XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu eelmärgete kustutamise nõusoleku andmiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Marge Rebane (isikukood 47612200236, e-post [email protected]); Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, e-post xxxx), juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx), e-post xxxx; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
22.03.2017 kohtuistungil, osalesid hageja XxxxOÜ lepinguline esindaja Marge Rebane ja juhatuse liige Xxxxning kostja XxxxOÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Kohustada kostjat XxxxOÜ-d (registrikood xxxx) andma tagasivõtmatu nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx (aadressiga Xxxx) ja registriosa nr xxxx (aadressiga XxxxTallinnas) III jagudes hagejale XxxxOÜ-le (registrikood xxxx) kuuluvatele kaasomandiosadele XxxxOÜ kasuks sisse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagavate eelmärgete kustutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel asendab kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud kostja kohustamine kostja vastavasisulist tahteavaldust.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.XxxxOÜ (hageja) esitas 15.06.2016 Harju Maakohtule hagi XxxxOÜ (kostja) vastu eelmärgete kustutamise nõusoleku andmisele kohustamiseks.
2.Harju Maakohtu 08.07.2016 määrusega võeti hagi menetlusse (t lk 63-64).
3.Kostja vastas hagile 22.09.2016 teatega, et vaidleb hagile vastu ja palub menetlus lõpetada, kuna käivad kompromissläbirääkimised (t lk 77).
4.Hageja esitas arvamuse kostja vastusele 03.11.2016 (t lk 82-83).
5.Kohus määras 13.12.2016 kirjaga pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks ja kostjale võimaluse hagile sisuliselt vastamiseks. Tähtaeg möödus 20.12.2016 (t lk 110).
6.Kostja tähtaegselt, s.o 20.12.2016 vastust hagile ei esitanud. Kostja esitas 15.03.2017 täiendava vastuse hagile (t lk 119-123). Hageja nõustus kostja vastuse toimiku materjalide juurde võtmisega, et mitte menetlust venitada (t lk 155 pöördel viimane lause).
7.Kohtuistung tsiviilasjas toimus 22.03.2017, osalesid hageja lepinguline esindaja ja juhatuse liige ning kostja lepinguline esindaja (t lk 155-157). Pooled esitasid istungil menetluskulude nimekirjad (t lk 151-154).
8.Hageja esitas 30.03.2017 taotluse protokolli parandamiseks (t lk 158-159). Kostja vastas hageja taotlusele 04.04.2017. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja palub rahuldada hagi ja kohustada kostjat andma tagasivõtmatu nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxxx (Xxxx) ja nr xxxx (Xxxx) kolmandates jagudes hagejale kuuluvatele kaasomandiosadele kostja kasuks sisse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagavate eelmärgete kustutamiseks.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:
− Hagejale kuulub xxxxsuurune mõtteline osa Tallinnas Xxxx asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega - katastritunnus xxxx ja xxxx suurune mõtteline osa Tallinnas Xxxx asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega katastritunnus xxxx(edaspidi lühendamise eesmärgil Kinnistu või Kinnistud). − Hageja sai Kinnistute omanikuks XxxxOÜ-st (registrikood xxxx, edaspidi XXXX) jagunemisel eraldumise teel, mil XXXX andis hagejale kui omandavale ühingule üle Kinnistud ning Kinnistutega seotud õigused ja kohustused. Jagunemine jõustus 16.05.2016. Jagunemisel läksid Kinnistud üle hageja omandisse ja hageja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. − Kinnistute osas oli XXXX ja kostja vahel 15.06.2012 sõlmitud notariaalne kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärgete kinnistamiseks (edaspidi Leping). Lepingu punktis 2.5 leppisid pooled kokku, et lepingu eseme ostuhinna tasumise tähtpäev on 31.12.2012 ning eelnimetud tähtpäevani on kostja kohustatud tasuma XXXX-le intressi 20% tasumata ostuhinnalt aastas, arvates lepingu sõlmimisest. Eelnimetatud intress tuli kostjal tasuda koos viimase ostuhinna osamaksega. − Lepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu Kinnistute omandi üleandmiseks XXXX-lt kostjale 10 päeva jooksul pärast ostuhinna ja intressi tasumist. Lepingu punktide 3.3- 3.5 alusel kanti XXXX kaasomandiosale I vabale järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks, mis tagab kostja õigust saada lepingu täitmisel Kinnistute omanikuks. − Lepingu punktis 4.1 leppisid pooled kokku XXXX taganemisõiguse, kui ostuhinna ja intressi tasumise kohustus ei ole täidetud ning see on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga. Lepingu punktis 4.6 leppisid pooled kokku, et juhul, kui XXXX taganeb lepingust, kohustub kostja andma esimesel nõudmisel nõusoleku eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Eelmärge kanti kinnistusraamatusse. − Kostja ei tasunud ostuhinda ega intressi. See kohustus on täitmata tänase päevani. − XXXX kasutas lepingu punktis 4.1 sätestatud taganemisõigust ja saatis 16.01.2013 kostjale tähitud postiga lepingust taganemise avalduse ja eelmärke kustutamise nõude. Tähitud kiri tagastati märkega „ei asu antud aadressil“. 18.01.2013 saatis XXXX taganemisavalduse ja nõude XXXX-le teada olevatel elektronposti aadressidel: (a) lepingus kostja enda poolt avaldatud e-posti aadressil xxxx, (b) kostja registrijärgsele ametlikule e-posti aadressile xxxx ning (c) kostja juhatuse liikme isiklikule e-posti aadressile xxxx. Teenusepakkuja tagastatud raporti kohaselt jõudsid elektroonsel kujul saadetud dokumendid kostjale kätte – s.t dokumendid jõudsid kostja elektronposti serverisse ning kostjal oli võimalus nendega tutvuda. − Lepingust taganemise tõttu ei ole hagejal kohustust kostjale omandit üle anda ja seega on Kinnistuid puudutavad andmed kinnistusraamatus ebaõiged: eelmärge on muutunud ebaõigeks, sest eelmärkega tagatud Kinnistute omandamise õigus on lõppenud.
11.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on 1 812 eurot (riigilõiv 300 eurot /t lk 42/ ja esindajakulu 1 512 eurot). Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja toob esile, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada tegelikku istungi ajakuluga. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on 15.03.2017 esitanud järgmised vastuväited hagile: − 19.09.2007 sõlmisid OÜ Xxxxning OÜ Xxxxsuulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt laenas OÜ XxxxOÜ-le Xxxx999 990 Eesti krooni. 20.04.2009 esitas OÜ Xxxxlaenulepingust tuleneva nõude alusel OÜ Xxxxvastu pankrotiavalduse Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-09-17133). − Alates 17.05.2009 pidasid OÜ Xxxxja OÜ Xxxxläbirääkimisi tekkinud erimeelsuste lahendamiseks ning sõlmisid 01.06.2009 kompromisslepingu, mille kohaselt (i) tunnistas OÜ Xxxxenda võlgnevust OÜ Xxxxees summas 1 234 154 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustas 999 990 Eesti krooni, (ii) loovutas OÜ Xxxxenda nõude OÜ-le Xxxx hinnaga 1 234 154 Eesti krooni ning (iii) kohustusid pooled teostama tahteavaldused menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-09-17133. − Osana saavutatud kompromissist sõlmisid OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx01.06.2009 kinnistu tagasiostuõigusega müügilepingu, mille kohaselt võõrandas OÜ Xxxx kinnistu OÜ-le Xxxx. OÜ XxxxKinnistu eest rahas ei tasunud, vaid kinnistu ostuhind tasaarvestati täies ulatuses kompromisslepingust tuleneva OÜ Xxxx kohustusega tasuda OÜ-le Xxxxnõude hind 1 234 154 Eesti krooni. Vastavalt müügilepingu peatükile 4 kohustus OÜ Xxxxkinnistu OÜ-le Xxxx tagasi müüma hinnaga 51 880 eurot, millele lisandub intress. OÜ Xxxx tagasiostuõiguse tagamiseks seati kinnistule müügilepingu alusel mh eelmärked OÜ Xxxx kasuks. − Harju Maakohtu 02.06.2009 kohtumäärusega võeti vastu OÜ Xxxxavaldus OÜ Xxxxvastu esitatud pankrotiavaldusest loobumiseks ning lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-09-17133. Kostja hinnangul järeldub kompromisslepingu ja müügilepingu sõlmimise asjaoludest, et müügilepingu eesmärgiks ei olnud kinnistu võõrandamine OÜ-le Xxxx, vaid tegemist oli nn tagatisomandamisega, mille ainsaks eesmärgiks oli tagada OÜ Xxxxkompromisslepingust tulenevate nõuete täitmine. − 20.12.2010 sõlmisid OÜ Xxxxja XXXX kinnistu müügilepingu, mille kohaselt võõrandas OÜ Xxxxkinnistu XXXX-le hinnaga 2 400 000 EEK (koos km-ga). XXXX müügilepingu sõlmimise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu 25 266,83 eurot tagastamise saavutamine. XXXX müügilepingu alusel rahalisi sooritusi ei tehtud – selle tuvastas maksuhaldur müügilepingu osas läbiviidud kontrollimenetluse käigus. Maksuhaldur jättis XXXX tagastusnõude rahuldamata ning Tallinna Halduskohus ei rahuldanud 27.09.2012 otsusega haldusasjas nr 3-11-1988 XXXX kaebust. XXXX müügilepinguga seotud asjaolud ilmestavad hagejaga seotud isikute tegevusmustreid ning omakasupüüdlikke eesmärke. − Vaatamata XXXX müügilepingu sõlmimisele oli kinnistu osas lõplikuks kasusaajaks Rene Toompuu, kelle vahendusel toimusid ka jätkuvalt läbirääkimised kinnistu tagasiostmiseks. Kuigi kinnistu tagasiostuõigus kuulub kostjale, siis kinnistu tagasiostuõiguse teostamise üle otsustas ainuisikuliselt Xxxxvaatamata asjaolule, et teatud ajahetkedel võis tal puududa formaaljuriidiline seos kostjaga. − XXXX ja kostja leppisid 15.06.2012 kokku kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimises eesmärgiga pikendada NP müügilepingu alusel algselt OÜ-le Xxxx antud tagasiostuõiguse teostamise tähtaega (milline saabus 18.05.2012) kuni 31.12.2012. Müügilepingu punktis 2.1 toodud kinnistu ostuhind arvutati seejuures NP
müügilepingus kokkulepitud tagasiostuhinna ja intressi baasil. Ka nimetatud asjaolu kinnitab, et müügilepingu näol ei olnud tegemist sõltumatute osapoolte vahel sõlmitud eraldiseisva kokkuleppega, vaid sisuliselt NP müügilepingu muutmisega. Kinnistuga seotud tehingute eesmärgiks olnud üksnes ja ainult kompromisslepingust tulenevate nõuete tagamine. − Kostja tasus müügilepingu punkti 2.3 alusel esimese osamakse summas 5000 eurot, kuid müügilepingu punktis 2.5 sätestatud kohustuse täitmine osutus võimatuks, kuna Rene Toompuu teavitas Rein Kärki, et tingituna kinnistu hinna suurenemisest, ei ole ta huvitatud kokkulepitud tingimustel kinnistu tagasi müümisest huvitatud. Rene Toompuu teatas 11.11.2013 veelkordselt, et vaatamata varasemalt kokkulepitule ei ole ta huvitatud kinnistu tagasimüümisest. Eeltoodust nähtub üheselt Rene Toompuu kui kostja tegelik kasusaaja ja faktiline ühingujuht, on käitunud kinnistu tagatisomandamisega seotud läbirääkimiste pidamisel ja sellega seotud tehingute sõlmimisel pahauskselt. − Läbirääkimiste alustamisel 17.05.2009 kinnitas Rene Toompuu, et ta ei ole huvitatud kinnistu omandamisest. Samas kui 11.11.2013 teatas Rene Toompuu juba XXXX nimel läbirääkimisi pidades, et on kinnistu valmis tagasi müüma kokkulepitust erinevatel tingimustel arvestades mh turuolukorra muutumisest tingitud kinnistu väärtuse kasvu. − Vaatamata kostja jõupingutustele ei ole kinnistu tagasimüügitehing realiseerunud ning seda üksnes ja ainult tingituna hageja üle faktilist kontrolli teostava Rene Toompuu pahausksest käitumisest ja keeldumisest varasemaid kokkuleppeid austada. − Kostja on üheselt hinnangul, et hageja käitumine kinnistu tagasimüügiõiguse teostamise takistamisel ning eelmärgete kustutamise nõude esitamisel on suunatud kinnistu omandiõiguse ebaausale omandamisele ja tagasimüügikohustusest vabanemisele või alternatiivselt kostja arvel alusetule rikastumisele kinnisvaraturu tõusust tingitud kinnistu väärtuse kasvu arvelt. Selline käitumine on ilmselgelt vastuolu hea usu põhimõttega ning sellest tingituna välistab käesoleval juhul hageja nõude rahuldamise.
13.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on 936 eurot (t lk 152). Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.TsMS § 442 lg 5 esimene lause näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Osundatu alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused.
14.1.30.03.2017 ehk tähtaegselt esitas hageja taotluse Harju Maakohtu 22.03.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja selgitab protokolli parandamistaotluses, et kuuel juhul on loetud hageja seadusliku esindaja selgitused hageja lepingulise esindaja selgitusteks. 04.04.2017 on kostja vastanud hageja taotlusele protokolli parandamiseks leides, et protokoll kajastab piisavalt täpselt istungil toimunud arutelu ning protokolli parandamine pole otstarbekas ega vajalik.
14.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab kohtuistungi protokoll kajastama istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
Osundatud sättest lähtuvalt on oluline, et protokollis kajastatakse poolte põhilised seisukohad ja istung käik. Poolte seisukohtade kajastamisel pole sisulises osas erinevust, kas hageja väited esitab hageja juhatuse liige või lepinguline esindaja - need loetakse TsMS § 217 lg 5 ja 6 alusel menetlusosalise väideteks. Seega ei muuda menetluse käiku kajastava protokolli sisu ja õigsust see, kas hageja selgituse on esitanud tema lepinguline või seadusjärgne esindaja – need loetakse hageja selgitusteks sõltumata selle esitajast. Seega vastab kohtu hinnangul protokoll TsMS § 50 lg 1 nõuetele, selles on kajastatud istungil toimunud ning protokolli parandamiseks puudub vajadus ja alus. Seega kohus jätab hageja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
15.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
16.Hageja on esitanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. Kanne on muutunud ebaõigeks hagiavalduse kohaselt seetõttu, et kostja ei ole tähtaegselt täitnud XxxxOÜ ja kostja vahel 15.05.2012 sõlmitud kinnistute mõtteliste osade võlaõiguslikku lepingut ja seetõttu on hageja 16.01.2013 avaldusega lepingu üles öelnud. Lepingu ülesütlemise tõttu ei saa kostjal enam olla õigust, mida eelmärge tagama pidi. Ebaõige eelmärke olemasolu rikub hageja õigusi, kuna takistab kinnisasja käsutamist, muuhulgas majandustegevuseks vajaliku laenu võtmist, kuna eelmärge takistab laenu võtmist ja hüpoteekide seadmist.
17.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid.
18.Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised: -
-
-
-
XXXX ja kostja sõlmisid 15.06.2012 notariaalse kinnistute mõtteliste osade võlaõigusliku müügilepingu ja leppisid kokku eelmärgete kinnistamises (t lk 15-25). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx II jao andmetel on Tallinnas Xxxx kinnistu kaasomanikuks (xxxxmõtteline osa) hageja (t lk 9). Tartu Maakohtu kinnistusoakonna registriosa nr xxxx II andmetel on Tallinnas Xxxxkaasomanikuks (xxxxmõtteline osa) hageja (t lk 12). Kinnistusraamatu andmetel on mõlema kinnistu puhul hagejale kuuluvale mõttelisele osale seatud eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks. (t lk 10 ja 13). Hageja on kinnistute omanikuks saanud XXXX jagunemisel eraldumise teel, mil XXXX andis hagejale kui omandavale ühingule üle kinnistud ning kinnistutega seotud õigused ja kohustused. Jagunemine jõustus 16.05.2016. Pooled kinnitavad, et kostja ei ole ostuhinda tasunud. 5000 eurot on tasutud ja 63 000 eurot on maksmata. Tähtaeg selle summa maksmiseks möödus 31.12.2012 (22.03.2017 istungi protokoll, t lk 155 pöördel). Kostja võlgneb hagejale 63 000 eurot. Laenu tagasimaksmise tagatiseks sõlmitud kinnistu tagasiostuõigusega leping (15.05.2012 XXXX ja kostja vahel sõlmitud leping),
on täitmata, ehk laen (ostuhind) hagejale tasumata (22.03.2017 kohtuistungi protokoll, t lk 155 pöördel).
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal sai kostja kätte hageja 16.01.2013 avalduse Lepingust taganemiseks. Hageja väidab, et taganemisavaldus on kätte toimetatud 16.01.2013 avalduse saatmisega kostja registrijärgsele aadressile. 18.01.2013 on avaldus saadetud ka e-postiga kostja juhatuse liikmele. 22.09.2016 on hiliseim kuupäev, mil kostja sai taganemise avalduse kätte, kuna siis vastas kostja hagiavaldusele, mille lisadesse kuulus muuhulgas 16.01.2013 avaldus Lepingust taganemiseks (vt ka 22.03.2017 istungi protokoll, t lk 156). Kostja väidab, et pole Lepingust taganemise avaldust kätte saanud ja kui ka sai 22.09.2016, siis on taganemise avaldus esitatud ebamõistliku aja jooksul ja seda ei saa arvestada.
20.Vaidluse sisu seisnebki selles, et hageja seisukohast on Lepingust taganetud ja seega on ka eelmärge muutunud ebaõigeks. Kostja aga soovib jätkuvalt Kinnistuid tagasi osta Lepingus kokkulepitud tingimustel.
21.TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 alusel kohaldab kohus ise seadust vastavalt tsiviilasjas esitatud asjaolude kogumile ja ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16).
22.TsÜS § 68 ja § 69 lg 1 esimese lause mõtte kohaselt lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-71-16). Üldjuhul saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. Lepingu ülesütlemise avaldus on võimalik esitada ka kohtumenetluses (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-21-53-16).
23.Hageja on tõendanud, et tema eriõiguseellane on saatnud 16.01.2013 Lepingust taganemise avalduse samal kuupäeval kostja registrijärgsel aadressil (t lk 37-38 ja 51). Samaga on tõendatud ka see, et kostja registrijärgsel aadressil avaldust kätte ei saanud ja postiasutus tagastas selle hagejale (t lk 38). Hageja on tõendanud, et 18.01.2013 on selleaegse juhatuse liikme Xxxxe-postiaadressile saadetud Lepingust taganemise avaldus ning saadetis on e-posti aadressile kohale toimetatud (t lk 39-41). Kostja on 15.03.2017 esitanud kostja juhatuse liikme Xxxx(xxxx) ja Xxxx13.11.2013 e-kirjavahetuse, millest ilmneb, et kostja on Lepingust taganemisest teadlik. Kohus järeldab seda Xxxx13.11.2013 e-kirjas märgitud etteheitest kostjale, et viimasel on varasemast täitmata kohustus eelmärke kustutamise osas. Selline kohustus saab aga kostjal olla vaid Lepingu p 4.6 järgi, mis kohustab kostjat andma hagejale esimesel nõudmisel nõusolek Lepinguga seatava eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks juhul, kui hageja taganeb Lepingust Lepingus kokkulepitud alustel (vt ka t lk 20). TsMS § 3111 lg 4 kohaselt võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures § 3111 lg 1 p-des 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 l g 1 p 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetada juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil. Seda on hageja 18.01.2013 teinud. Kostja ei ole TsMS §m 3111 lg 5 sätestatud kinnitust saatnud selle kohta, et ta on Lepingust taganemise teate kätte saanud, kuid kostja ja Xxxx13.11.2013 e7
kirjavahetus (t lk 150) kinnitab, et pooled peavad läbirääkimisi nn „sisutühja“ eelmärke kustutamiseks ja seega on kostja Lepingu lõppemisest teadlik. Kostja ei ole esile toonud muid pooltevahelisi õigussuhteid, mis oleks samuti seotud eelmärke kustutamisega ning seetõttu loeb kohus selle kirjavahetuse sisuks tsiviilasja esemeks oleva Lepingu. Kostja on ise menetluses väitnud, et Xxxxon kõigi lepingutega seotud olnud sõltumata sellest, kas ta juriidiliselt oli vormistatud mõne juriidilise isiku esindusorgani liikmeks või mitte. Hageja on 22.03.2017 kohtuistungil kinnitanud (t lk 157), et Xxxxoli volitatud XXXX nimel Rein Kärgiga läbirääkimisi pidama.
24.Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja 13.01.2013 Lepingust taganemise avaldus on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 13.11.2013, s.o mõistliku aja jooksul ning sellest kuupäevast saab lugeda Lepingu lõppenuks. Kohtu hinnangul saab avalduse lugeda kätte toimetatuks sõltumata formaalsest minetustest, kui muud asjaolud kinnitavad, et adressaat on avalduse sisust teadlik ja sellega ilmselgelt tutvunud. Kuna kostja on ise takistanud dokumentide kättetoimetamist (ei asu registrijärgsel aadressil jms), siis on põhjendamatud kostja väited selle kohta, et taganemisavaldust pole esitatud mõistliku aja jooksul.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Samuti ei mõjuta taganemine kokkulepet lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kohta, samuti muid lepingutingimusi lepingupoolte õiguste ja kohustuste kohta pärast lepingust taganemist (VÕS § 188 lg 3). Lepingu p 4.1 annab hagejale õiguse Lepingut taganeda, kui ostuhinna ja intressi tasumise kohustus ei ole täidetud või ei ole tagatud selle täitmine ning see on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga. Kohus on tuvastanud, et kostja pole ostuhinda ega intress tasunud ega taganud selle tasumist ja kohustus on jätkuvalt täitmata. Kohustuse täitmise tähtaeg saabus lepingu p 2.5 järgi 31.12.2012 (t lk 18). Asjaolu, et poolte või pooltega seotud isikute vahel olid erinevad õigussuhted ja varasemad kokkulepped vormistati erinevaid õiguslikke formaate kasutades, ei muuda asjaolud, et kostja on tunnistanud võlga hageja ees ja seda võlga pole tähtaegselt ega tänase päevani tasutud. Võla tasumise tagamiseks on olnud Kinnistud, mis on hageja omandis. Nende tagasiostuõiguse (võla tasumise hinnaga), on kostja minetanud, sest kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus ostuhinna tasumata jätmise korral lepingust taganeda ja seega Kinnistute tagasimüügikohustusest vabaneda. Kostja on sõlminud sellise lepingu vabatahtlikult, tegemist on juriidiliste isikute tsiviilkäibes majanduslikult tavapärase kinnisasja müügilepinguga ja puudub alus lugeda seda heade kommete vastaseks vms.
26.VÕS § 186 p 5 järgi võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega. Kohus loeb Lepingu lõppenuks taganemisavalduse kättetoimetamisega vähemalt 13.11.2013.
27.Lepingu p 4.6 ja VÕS § 188 lg 2 annavad hagejale aluse nõuda eelmärke kinnistusraamatust kustutamist. Hageja ei ole Lepingu lõppemise tõttu kohustust kostjale Kinnistuid müüa ja seega on eelmärge omandiõiguse kostjale üleandmise tagamiseks muutunud sisutühjaks.
28.AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p 6 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks ja kinnisasja või asjaõigust puudutava märke kustutamisel on selleks eelkõige märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Seega on kostja kinnistusraamatusse kantud märke kustutamisel käesoleval juhul puudutatud isikuks, kelle nõusolek on eelmärke kustutamiseks vajalik.
29.TsÜS 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega on hagejal õigus esitada seaduse nõuetele vastav kinnistamisavaldus ja kui puudutatud isik nõusoleku andmisest keeldub, siis TsÜS § 68 lg 5 alusel hagi.
30.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjal on kohustus anda nõusolek eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
32.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
34.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
35.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.