Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Xxxx esitas 18.11.2016 kohtule hagiavalduse Osaühingu Xxxx vastu osanike xxxx koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Osaühingul Xxxx kolm osanikku, kellest üks on hageja. Ühtlasi on kõik osanikud hageja juhatuse liikmed. Hageja selgitab, et xxxx on korraldatud kostja erakorraline osanike koosolek, kus on otsustatud hageja juhatusest tagasikutsumine ning selle tulemusena on hageja äriregistrist juhatuse liikmena kustutatud. Hagiavalduse kohaselt ei teavitatud hagejat kui osanikku osanike erakorralisest koosolekust ning osanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Hageja ei ole vaidlustatud otsust heaks kiitnud. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada Osaühingu Xxxx xxxx osanike üldkoosoleku otsuse, millega kutsuti Xxxx tagasi Osaühingu Xxxx juhatusest, tühisus. Hageja märgib selgitavalt, et xxxx osanike üldkoosoleku otsusega ei saanud kinnitada ega muuta selle kaudu kehtivaks tühist otsust. Hageja märgib ühtlasi, et sai xxxx.a osanike otsusest teada alles kostja xxxx hagi vastusest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle vastu, et xxxx toimus Osaühingu Xxxx osanike üldkoosolek, kus otsustati hageja kostja juhatusest tagasi kutsuda. Kostja kirjeldab hagi vastuses tehinguid, mida hageja on teinud kostja varaga ning mis on kostja hinnangul olnud kahjulikud kostjale. Kostja põhjendabki nende asjaoludega hageja juhatusest tagasi kutsumise vajadust xxxx. Lisaks märgitakse vastuses, et kostja juhatus saatis xxxx osanikele Osaühingu Xxxx üldkoosoleku teate ja otsuste eelnõud üldkoosoleku läbiviimiseks ÄS § 173 sätestatud korras ning andis osanikele vastamiseks tähtaja xxxx. Hagejale saadeti koosoleku teade ja otsuste eelnõu hageja poolt kasutatavale aadressile xxxx ja täiendavalt saadeti teade koosoleku ja selle otsuste eelnõude kohta hagejale sms sõnumiga telefoninumbrile xxxx. Üks päevakorrapunkt oli xxxx erakorralise üldkoosoleku otsuse kinnitamine, millega hageja kutsuti juhatusest tagasi. Hageja hääletamisel ei osalenud, kuigi pidi olema teated ja otsuste eelnõud kätte saanud. Kostja osanikud on xxxx koosoleku protokollis kajastatud üldkoosolekul kinnitanud osanike xxxx üldkoosolekul vastu võetud otsust, millega kutsuti juhatusest tagasi Xxxx. Seega on osanikud kinnitanud uue otsusega varasema otsuse juhatuse liikme Xxxx tagasikutsumise kohta ja hageja ei saa TsÜS § 38 lg 5 sätestatu kohaselt kostja osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled vaidlevad selle üle, kas Osaühingu Xxxx xxxx osanike üldkoosoleku otsus, millega hageja kutsuti juhatusest tagasi, on tühine. Ühtlasi on pooltel vaidlus selle üle, kas xxxx osanike üldkoosoleku protokollis kajastatud otsusega oli võimalik muuta xxxx osanike üldkoosoleku otsus kehtivaks. Esmalt analüüsib kohus otsuse tühisuse aluste esinemist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Äriseadustiku (ÄS) § 1721 sätestab, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS § 1771 lg 1 sätestab, et osanike otsus on tühine, kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. ÄS § 178 lg 2 sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas lõikes nimetatud hagi. Hageja tugineb xxxx osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse väite puhul asjaolule, et üldkoosolekust ei teavitatud teda kui ühte osanikku. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on Osaühingu Xxxx osanik. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12 (p 13) asunud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist saavad hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist. ÄS § 178 lg kohaselt saab osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Praeguses asjas on hageja kostja osanik ning ei osalenud xxxx üldkoosolekul. Lisaks on Riigikohus leidnud lahendis nr 3-2-1-76-14 (p 18), et osaühingu osanikul on üldjuhul alati õigus nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused osaühingu, selle teiste osanike või muude isikute suhtes. Seega saab hageja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist. Kostja on 29.03.2017 kohtuistungil ise kinnitanud, et hagejat ei kutsutud xxxx koosolekule (tlk 75). Seega loeb kohus tuvastatuks, et xxxx osaniku üldkoosolekut ei kutsutud ettenähtud korras kokku, kuivõrd sellest ei teavitatud kõiki osanikke. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus

osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele ning teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kohus on seisukohal, et osanike koosolekul osalemise kaudu saab osanik teostada enda osaniku õigusi ning osaniku koosolekule kutsumata jätmine tähendab seda, et tal pole võimalik enda õigusi teostada äriühingu juhtimisel. Teadmatus üldkoosoleku toimumisest võtab osanikult igasuguse võimaluse teostada enda osalusest tulenevaid õigusi ning üldkoosolekul osalemine on osanikele peamine viis enda osalusest tulenevaid õigusi teostada. Seega on kohtu hinnangul tegemist olulise kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühisuse. Kohus on seisukohal, et Osaühingu Xxxx xxxx osanike üldkoosoleku otsus, millega kutsuti Xxxx tagasi Osaühingu Xxxx juhatusest, on tühine, sest nimetatud koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et xxxx üldkoosoleku protokollis kajastatud otsusega oli võimalik muuta tühine otsus kehtivaks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ÄS § 178 lg 2 järgi kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui osanikud on otsust uue otsusega kinnitanud ja uut otsust ei ole vaidlustatud. Antud juhul on tegemist üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega ning tühist otsust ei saa kehtivaks muuta hilisema otsusega. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-155-12 (p 12). Riigikohus on nimetatud tsiviilasjas märkinud, et tuleb eristada tühist otsust ÄS § 178 lg 1 järgi vaidlustatavast otsusest. Tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada. Vastu saab võtta küll sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. See aga ei tähenda, et uue otsuse vastuvõtmisega muutuks varasem tühine otsus kehtivaks. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmisel on õiguslik mõju uuel otsusel ning vana otsus on jätkuvalt tühine. Seega ei saanud Osaühingu Xxxx xxxx osanike üldkoosoleku protokollis kajastatud otsusega kõrvaldada xxxx osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kohus märgib selgitavalt, et kostja väited xxxx hagi vastuses ja 29.03.2017 kohtuistungil hageja poolt Osaühingu Xxxx huvidega väidetavalt vastuolus olevate tehingute tegemisega ei ole asjakohased xxxx osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel. Kohus märgib, et seadus ei võimalda kõrvale kalduda osanike koosoleku kokkukutsumisel nõudest, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade peab olema saadetud seaduses või äriühingu põhikirjas ettenähtud ajal kõigile osanikele. Seevastu ütleb seadus selgelt, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Antud juhul on tegemist olulise rikkumisega, sest seadus kohustab üldkoosolekust teavitama kõiki osanikke, et neil oleks võimalik teostada enda osalusest tulenevaid õigusi. Ühtlasi ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 alusel võiks kõrvale kalduda äriseadustiku sätetest, mis reguleerivad üldkoosoleku otsuse tühisust. Kohus on seisukohal, et äriühingu üldkoosoleku läbiviimise korda ja otsuste kehtivust reguleerivad antud juhul äriseadustiku sätted, mitte VÕS § 6. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 ja p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 29.03.2017. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2064 eurot (sh käibemaks) ning palub need välja mõista kostjalt. Hageja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnituse, et ei ole käibemaksukohustuslane. Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 12,25 h ning tunnitasu määr on olnud 120 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskuludest moodustab 300 eurot riigilõiv. Kostja esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite 31.03.2017, milles leidis, et osaliselt pole kostja lepingulise esindaja ajakulu olnud põhjendatud. Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas toiminguid perioodil 01.12.201606.12.2016 seoses hagist puuduste kõrvaldamisega ei ole põhjendatud lugeda menetluskulude hulka, mida peaks hüvitama kostja. Tegemist on hageja enda tegevuse tagajärjel tekkinud kuludega ning need kulud peab hageja ise kandma. Kohus arvestab 1,5 h ulatuses lepingulise esindaja kulu seetõttu maha hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kokkuvõttes loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusteenuse osutamise ajakuluks 10,75 h. Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 1548 eurot (sh käibemaks). Eelmärgitud menetluskulule lisandub 300 eurot riigilõivu. Kokku on seega hageja menetluskulude suuruseks 1848 eurot (sh käibemaks), mille kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.