Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja ei vaidle vastu, et .a. sõlmisid ÕK ja R-RT laenulepingu laenule 200 000,- krooni. Lepingu punkti 1 kohaselt anti laen deponeerimiseks panka AS laenu tagatisena TK poolt panditud majavaldus . Laenulepingu punkti 1 kohaselt oli TK ja AT vahel sõlmitud eelleping elamu müügiks ning AT on tasunud ettemaksu 500 000,- krooni Kostja kinnitas oma kirjalikes vastuväidetes, et põhivõlg 60 000 krooni on tasumata ning kostja palus mitu aastat tagasi hageja esindajal teatada hageja arveldusarve number, et oleks võimalik võlasumma tagasi maksta. esitas ÕK Tallinna Linnakohtule kirjaliku avalduse sooviga tagastada R-RTile ülejäänud 60 000,- krooni. Kostja leiab, et alates .a. on intressi nõue alusetu. Kostja on nõus tasuma 100 000,- krooni. .a. eelistungil kostja tunnistab põhivõlga 84 286 krooni ja on nõus selle ära maksma. .a. esitab kostja regresshagi AS vastu 350 000 krooni nõudes. AS Hansapank ja Õ.K sõlmisid tähtajalise hoiuse lepingu nr. -G, mille alusel Õ.K kandis R.-R.T poolt üle kantud rahasumma 210 000 krooni hoiukontole nr. lõpptähtajaga . Sama lepingu p.10 kohaselt oli lepingu ühepoolne lõpetamine keelatud ning lepingut võis lõpetada vaid poolt kokkuleppel. AS , rikkudes sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingu nr. -G tingimusi, omandas kogu arvelolnud rahasumma 210 000 krooni. AS ebaseaduslik ja lepingutingimusi eirav tegevus tingis selle, et Õ. Ki suutnud täita kohustusi teiste isikute ees. Kohtuotsusega R.-R.T hagiavalduse ÕK kahjuks lahendamise korral taotleb hageja regressi AS-lt ., s.t. kolmandalt isikult. .a. kohtuistungil võttis kostja regresshagi tagasi. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevahelise õigussuhte tekkimise momendil kehtinud TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et .a. andis hageja kostjale sihtotstarbelist laenu 200 000 krooni, mille kohta sõlmiti kirjalik laenuleping (toimiku lk. 9.) Pooled leppisid kokku, et laenaja tasub intresse 2 % aastas . Pooled leppisid kokku, et arvelduslaenu mittetähtaegsel tagastamisel või intresside mittetähtaegsel maksmisel, on Laenuandjal õigus nõuda Laenajalt viivist 0,5 % päevas tähtajaks maksmata summast. Kostja tunnistas kohtuistungil põhivõlga, kuid vaidleb vastu intressidele ja viivistele, mis on ülemäära suured. Asja kohtuliku menetlemise ajal pooled kompromissis kokku ei leppinud. Kohus, lähtudes poolte vahel sõlmitud lepingust, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põhivõla, intresside kui ka viiviste osas . (arvestus toimiku lk.28-29) Pooled on leppinud kokku lepingus intressimääras 2% kuus ja viivise suuruses 0,5 % päevas tähtajaks maksmata summast. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, et pärast sulgemist puudus tal võimalus võlga tagastada kuna ei teadnud hageja arveldusarvet. Kostjal oli võimalus asja pika kohtuliku menetlemise ajal kasutada oma esindaja advokaadi õigusabi ja võlg likvideerida. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu- hageja poolt hagi esitamisel riigituludesse kantud riigilõiv. Maie Seppo /allkiri/ kohtunik