Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-58642 väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebamise kord Kohtuotsese peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

I Võlgniku pankrotiavaldus Võlgnik xxx on esitanud kohtule avalduse oma pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja ei jõua tasuda võlausaldajate poolt tema vastu suunatud nõudeid. Võlgnik on 08.02.1995 sõlminud xxx sihtotstarbelise laenulepingu summas 200 000 krooni. Laen anti deponeerimiseks aktsiaselts (AS)xxx laenu tagatisena Hansapangale, eesmärgiga vabastada pandist AS xxx laenu tagatisena xxx poolt Hansapangale panditud temale kuuluv majavaldus. xxx maksis nimetatud laenust tagasi 60 000 krooni. 20.02.1995 sõlmisid AS Hansapank ja võlgnik tähtajalise hoiuse lepingu nr 22-121577-G, mille alusel võlgnik andis xxx poolt üle kantud rahasumma hoiukontole. AS Hansapank tühjendas 05.06.1995 ühepoolselt kogu tähtajalise hoiuse arve, selle toimingu aluseks oli samade poolte vahel sõlmitud käendusleping, millega xxx vastutas AS xxx 29.03.1993 laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest. 01.11.1996 esitas xxx hagi võlgniku vastu summas 422 760 krooni nõudes. Võlgnik esitas hagi AS Hansapank vastu 246 300.50 krooni nõudes. Harju Maakohtu 30.08.2006 otsusega on tsiviilasjas nr 2-96-8 võlgnikult välja mõistetud 542 123 krooni ja Tallinna Linnakohtu 01.09.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-3187/98 on võlgnikult AS Hansapank kasuks välja mõistetud 253 380 krooni. 1996-2006.a kestnud kohtuvaidlused mõjusid halvasti võlgniku tervisele, põhjustades stressi ning kohtukuludeks ja tasu maksmiseks erinevatele esindajatele kulusid võlgniku säästud. Kohtukulud kokku moodustasid ca 300 000 krooni. 2006.a oli võlgniku abikaasal insult, mille tagajärjel ta kaotas töövõime ja vajas hoolitsust. Võlgnik ei suuda kohtuotsustega temalt välja mõistetud summasid maksta, samuti tasuda täitemenetluse kulusid ja riigilõive. Võlgnik on võtnud erinevaid kiirlaene. Kokku moodustavad võlgniku teadaolevad võlad 653 477.62 krooni. võlgnikul puudub kinnisvara, sealhulgas elamispind vallasasjana. Võlgnik töötab raamatupidajana, tema töötasu on 4 200 krooni kuus, lisaks omab võlgnik nõuet xxx vastu summas 54 000 krooni. võlgnik leiab, et ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik välja kuulutada tema pankrot ning rahuldada tema kohustustest vabastamise avaldus.

2-08-58642

II Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik maksejõuetu. Võlgnikul on nõue xxx vastu summas 52 500 krooni. Võlgnik saab igakuist töötasu osaühingus (OÜ) xxx summas 4 200 krooni ja OÜ xxx summas 8 184 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 953 746.38 krooni, millest kohtuotsustega väljamõistetud summa on kokku 795 503 krooni ja kiirlaenud ja muud kohustused kokku 165 623.38 krooni. Võlgniku seletuse kohaselt said makseraskused alguse 08.02.1995 sõlmitud sihtotstarbelisest laenulepingust xxx, mida ta täita ei suutnud ja millest tulenes aastatepikkune kohtuvaidlus AS-ga Hansapang ja xxx. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõige riskide hindamine pandilepingu ja sihtotstarbelise laenulepingu sõlmimisel. Samuti läbikaalaumata kohustuste võtmine. Kuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid ajutine pankrotihaldur olemasoleva informatsiooni põhjal ei tuvastanud.

III Kohtuistung 14.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja palus pankrot välja kuulutada. Võlgnik kinnitas, et ta on maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu.

IV Kohtu põhjendus ja kohtukulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik xxx on kohtule esitatu pankrotiavalduses leidnud, et ta on maksejõuetu ja ei jõua tasuda võlausaldajate poolt tema vastu esitatud nõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on palunud välja kuulutada tema pankrot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud ja alalise iseloomuga Võlgnikul on nõue xxx vastu summas 52 500 krooni. Võlgnik saab igakuist töötasu OÜ-st xxx 4 200 krooni ja OÜ-st xxx 8 184 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 953 746.38 krooni, millest kohtuotsustega väljamõistetud summa on kokku 795 503 krooni ja kiirlaenud ja muud kohustused kokku 165 623.38 krooni. Võlgniku seletuse ja ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita, kuna võlgniku sissetulekud ei võimalda täita tema kohustusi ning võlgniku hetkel olemasolevate võlgade summa ületab võlgniku reaalsed varasid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne koos lisadega, võla nimekiri, registrite ja krediidiasutuste vastused järelepärimistele, võlgniku konto väljavõte, arved – on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud ja see on püsiva iseloomuga. Võlgniku maksejõuetus on tingitud asjaolust, et ta ei on põhjendamatult võtnud riske, hindamata võetud kohustustega kaasnevat riski. Võlgnik omab

2-08-58642 vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on pankrotiavalduses esitanud avalduse ka kohustustest vabastamiseks, mis on võimalik alles pärast pankrotimenetluse lõppemist ning võlgnik omab püsivat sissetulekut, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise pankrotihaldur ei ole oma aruandes välja toonud andmeid Õie Kivimägi pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus pole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga. Kohus selgitab xxx, et tulenevalt PankrS § 91 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui xxx soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Lya Pähnapuu, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.