Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Swedbank AS, nõuete jääk 11 233,01 eurot; kohtutäitur Risto Sepp nõue summas 64 eurot, peamine sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; kohtutäitur Priit Petter nõue summas 73 532,24 eurot, peamine sissenõudja Nordea Bank AB Eesti filiaal; kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 33 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet; kohtutäitur Elin Vilippus nõue summas 7 225,17 eurot, peamine sissenõudja Võlamenetleja OÜ. Võlgnik on pankrotiavaldusega esitanud alljärgneva võlgade nimekirja: 1) Swedbank AS nõue summas 9 914,01 eurot (kohtutäitur Andrei Krek menetluses, reaalne nõuete jääk 11 233,01 eurot); 2) Nordea Finance Estonia AS nõuded kogusummas 4 100 eurot (kohtutäitur Kristel Maalman menetluses); 3) Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue summas 73 532,24 eurot (solidaarselt Jaana Taklajaga, kohtutäitur Priit Petter menetluses); 4) Võlamenetleja OÜ nõue summas 7 225,17 eurot (kohtutäitur Elin Vilippus menetluses); 5) Lindorff Eesti AS nõue summas 252,77 eurot (kohtutäitur Kersti Vilbo menetluses); 6) Tallinna Linnavalitsuse nõue Munitsipaalpolitsei kaudu summas 64 eurot (kohtutäitur Risto Sepp menetluses); 7) Ühisteenused AS nõue summas 7,60 eurot (kohtutäitur Raigo Pärs menetluses); 8) AS SEB Pank riiklikust õppelaenust S000001233 tulenev laenujääk summas 1 959,33 eurot; 9) Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 33 eurot (kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses); 10) Politsei- ja Piirivalveameti 09.02.2017.a. kiirmenetluse otsusest tulenev rahatrahv 52 eurot ja menetluskulu 457 eurot; 11) Autosalong OÜ potentsiaalne nõue, mida veel esitatud ei ole (tulenevalt 2015.a. maikuu avariist). Käesolevate kohustuste puhul ei ole lisatud neile võimalikke intresse, viiviseid ning täitemenetluse kulusid. Võlgniku AS SEB pank arvelduskonto on arestitud kogusummas 105 235,62 eurot. Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Seega on võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused kokku 98 864,12 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid, viivised ning täitemenetluse kulud, samas on võlgnikul varaks käesoleval hetkel vaid vahendid pangakontodel summas 4,99 eurot, igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on üks alaealine laps, on tulenevalt TMS § 132 mittearestitavaks summaks 626,67 eurot. Võlgnikul vara puudub ning palk on ca 800 eurot kuus (bruto) ning võlad moodustavad vähemalt 98 864,12 eurot, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur XXX’i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Pankrs § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua 2009. aastal majanduslangusest tekkinud palgalangust ning eluaseme laenu igakuiste maksete tõusu, mille tagajärel tekkisid võlad ning maja tuli odavalt võõrandada. Samuti ei läinud ettevõtluses pärast majanduslangust hästi, sellest tuli loobuda ning uut tasuvat tööd võlgnik ei suutnud leida. Ajutine pankrotihaldur leiab, et XXX’i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi XXX’i pankrotimenetluses. Ajutine haldur palub kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 98 864,12 eurot, millele lisanduvad võimalikud intressid, viivised ning täitemenetluse kulud, samas on võlgnikul varaks käesoleval hetkel vaid vahendid pangakontodel summas 4,99 eurot, igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot, millest tulenevalt TMS § 132 mittearestitavaks summaks on 626,67 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi.

määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.