Toimik nr 2-05-309 (2/287-841/05)
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 12.september 2005 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts. Tsiviilasi: (KÜ) hagi NN vastu 215732,65 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg: 21.august 2006 Hageja: KÜ (kood XXX; asukoht: XXX); Esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (asukoht: XXX); Kostja: NN(kood XXX; elukoht: XXX); Esindaja: vandeadvokaat Nele Tammemäe (AB Küllike Namm; asukoht: XXX); Kolmas isik: OÜ B (pakrotis) (kood XXX); esindaja Oliver Ennok (asukoht OÜ Cavere Õigusbüroo; XXX); Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
kinnistusosakonnale lihtkirjalikku avaldust, millega tema kasuks seatud võõrandamiskeeld oleks registrist kustutatud. Sellekohane kinnistusosakonna taotlus saadeti talle juba 28.aprill 2005 (tl 191). Kostjal oleks olnud ka võimalik sõlmida notariaalne asjaõigusleping kinnistu üleandmiseks koheselt, kui selgus, et ta on kinnistusse kantud, kuid ta ei teinud seda. Hageja on seisukohal, et tegelikult kostja omandiõigusest loobuda ei soovinud, sellega seotud kohustuste täitmisest aga ei ole vajalikuks pidanud. Hageja oma 20 juuni 2006 vähendas nõuet 16328,8 krooni võrra. Tsiviilasjas 2-99-28 (endine 2/2/230-3242/99) oli esialgselt kostjaks NN. Tallinna Linnakohtu määrusega 16.juuni 2000 asendati kostja kostjatega OÜ B ja TN(tl 219). Harju Maakohtu 2.juuni 2006 määrusega lõpetati asjas menetlus seoses hagi OÜ T hagist loobumisega, kuna nõue rahuldati (tl 213-214). Hageja on seisukohal, et pole takistust käesoleva asja menetlemiseks, esitatud nõue hõlmab hoopis pikemat perioodi. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja lõplik nõue oli 215 723,62 krooni. Võlgnevus 8.mai 1998 kuni 15.august 2005 137 177,65 krooni. Viivis 85 287,2 krooni ja võlgnevus 15.august 2005 kuni 30.jaanuar 2006 9 587,57 krooni. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja pool palunud välja mõista hageja kasuks kohtukuludena krooni, mille koosseisus on: riigilõiv 11750 ja õigusabikulud 11800.
lähtudes asjaõigusleping endiselt ning kostja on korterite omanik. Kuna müüja ei teinud võimalikuks omandi üleminekut , andmata üle valdust kostjale. Sellest tulenevalt ei saanud kostja esitada vastastikuse restitutsiooni nõuet, kuivõrd temal puudus lepingu järgi saadu. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostjaks peaks olema OÜ B (pankrotis) kuivõrd omand ei ole kostjale kunagi üle läinud ja OÜ B (pankrotis) on jätkuvalt olnud korterite omanik. Kostja taotles OÜ B (pankrotis) kaasamist menetlusse kolmanda isikuna. 12.august 2005 esitas kostja täiendavate tõenditena Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasja 2/20-726/04 (tl 105-107) ja kohtumäärus samas asjas 31.märts 2005 (tl 103-104). Nimetatud tõenditega soovis kostja tõendada, et kinnistusraamatus veel eksisteeriv kanne kostja kui omaniku kohta on ebaõige. Kostja oma 2.mai 2006 vastuses hageja 21.aprill 2006 seisukohtadele jääb oma varem avaldatud seisukohtade juurde., Täiendavalt märgib kostja, et 30.mai 2003 tõestas Tallinna notar Mare Miller asendaja Hiie Sild Tallinna linna avalduse Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnale korteriomandite kinnistamiseks ja registriosade avamiseks (tl 161-170). Avalduse p1 tuleneb, et elamu korterid koos vastava muu osaga elamust on vastavalt avaldusele lisatud Hooneteregistri toimiku 13655 alusel 21.mai 2003 väljastatud tõendile 8095 erastanud või omandanud muuhulgas kostja. Viidatud hooneteregistri tõendis 8095 on aga sõnaselgelt märgitud, et 23.veebruar 2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-878/99 tunnistati kehtetuks OÜ B ja kostja 8.mai 1998 sõlmitud ostu-müügileping (tl 171). Seetõttu on tegemist ebaõige kandega, kuivõrd kande alusdokumentidest tuleneb, et kostja ei olnud vastava korteri kui vallasasja omanik ka kinnistamise hetkel. Oluline on, et kostja ei ole kunagi vastavate korterite osas ise kinnistamisavaldust esitanud. Kostja on seisukohal, et kinnistamise fakt iseenesest ei tähenda, et isik, kelle nimele korteriomand kinnistati, on ka tegelikkuses selle omanik – kinnistamise fakt annab AÕS §56 alusel eeldada, et kinnistusraamatusse kantud andmed on õiged. Kuivõrd kostja ei ole kunagi omandanud kortereid, puudus tal ka õigus ja võimalus EES §211 alusel korteriomandite 13 ja 14 omanikuks. Tekkis olukord, kus kinnistamine on toimunud vaatamata alusdokumendis (hooneregistri tõend) märgitule ebaõigesti, kuivõrd omanikuks tunnistati kostja, kes pole kunagi saanud korterite omanikuks. Seega oli kinnistusraamatu kanne kuni 30.jaanuar 2006, mil kinnistusraamatusse kanti korterite omanikuna OÜ B (pankrotis) ebaõige. Kostja on leidnud ka, et kuna hageja ei ole esitanud tõeneid viivise sissenõudmise õiguse tekkimise kohta, tuleb lugeda see tõendamatuks. Kostja oma 1.juuni 2006 vastuses hageja 24.mai 2006 seisukohtadele leiab, et on arusaamatu hageja väide, et kostja pole teinud lihtkirjalikku avaldust, millega tema kasuks seatud võõrandamiskeeld oleks registrist kustutatud. 28.aprill 2005 kinnistusosakonna määrus, millele hageja viitab, käsitleb Tallinna Linnakohtu 28.jaanuar 2004 hagi tagamise määruse alusel OÜ B (pankrotis) kasuks (mitte aga kostja kasuks) korteritele seatud käsutamise keelumärkeid- vastavad märked kustutati registrist juba XXX. Omanikukande muutmine on tingitud asjaolust, et alles 2005 detsembris andis OÜ V (pankroti)s nõusoleku asendada XXX Lääne-Viru Maakohtu kohtumääruse alusel sisse kantud täielik käsutamise keelumärge osalise käsutamise keelumärkega ning lubada kanda korterite omanikuna sisse alusel OÜ B (pankrotis)(tl 196-197). Kostja on seiskohal, et notariaalse asjaõiguslepingu alusel ei oleks ta midagi üle anda saanud kuivõrd omand ei ole talle üle läinud. Kostja on ka seisukohal, et hageja on oma protsessiõigusi kasutanud pahauskselt. Kuna hagiavalduses esitatud muuhulgas nõude ka perioodi 8.mai 1998 kuni 19.mai 1999 vaatamata sellele, et OÜ T on vastava nõude juba 1999 esitanud kohtusse (tsiviilasi 2-3242/99) (tl 198-203). Kuna käesolev hagi on menetluses, siis tuleks see jätta läbi vaatamata. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on kostja pool palunud välja mõista hagejalt kohtukuludena õigusabikulud 11800 krooni. 2.A. Kolmanda isiku seisukohad OÜ B (pankrotis) on seisukohal, et OÜ B on korterite omanik alates 30.jaanuar 2006. Eelneva perioodi eest tuleb tasuda isikul, kes oli võlgnevuse tekkimise ajal korterite omanik. Kohtuistungil jäi kolmas isik oma seisukoha juurde.
Tallinna Halduskohus oma 7.aprill 2003 otsuses asus tõepoolest seisukohale, et kostja on korterite omanik. Samas ei haaku Tallinna Halduskohtu lahendis esitatud motivatsioon teiste asjas kogutud tõenditega. Ka ei ole selles menetluses osalenud kostja. Asjas ei oma kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kuna on kinnistusraamatust maha võetud korteriomandite 13 ja 14 suhtes tehtud keelumärked. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et kostja ei ole vastulauset esitanud. Nimetatud asjaolud ei oma tähtsust otsustamisel, kes on 13 ja 14 korteriomandite omanik. 3.4.Kohtukulude jaotus Asjas on kohtukulu krooni, mille koosseisus on: riigilõiv 11750 krooni ja õigusabikulud hagejal 11800 krooni ja kostjal 11800 krooni ning postikulu 319,20 krooni Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadustiku §3 kohaselt enne 1.jaanuar 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud hageja.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.