Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-17-2840
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X Võlausaldaja Swedbank AS, lepinguline esindaja BK Võlausaldaja Intrum Debt Finance AG, seaduslikud esindajad ML, DV usage HW ja AH Võlausaldaja OÜ Võlamenetleja, seaduslik esindaja PP Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Võlausaldaja kohtutäitur Risto Sepp Võlausaldaja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu) Võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
2-17-2840 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 12.04.2017 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. 06.02.2018 määrusega lõpetas maakohus pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku enda.
2.Pankrotimenetluses jäid rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: Swedbank AS-i nõue 26 571,92 eurot, Intrum Debt Finance AG nõue 73 532,24 eurot, OÜ Võlamenetleja nõue 9265,76 eurot, Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue 1938,87 eurot, kohtutäitur Risto Sepa nõue 10,33 eurot, Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) nõue 50,76 eurot, Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) nõue 490 eurot ning Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 34,01 eurot.
3.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest viie aasta möödudes küsis Harju Maakohus võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise kohta.
3.1.Swedbank AS palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Swedbank AS-i põhjenduste kohaselt oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel tasuma võlausaldajatele kokku 7293,25 eurot, millest Swedbank AS-ile 1732,15 eurot. Seega on võlgnik tasunud Swedbank AS-ile 582,76 eurot vähem, kui oleks pidanud. Lisaks leidis Swedbank AS, et kuna võlgnikule on tehtud ülekandeid tema lapse pangakontolt, võis võlgnik varjata oma sissetulekuid. Swedbank AS esitas maakohtule taotluse tõendite (lapse pangakonto väljavõtete) kogumiseks.
3.2.Intrum Debt Finance AG palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) vastuväiteid ei esitanud ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise maakohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta ei esitanud.
4.Harju Maakohus kuulas võlgniku 28.02.2023 ära. Võlausaldajad ärakuulamisel ei osalenud.
5.Võlgnik andis 28.02.2023 Harju Maakohtule võlgniku vande. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas 15.03.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
7.Maakohus kohaldas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadust (PankrS), mille § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi
2-17-2840 ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Siinsel juhul võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei ole. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustuste täitmiseks andnud endast parima ja ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruandeid ja teinud võlausaldajatele väljamakseid 4834,82 eurot, lähtudes pankrotimenetluses kinnitatud jaotistest. Aruanded on ülevaatlikud ja arusaadavad. Võlgnik on menetluse ajal käinud tööl ja saanud töötasu, samuti läbinud koolitusi, et leida tulutoovamat tööd. Võlgniku käitumine kohustustest vabastamise menetluses on olnud püüdlik, nõuetekohane ja koostööaldis.
8.Maakohus ei nõustunud, et võlgnik on teinud Swedbank AS-ile väljamakseid 582,76 eurot vähem kui oleks pidanud. Swedbank AS on ebaõigesti arvestanud võlgniku sissetulekute hulka sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt. Kui jätta arvestusest välja laekumised, millest ei tule teha võlausaldajatele väljamakseid, pidi võlgnik Swedbank AS-ile väljamakseid tegema 1329,35 eurot. Võlgniku väljamaksed Swedbank AS-ile on seega 179,96 euro võrra väiksemad kui oleks pidanud. Vahe tekkis sellest, et võlgnik ei teadnud, et ka päevarahast tuleb võlausaldajatele teha väljamakseid, ning ühel korral eksimustest palga arvestamisel. Võlgnik tunnistas oma eksimust. Swedbank AS oleks võinud tekkinud veale juba varem võlgniku tähelepanu juhtida.
9.Swedbank AS-i taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus rahuldamata. Kohtul ei ole põhjust kahtlustada võlgnikku oma sissetulekute varjamises. Võlgniku igakuine töötasu laekub tema pangakontole ja muude sissetulekute kohta andmed puuduvad. Võlgniku lapse pangakontolt tehtud ülekanded ei ole regulaarsed ega kindlates summades. Võlgnik selgitas maakohtule vande all, et tegemist oli elulistel põhjustel tehtud ülekannetega.
10.Maakohus jättis kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajatel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid. Määruskaebus
11.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
12.Määruskaebuse kohaselt tugines maakohus võlgniku paljasõnalistele väidetele, jättes hindamata Swedbank AS-i väiteid võlgniku rikkumiste kohta. Maakohus on rikkunud ka hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi, jättes välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja kogumata vajalikud tõendid.
12.1.Võlgnik oleks pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel tasuma võlausaldajatele kokku 7293,25 eurot, millest Swedbank AS-ile oleks võlgnik pidanud tasuma 1732,15 eurot. Võlgnik on tasunud Swedbank AS-ile 582,76 eurot vähem, kui oleks pidanud. Swedbank AS ei nõustu, et sularaha sissemakseid ja ülekandeid kolmandatelt isikutelt ei saa lugeda võlgniku sissetulekute hulka. Maakohus ei ole välja selgitanud, millist liiki tuluga oli sularaha sissemaksete ning kolmandatelt isikutelt saadud maksete puhul tegemist. Kohus on tuginenud vaid võlgniku paljasõnalistele väidetele, et tegemist oli pereliikmete vahel elulistel põhjustel tehtud ülekannetega.
12.2.Võlgnik võib varjata oma sissetulekuid alaealise lapse pangakontosid kasutades ning maakohus oleks pidanud rahuldama Swedbank AS-i taotluse võlgniku lapse pangakonto väljavõtete väljanõudmiseks. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt on näha ülekanded võlgniku
2-17-2840 lapse kolmelt erinevalt pangakontolt. Ühelt kontolt on laps teinud võlgnikule ülekandeid (perioodil 22.02.2022–15.01.2023 erinevates summades, kokku 988,39 eurot). Alaealise lapse poolt ca tuhande euro ülekandmine ei ole tavapärane arveldamine pereliikmete vahel. Mitmel korral on võlgnik lapse kontolt laekunud raha samal päeval lapse teisele pangakontole edasi kandnud. Kohus oleks pidanud välja selgitama, millistel asjaoludel need ülekanded tehti.
13.Swedbank AS taotleb määruskaebuses tõendite (võlgniku lapse pangakontode väljavõtete) kogumist, et oleks võimalik hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi täitnud.
14.Võlgniku väljamaksete suuruse õigsust pidanuks usaldusisiku aruannete põhjal kontrollima kohus, mitte võlausaldajad. Võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel ning ta oleks tulnud jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Menetlusosaliste seisukohad
15.Võlgnik on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgnik on täitnud usaldusisiku ülesandeid oma teadmiste ja oskuste piires võimalikult õigesti. Võlgniku sissetulek on laekunud ainult ühele pangakontole, mille väljavõte on kohtule esitatud.
16.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. OÜ Võlamenetleja ja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu) peavad määruskaebust põhjendatuks. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud võlgniku tegutsemist kohustustest vabastamise menetluses ning leidnud põhjendatult, et oma kohustuste täitmisel on võlgnik andnud endast parima, samuti et puuduvad alused kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
19.1.Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab nimetatud
2-17-2840 tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5).
19.2.Maakohus tuvastas, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul käinud tööl ja saanud töötasu, samuti läbinud koolitusi, et leida tulutoovamat tööd. Võlgnik on esitanud kohtule nõutud teavet. Usaldusisiku aruanded olid ülevaatlikud ja arusaadavad. Võlgniku käitumine kohustustest vabastamise menetluses oli püüdlik, nõuetekohane ja koostööaldis. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 4834,82 eurot, lähtudes pankrotimenetluses kinnitatud jaotistest. Maakohus leidis, et kui mitte arvestada väljamaksete aluseks olevasse summasse võlgniku saadud sularaha sissemakseid ja ülekandeid kolmandatelt isikutelt, tegi võlgnik Swedbank AS-ile väljamakseid nõutust 179,96 euro võrra vähem. Võlgnik on selgitanud, et puudujääk tekkis eksimustest väljamaksete aluseks olnud päevarahade ja ühel korral töötasu arvestamisel. Maakohus leidis, et eksimuse asjaolud on arusaadavad ning olenemata nimetatud puudujäägist on võlgnik üldiselt väljamakseid teinud oma oskuste kohaselt võimalikult õigesti.
19.3.PankrS § 175 lg 2 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus võlgnikku kohustustest ei vabasta (kohustustest vabastamisest keeldumise n-ö absoluutsed alused): kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1); või kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Praegusel juhul võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei esine – muu hulgas ei ole võlgnik PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on põhjendanud, et puudujääk väljamaksetes tekkis arusaadava inimliku eksimuse tulemusel ning muid võlgniku kohustuste rikkumisi ei ole olnud.
19.4.PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
19.5.Vastuseks Swedbank AS-i väitele, et võlgnik on lisaks töötasule saanud ka sularaha sissemakseid ja ülekandeid oma alaealiselt lapselt, selgitas maakohus, et võlgnikul tuli väljamakseid teha PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) ning muu tulu saamist peale väljamaksete arvestuse aluseks olnud igakuise töötasu ei ole asjas tuvastamist leidnud.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt välja selgitanud asjas tähtsust omavad asjaolud. See, et maakohus ei nõustunud Swedbank AS-i hinnanguga, et sularaha sissemaksete ja lapselt saadud ülekannete näol võiks olla tegemist võlgniku tulu varjamisega, ega taotlusega selgitada välja, millistel täpsetel need sissemaksed ja ülekanded tehti, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud uurimisprintsiipi. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole oma tulusid varjanud. Võlgniku igakuine töötasu on stabiilselt laekunud võlgniku pangakontole. Lapselt saadud summad ei olnud regulaarsed ega kindlas suuruses. Võlgnik selgitas vande all, et tegemist oli elulistel põhjustel tehtud arveldustega pereliikmete vahel. Arvestades, et võlgnik on ka teinud lapse kontole ülekandeid, on võlgniku selgitus elulistel põhjustel ülekannete
2-17-2840 tegemise kohta veenev. Vastasel juhul puudunuks lapsel vajadus kanda raha võlgniku kontole selleks, et see sealt siis iseenda teisele kontole edasi kanda. Laps oleks saanud ise otse oma kontolt raha kanda oma teisele kontole. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et võlgniku sissetulekud ning muud asjas tähtsust omavad asjaolud on piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus ei pea tõendeid koguma igaks juhuks, kui tõendite kogumiseks ei ole konkreetsemat põhjust.
21.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata Swedbank AS-i taotluse võlgniku lapse pangakontode väljavõtete kogumiseks tõenditena. Tõendite kogumise taotlus jääb samadel põhjendustel rahuldamata ka ringkonnakohtus. Määruskaebuse väited, et võlgnik on arveldanud oma lapse kolme erineva pangakontoga ning et lapselt on aastase perioodi jooksul saadud peaaegu tuhat eurot, samuti väide, et võlgnik on mitmel korral lapse kontolt saadud summasid lapse teisele kontole edasi kandnud, ei anna alust kahtlustada võlgnikku täiendavate sissetulekute saamises ja varjamises. Määruskaebuses väljatoodud andmetest on näha, et ühele lapse pangakontole on võlgnik kandnud taskuraha, teisele elatise ning kolmandalt pangakontolt on võlgnik ise saanud ülekandeid. Seega on erinevatel pangakontodel olnud oma otstarve. Võlgnikule tehtud ülekanded ei ole sellistes summades, et tekiks põhjendatud kahtlus, et nende näol võiks olla tegemist varjatud täiendava töötasu või muu sarnase sissetulekuga. Kolmandate isikute kontoväljavõtete väljanõudmine on piiratud ka krediidiasutuste seaduse §-s 88 pangasaladuse kaitseks kehtestatud nõuetest tulenevalt. Kolmandaid isikuid puudutava teabe ja dokumentide väljanõudmiseks peaks olema mingi konkreetsem kahtlus, et võlgniku sissetulekud võivad laekuda kolmanda isiku kontole. Selliseid kahtlusi praegusel juhul ei ole.
22.Vastuseks määruskaebuse väitele, et võlgniku tehtud väljamaksete õigsust oleks usaldusisiku aruannete põhjal pidanud kontrollima kohus, mitte võlausaldaja, märgib ringkonnakohus, et õiges suuruses väljamaksete tegemise kohustus lasus eelkõige usaldusisiku ülesandeid täitval võlgnikul. Asjaolu, et kohus ega võlausaldaja viga ei märganud või sellele tähelepanu ei juhtinud, ei ole praeguses asjas lõppjärelduse tegemisel määrav. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on oma kohustusi rikkunud süüliselt. Maakohus on leidnud, et võlgnik ei rikkunud kohustusi süüliselt, vaid inimliku eksimuse tõttu. Kui eksimusele oleks juba varem tähelepanu juhitud ja võlgnik oleks seejärel jätkanud väljamaksete tegemist ebaõigetes summades, oleks võlgniku kohustuste rikkumine sõltuvalt asjaoludest võinud kvalifitseeruda süüliseks.
23.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
24.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka Swedbank AS-i taotlus määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu tagastamiseks.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni 30.6.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus kaevatav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
2-17-2840
27.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta Swedbank AS-i kanda. Kuna võlgnikul ja ülejäänud võlausaldajatel määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.