrandatav tähtajaline õigus omada kogu kinnistul sellega püsivalt ühendatud ehitisi ning hoonestusõigus lõpeb 31.12.2025.a. Lepinguga nähti ette, et hoonestaja on õigustatud ja kohustatud hiljemalt 31.12.2014.a. püstitama hoonestusõiguse alale juurdeehitise ja rekonstrueerima pangahoone koosokõlas ehitusprojektiga ning andma need omaniku kasutusse kasutusvalduse alusel. Hoonestusõiguse aastatasuks lepiti kokku 1.euro ning samuti lepiti kokku, et hoonestusõiguse omanikule langemise korral omanik hoonestajale hüvitist ei maksa ning hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu või lõpetamisel muul alusel jäävad ehitised koos nende oluliste osade ja päraldistega omanikule, s.t. muutuvad kinnistu oluliseks osaks ning omanik ja hoonestaja leppisid kokku, et hoonestajale ehitiste eest hüvitist ei maksta. Lisaks hoonestusõiguse seadmisele seati hoonestusõigusele kasutusvaldus Rakvere Linna kasuks tähtajaga 31.12.2025.a. 17.10.2016.a. andis võlgnik üleandmise-vastuvõtmise aktiga Rakvere 26.04.2012.a. lepingus kokku lepitud kasutusvalduse.
Linnale üle
15.12.2016.a. sõlmisid Rakvere linn ja võlgnik mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu, mille kohaselt Rakvere linn andis võlgniku tasuta kasutusse tagasiulatuvalt alates 17.10.2016.a. lepingu punktis 1.2. kindlaks määratud osa (438,72 m2 ulatuses ruume peamiselt kolmandal korrusel) Rakvere linna kasutusvalduses olevatest Lai tn 20, Rakveres
asuvatest hoonetest. Samuti andis Rakvere linn võlgnikule õiguse kasutada ja hallata lepingust tulenevatel tingimustel hoonesse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuse eest soetatud tehnosüsteeme ning nende juhtimissüsteeme. Nimetatud leping sõlmiti tähtajaga 16.10.2021.a. Kokkuvõtlikult on võlgnik ehitanud Rakvere linnale kuuluvale kinnistule hoone omades hoonestusõigust kinnistule kuni 31.12.2025.a., andnud hoone Rakvere linnale kasutusvalduse alusel tasuta kasutada kuni 31.12.2025.a. ning Rakvere linn omakorda on 15.12.2016.a. andnud võlgnikule tasuta kasutada ühe osa (kolmanda korruse) hoonest tähtajaliselt kuni 16.10.2021.a. Hoonestusõiguse lõppemisel langeb hoonestusõigus tagasi Rakvere linnale ning Rakvere linnal puudub kohustus tasuda võlgnikule hoone eest hüvitist. Ajutine pankrotihaldur ei ole pidanud käesoleval hetkel mõistlikuks tellida hoonestusõiguse väärtuse hindamiseks hindamisakti, kuivõrd hindamisakti koostamisel lähtutakse reeglina võrdlustehingutest, mida antud juhul Rakvere linnas ilmselt palju toimunud ei ole. Samuti teeks hoonestusõiguse väärtuse hindamise keeruliseks asjaolu, et hoonestusõigus on koormatud tasuta kasutusvaldusega. Kuivõrd mitteeluruumide tasuta kasutamise lepingu lõpuni, mille alusel võlgnik võib hoone kolmanda korruse ruume kasutada on jäänud ca 4 aastat ja 6 kuud ning hoonestusõiguse perioodi lõpul langeb hoonestusõigus tagasi kinnistu omanikule, kes ei ole kohustatud tasuma hoone eest hüvitist, saaks ajutise halduri hinnangul hinnata hoonestusõiguse väärtust üksnes rahavoo põhiselt lähtudes võlgniku kasutuses olevate ruumide üürimisest saadaolevast võimalikust tulust. Samas tuleb arvestada ka seda, et 15.12.2016.a. mitteeluruumide tasuta kasutamise leping näeb, ette et võlgnikule ruumide kasutusse andmise eesmärgiks on üksnes nende ruumide kasutamine vastavalt lepingule võlgniku põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks. Samuti näeb nimetatud leping ette, et Rakvere linn võib lepingu üles öelda juhul, kui kasutaja kasutab ruume vastuolus lepingus sätestatuga, eelkõige kui ta annab nende kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule, kasutab neid vastuolus lepingu eesmärgiga või kui võlgnik rikub muid lepingu punkte. Samuti võib Rakvere linn lepingu üles öelda juhul kui on välja kuulutatud võlgniku pankrot või kui võlgnikul on maksuvõlg Maksu- ja Tolliametile ja/või muudele asutustele. Seega saaks ajutise halduri hinnangul hoonestaja ehk võlgnik hoone kolmandat korrust välja üürida üksnes Rakvere Linna nõusolekul. Eelnevast tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole võimalik anda hinnangut hoonestusõiguse väärtusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku peamiseks ja kergemini realiseeritavaks varaks bilansivälise vara nimekirjas toodud esemed (arvutid, toolid, lauad, riiulid, tehnika, tööriistad jmt), mille soetusmaksumus on 32 385.- eurot. Kuivõrd suurem osa varast on soetatud 2015.a. ning on vähe kasutatud hindab ajutine haldur vara reaalseks turuväärtuseks ca 15 000.- eurot. Võlgniku 22.02.2017.a. bilansi kohaselt olid võlgnikul 22.02.2017.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 31 466,13 eurot: 1)
Lühiajalised laenud 21 003,61 eurot
2)
Võlad tarnijatele 2 730,91 eurot
3)
Võlad töövõtjatele 2 108,98 eurot
4)
Maksuvõlad 3 751,50 eurot
5)
Saadud ettemaksed 1 871,13 eurot
Võlgniku juhatuse liige on edastanud ka võlgade täpsustatud nimekirja ning nimetatud nimekirja kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1)
Maksu- ja Tolliamet 1 745,75 eurot
2)
AS SEB Pank 21 060 eurot
3)
Rakvere Linnavalitsus 2 730,91 eurot
4)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus – kohustuse suurus on teadmata.
AS SEB Pank on ajutisele haldurile teavitanud, et 22.02.2017.a. seisuga on võlgniku kohustuste jääk AS SEB Pank ees 21 059,58 eurot, millest 21 003,61 eurot on põhivõlgnevus, 39,24 eurot intressivõlgnevus ja 16,73 eurot teenustasud. Maksu- ja Tolliamet on esitanud pankrotihaldurile maksuvõla tõendi, mille kohaselt on võlgniku maksuvõlgnevus 2 034,75 eurot, millele lisandub intressivõlgnevus 2 034,75 eurot. Maksuvõlgnevus koosneb tulumaksu, kogumispensionimakse, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevusest. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku maksuvõlgnevuse suurust ka 06.04.2017a. seisuga ning nimetatud kuupäeva seisuga on maksuvõlgnevuse suurus 4 963,02 eurot, millele lisandub intressivõlgnevus 97,31 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. 06.04.2017.a. on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus esitanud ajutisele pankrotihaldurile teate oma nõude esialgse suuruse osas, milles on märkinud, et hetkeseisuga on nõude suurus toetuste tagasimaksmiseks 2 583 173,95 eurot, kuid nimetatud summa ei ole lõplik ning sõltub osaliselt ka käimasoleva kriminaalmenetluse tulemustest. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 2 612 024,60 eurot. Käesoleval hetkel ei ole võlgniku bilansis kajastatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõuet, kuivõrd Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ei ole esitanud võlgnikule veel oma lõplikku nõude suurust. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine haldur tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, kuid edasise pankrotimenetluse käigus vajavad täiendavat analüüsimist võlgniku ja Rakvere linna vahel sõlmitud lepinguid, kuivõrd lepingud on sõlmitud võlgniku jaoks kahjulikel tingimustel. Nimetatud asjaolust tulenevalt võib olla võimalik teatud nõuete esitamine. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puuduvad käibevahendid olemasolevate kohustuste
täitmiseks ning et võlgnikul puuduvad ka piisavad varad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt esitatava nõude hüvitamiseks, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga ning võlgnikul puuduvad piisavad varad kõikide oma kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine pankrotihaldur palub:
Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande 16 tundi Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks 0,5 tundi Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.- eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp'i tasu (a/a EE382200001100826125 Swedbank AS) 37.5 töötunni eest 3 375.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot). millele lisandub käibemaks 20% ehk 675.- eurot kokku 4 050.-eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus
Kogus m/ü
Maksumus
Kokku
Fotokoopiad Telefoni kasutamine Äriregistri ja kinnistusraamatu tasulised päringud
Lk minutit tk
0,32 0,19 2,00
38,40 3,80 8,00
Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud
2,5
päeva
19,37
48,42
Sõiduauto kütus (Tallinn — Rakvere - Tallinn varadega tutvumine (200 km), Tallinn - Rakvere -
Liitrit
1,24
44,64
Tallinn kohtuistungil osalemine (200 km) - kokku 400 km arvestusega 9 1/100 km) Kokku (EUR): 143,26
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.