Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

mis

on

registreeritud

notari

ametitoimingute raamatu registri numbri ... all.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja teadis isa surmast ning oli ka tema matustel. Hageja oli teadlik pärandi vastuvõtmise avalduse esitamisest, samuti pärimistunnistuse saamisest. Hageja oli politsei poolt alates ...a tagaotsitav ning varjas ennast. Hagejal ei olnud kehtivaid isikuttõendavaid dokumente ning ta palus ennast ise mitte märkida pärandi vastuvõtmise avalduses. Kuna hageja teadis oma isa surmast, siis oli tal võimalus pärandi vastuvõtmise avaldus esitada. Väited selle kohta, et hageja oli haige, on paljasõnalised. Samuti ei takista haigus avalduse esitamist pärandi vastuvõtmiseks. Ka kinnipidamiskohas viibimine ei takista pärandi vastuvõtmise avalduse esitamist. Pärimisseadusest ei tulene, et pärija peab avaldama notarile andmeid teiste seadusjärgsete pärijate kohta. Teadaanne pärimisavalduse esitamisest avaldati

ka väljaandes Ametlikud Teadanded. Hageja esitatud asjaolud ei anna alust väita, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg on lastud mööda mõjuvatel põhjustel. Kohtu põhjendused J.Bi surmatunnistusega on tõendatud, et J.B suri ....a. O.B sünnitunnistusest nähtub, et J.B oli tema isa. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli J.Bi abikaasa. Pärimisseaduse (PärS) § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Seega on hageja esimese järjekorra seadusjärgne pärija. PärS § 16 lg 1 p 1 sätestab, et koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. ....a on kostja esitanud notariaalselt tõestatud pärandi vastuvõtu avalduse, milles on kostja muuhulgas avaldanud, et pärandaja esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad puuduvad. ....a on väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud pärimisteade, mille kohaselt tuleb pärima õigustatud isikutel, kes soovivad J.Bi pärandit vastu võtta või sellest loobuda, nelja kuu jooksul teate ilmumisest esitada sellekohane avaldus notar M.R. ....a on notar M.Randnud välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on surnud J.Bi vara üle läinud tema abikaasale N.B. Pärandvara, mille peale tunnistus välja anti koosneb 1⁄2 mõttelisest osast ...asuvas elamus kahe toalisest korterist nr ..., eluruumide pinnaga 45,3 m2, koos sellele vastava ... suuruse mõttelise osaga elamust, mis ei ole ühegi korteri reaalosa; 1⁄2 mõttelisest osast rahalisest hoiusest koos juurdekuuluvate protsentidega Bank filiaalis, konto nr ...; 1⁄2 mõttelisest osast kinnistust nimetusega..., asukohaga ..., mille kohta on T L K H K kinnistusregistris avatud registriosa nr .... ....a on notar M.Rasendaja K.P andnud välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt on surnud J.B vara üle läinud tema abikaasale N.B. Pärandvara, mille peale nimetatud tunnistus on välja antud koosneb 1⁄2 mõttelisest osast rahalisest hoiusest koos juurdekuuluvate protsentidega Bank, konto nr .... PärS § 117 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb käesoleva seaduse paragrahvis 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti seadust, esitatakse avaldus notarile, kelle tööpiirkonnas pärandvara asub. Vastavalt PärS § 118 lg 1 võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. PärS § 118 lg 21 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tulenevalt Justiitsministri 20.12.1996.a määrusega nr 34 kinnitatud Pärimisseadusest tulenevate notariaaltoimingute tegemise korra (....a – ....a kehtinud redaktsioonis) punkti 24 teisest lausest teatab avaldaja pärandi vastuvõtmise avalduses või selle lisas pärandi avanemise koha ning teiste võimalike pärijate nimed ja aadressid. Käesoleval juhul ei teatanud kostja notarile hageja kui võimaliku pärija nime ja aadressi. Kostja väide selle kohta, et hageja palus, et kostja ei märgiks hagejat pärandi vastuvõtmise avalduses, on tõendamata.

Samuti on tõendamata kostja väide, et hageja teadis pärandi vastuvõtmise avalduse esitamisest. Eelnimetatud korra punkt 29 sätestas, et kui notar määrab pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks tähtaja, koostab ta selle kohta teatise, mille saadab pärima õigustatud isikutele, kelle aadress on talle teada. Kui pärima õigustatud isikud või nende aadressid pole notaril teada, avaldab ta teate tähtaja määramise kohta üleriigilises ajalehes. Käesoleval juhul ei saatnud notar hagejale teadet selle kohta, et on määratud tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Sellekohane teade avaldati üksnes väljaandes Ametlikud Teadaanded. Arvestades, et kostja varjas notari ees hageja olemasolu ning notar ei saatnud hagejale teadet selle kohta, et on määratud tähtaeg pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks, tuleb lugeda, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel ning see tuleb ennistada. Kuna hageja ei teadnud, et notar on andnud tähtaja pärandi vastuvõtmiseks ning talle ei püütudki seda teada anda, siis ei saa pärimisteate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded pidada piisavaks, et lugeda, et hagejal on olnud mõistlik võimalus ettenähtud tähtaja jooksul pärand vastu võtta. Mis puudutab hageja väiteid selle kohta, et ta ei saanud pärandit vastu võtta haiguse ning kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, siis selle kohta märgib kohus, et oma väidetava haiguse kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Kinnipidamisasutuses viibimine ei saanud aga takistada hagejal pärandi vastu võtmist, kuna hagiavalduse kohaselt viibis hageja kinnipidamisasutuses alates ....a. Selleks ajaks oli notari antud pärandi vastuvõtmise tähtaeg möödunud. PärS § 1401 lg 1 kohaselt väljastab notar pärija või annakusaaja nõudel pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Vastavalt PärS § 1401 lg 2 väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Hageja on palunud tunnistada pärimistunnistuste tühisust. Riigikohus on 21.02.2003.a otsuses nr 3-2-1-12-03 leidnud, et pärimistunnistus ei tekita tsiviilõigusi ega -kohustusi. PärS § 1401 lg 2 järgi on pärimistunnistus tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Tallinna Ringkonnakohtu ....a otsusest nr ... tuleneb, et kuna pärimistunnistus ei tekita tsiviilõigusi ja -kohustusi, ei ole tehingu kohta sätestatu kohaldatav pärimistunnistuse kohta. Pärimistunnistust on võimalik kehtetuks tunnistada, kui selle väljaandmisel on rikutud PärS §is 1401 sätestatut. Kohus leiab, et hageja nõuet, tunnistada pärimistunnistuste tühisust, tuleb tõlgendada nõudena tunnistada pärimisõiguse tunnistused kehtetuks. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul pärimistunnistuste väljaandmisel rikutud hageja õigusi, kuna temale kui pärijale ei saadetud teadet, et pärandi vastuvõtmiseks on antud tähtaeg ning seega ei tagatud piisavalt võimalust esitada selleks ettenähtud aja jooksul pärandi vastuvõtmise avaldus. Eeltoodust tulenevalt tuleb seadusjärgsed pärimisõiguse tunnistused tunnistada kehtetuks. Kohtukulude väljamõistmist hageja kostjalt ei taotlenud. Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.