Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

1(9)

MxxxxxSxxxxxxxxhagi rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus: Jxxx Sxxxxxxx hagis Põltsamaa valla ja Rxxx Txxxxxx vastu: Välja mõista Jxxx Sxxxxxxxxx riigituludesse riigilõiv 2570 krooni. Välja mõista Põltsamaa vallalt ja RxxxxTxxxxxxxt solidaarselt Jxxx Sxxxxxxx kasuks riigilõiv 2750 krooni. Välja mõista Põltsamaa vallalt ja RxxxxTxxxxxxxxxsolidaarselt Jxxx Sxxxxxxx kasuks õigusabikulud 450 krooni. Välja mõista Põltsamaa vallalt ja RxxxxTxxxxxxxx solidaarselt riigituludesse postikulu 270,7 krooni. MxxxxxSxxxxxxx hagis Põltsamaa valla vastu jätta menetluskulud Põltsamaa valla kanda 50% ulatuses. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: 10.05.2005.a esitas Jxxx Sxxxxx Jõgeva Maakohtule hagiavalduse Põltsamaa valla ja Jõgeva notar Kaja Tenissoni vastu ning 13.10.2005.a Rxxx Txxxxx vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks, pärimisõiguse tunnistuse tühisuse tunnustamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks pärandvarale. Vastavalt hageja hagist loobumise taotlusele (tl73) lõpetas kohus 01.12.2005.a määrusega (tl.91) menetluse Jõgeva notar Kaja Tenissoni vastu. 13.04.2006.a. esitas Mxxxx Sxxxxx kolmanda isikuna hageja poolel hagiavalduse (tl 151154) Põltsamaa valla vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, pärimisõiguse tunnistuse tühisuse tunnustamiseks, pärandvarale omandiõiguse tunnustamiseks ja pärandvara väljanõudmiseks. Hageja - Jüri Saamer nõue ja põhjendused Hageja isa Üxx Sxxxxx suri 21.09.2000.a. Üxx Sxxxxxxxx jäi järele pärandvara: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv elamu, erastamisväärtpaberiarve ja raha Hansapanga 2(9)

arvelduskontol. Hageja elas koos isaga xxxxxxxx külas xxxxxxxxxx elamus kuni tema surmani. Pärast isa surma kolis hageja nimetatud elamust ära. Hageja pärimisavaldust notari juures isa pärandvara vastuvõtmiseks ei teinud. Mujale elama asudes võttis hageja kaasa isa majapidamisesemed, mööbliesemeid ja fotosid. Põltsamaa vald andis hagejale üle urni isa tuhaga ja maja võtmed. Seega asus Jxxx Sxxxxx pärast isa surma temas järele jäänud vara valdama. Hageja isa pärijana astus notari juures üles Põltsamaa vald, kellele notar väljastas ka seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kogu Üxx Sxxxxxx pärandvarale. Hiljem müüs vald pärandvaraks olnud elamu enampakkumisel Rxxx Txxxxxxx. Pärimisseaduse järgi on kohalik omavalitsus seadusjärgne pärija ainult juhul, kui teisi pärijaid ei ole. Jxxx Sxxxxx on Üxx Sxxxxxx poeg ja seega tema esimese ringi seadusejärgne pärija, kes on pärandvara vastu võtnud, asudes seda faktiliselt valdama. Jxxx Sxxxxx palub kohtul tuvastada, et on vastu võtnud oma isa Üxx Sxxxxxi pärandi, tunnustada Põltsamaa vallale välja antud pärimisõiguse tunnistuse tühisust ning tunnustada tema omandiõigust ÜxxxSxxxxxi pärandvarale. Iseseisva nõudega kolmas isik hageja poolel - Mxxxx Sxxxxx nõue ja põhjendused Mxxxx Sxxxxx oli ÜxxxSxxxxxxxx abielus kuni viimase surmani. Abielu sõlmiti 17.12.1958.a. Tartu Perekonnaseisuosakonnas. Mxxxx Sxxxxxx ja ÜxxxSxxxxxx faktilised abielulised suhted lõppesid enne vaidlusaluse vara omandamist ÜxxxSxxxxxx poolt, millest tulenevalt nimetatud vara oli ÜxxxSxxxxxx eluajal tema lahusvaraks. 20.10.2003.a andis notar Põltsamaa vallale välja pärimisõiguse tunnistuse Üxx Sxxxxxx pärandvarale. Hiljem müüs vald pärandvaraks oleva elamu enampakkumisel Rxxx Txxxxxxx. Põltsamaa vallale pärimisõiguse tunnistuse andmisega on rikutud MxxxxxSxxxxxx õigust oma surnud abikaasa pärandile. Ebaõige pärimisõiguse tunnistuse alusel on kostja omandanud pärandvara, mis tegelikult pidanuks minema temale, kui pärandaja üleelanud abikaasale ja Üxx Sxxxxxx esimese järjekorra pärijatele. Hageja ei esitanud notari juures pärimisavaldust, kuna ei olnud abikaasa surmast kuni viimase ajani teadlik. Mxxxx Sxxxxx palub kohtul pärandi vastuvõtmise tähtaeg lugeda möödalastuks mõjuval põhjusel ning see ennistada. Tähtaja ennistamise korral soovib Mxxxx Sxxxxx pärandi vastu võtta ja pärida võrdsetes osades oma poja Jxxx Sxxxxxxxx. Hageja palub kohtul tunnustada tema omandiõigust Üxx Sxxxxxx pärandvarale, tunnustada Põltsamaa vallale antud pärimisõiguse tunnistuse tühisust ning nõuda pärandvara kostja ebaseaduslikust valdusest tema valdusse. Kostja - Põltsamaa vald Põltsamaa vald vaidleb hagile vastu. Pärast Üxx Sxxxxxx surma ei asunud keegi tema pärandvara valdama. Üxx Sxxxxxxxt mahajäänud vara hulka kuulus eelkõige xxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxasuv xxxxxxxxxu elamu, mis oli ka pärandaja viimaseks elukohaks. Hageja JxxxxSxxxxxx registrijärgseks elukohaks oli alates 19.04.1993.a eelnimetatud elamu, kuid hageja tegelikult seal ei elanud. Kostja korraldas ÜxxxSxxxxxi urni tuhastamise ning andis JxxxxSxxxxxxxx üle tema isa urni koos tuhaga ja xxxxxxxxxx elamu võtmed. Pärast seda kontakt hagejaga katkes. Kuna hagejat kätte ei saadud, astus Põltsamaa vald notari juures üles pärijana ja võttis vastu pärimistunnistuse ÜxxxSxxxxxx varale. JxxxSxxxxx pole tõendanud, et võttis pärast oma isa surma vastu tema pärandvara, hakates seda valdama. Hageja võis isa asjad oma valdusesse võtta enne tema surma, samuti ei elanud hageja isaga koos. Keegi pole ka näinud, et Jxxx Sxxxxxxoleks pärast isa surma xxxxxxxxxxx käinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja andmetel (rahvastikuregistri andmed) olid pärandaja Üxx Sxxxxx ja tema abikaasa Mxxxx Sxxxxx lahutatud. Seega puudus Mxxxx Sxxxxxxx pärimisõigus. Piisava tõendatuse korral ei ole kostjal vastuväiteid Mxxxx Sxxxxxi õigusele osaleda Üxx Sxxxxxx vara pärimisel, kuid kostja leiab, et hetkel ei ole õigus tõendatud. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

3(9)

Kostja – Rxxx Txxxx Kostja hagi ei tunnista. Pärast Üxx Sxxxxxx surma 21.09.2000.a ei asunud keegi temale kuuluvasse elamusse elama. Rxxx Txxxx oli elamust huvitatud ja püüdis kontakti saada surnu poja Jxxx Sxxxxxxxxx mis aga ei õnnestunud. Majja asus elama Jxxx Sxxxxxx sugulane Exx Pxxxx. Paari aasta pärast luges kostja lehest, et xxxxxxxxxx maja müüakse enampakkumisel. Kostja osales enampakkumisel koos ExxxPxxxxxxa. Enampakkumise võitis Rxxx Txxxx. Pärast seda vormistati müügitehing Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures. Rxxx Txxxx palub arvestada ka seda, et ta on teinud xxxxxxxxxx maja omanikuna kulutusi: ehitusloa taotlus 1200 krooni, puukuuri mõõdistamine 300 krooni, maamõõtmine 3000 krooni, elumaja renoveerimisprojekt 9500 krooni. Kostja nõusolekul kasutab suusõnalise kokkuleppe alusel elamut Exx Pxxxx. Põltsamaa vald ja notar on toiminud Üxx Sxxxxxx pärimisasja vormistamisel seaduslikult. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja – Jxxx Sxxxxx vastuväited Põltsamaa valla vastuväidetele Hageja leiab, et Põltsamaa valla vastuväited ei lükka ümber hagi aluseks olevaid asjaolusid ja fakti, et Jxxx Sxxxxx on vastu võtnud oma isa pärandvara, asudes seda valdama. Kostja on oma vastuses öelnud: „ Samal ajal, kui anti talle üle urn isa tuhaga, anti talle Rxxxa Oxxxpoolt üle ka xxxxxxxxxu elamu võtmed.“ Sellega on vald ise tunnistanud, et hageja on vastu võtnud pärandvara hulka kuuluva eseme, võtme, mis oli Üxx Sxxxxxx omand. Hageja on pärandi vastu võtnud PärS § 117 tähenduses. Oluline ei ole pärandvara suurus, mida pärija on valdama asunud. Asjaolu, et pärija elukohta polnud teada ja maksmata oli maamaks ja elekter, ei anna seaduse järgi KOV-ile pärimisõigust. KOV-il oli õigus rakendada seadusest tulenevaid pärandi hoiumeetmeid, mida ei tehtud. Hageja – Jxxx Sxxxxx vastuväide Rxxx Txxxx vastuväidetele Rxxx Txxxx ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele. Ta on selgitanud vaid sündmuste kulgu. Hagi rahuldamata jätmise põhjusena on Rxxx Txxxxxnimetanud Põltsamaa valla ja notari poolt xxxxSxxxxxx pärimisasja seadustekohast vormistamist. Tõendeid, millele väide tugineb, ei ole esitatud. Rxxx Txxxxxx ei saanud tekkida elamu omandiõigust, kuna TsÜS § 84 lg-st 1 tulenevalt ei saa tühisel tehingul olla õiguslikke tagajärgi algusest peale. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled oma taotluste ja vastuväidete juurde. Kohtuistungil kuulas kohus ära tunnistajate Txxxxx Txxxs, Mxxx Axxx, Txxxx Txxxxx ja ExxxPxxxs ütlused. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on vaidlus ÜxxxSxxxxxi pärandvara vastuvõtmise ja seadusejärgse pärimisõiguse üle. ÜxxxSxxxxri pärand avanes 21.09.2000.a. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada Pärimisseaduse (edaspidi PärS) sätteid ( PärS § 164 lg 1). Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et Jxxx Sxxxxxx hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning Mxxxx Sxxxxxx hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab rahuldamata MxxxxxSxxxxxx nõude omandiõiguse tunnustamiseks pärandvarale ja pärandvara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises. Pärimisregistri andmetel ÜxxxSxxxxx ei ole teinud testamenti ega pärimislepingut, pooled sellele vastu ei vaidle. PärS § 10 lg 1 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi. PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja seaduses nimetatud sugulased. PärS § 12 lg 1 kohaselt pärivad sugulased kolmes järjekorras, lg 2 alusel pärivad teise järjekorra pärijad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole.

4(9)

PärS § 13 lg 1 kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. PärS § 16 lg 1 p 1 kohaselt pärib koos pärandaja sugulastega pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Asja materjalide põhjal on kohus tuvastanud, et ÜxxxSxxxxxi seadusjärgseteks pärijateks on tema poeg JxxxxSxxxxx ning abikaasa MxxxxxSxxxxx. Kohtul ei õnnestunud tuvastada ÜxxxSxxxxxx väidetavat poega Lxxxxx Sxxxxxxx. Üxx Sxxxxxxxx jäi järele pärandvara: raha Hansapanga arvelduskontol (tl 8), erastamisväärtpaberiarve Eesti Ühispangas (tl 9) ja elamu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 10). Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb PärS § 117 lg 1 kohaselt esitada sama seaduse § 118 sätestatud tähtajal pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Pärimisseaduse § 118 lg 1 järgi võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teate üleriigilises päevalehes. ÜxxxSxxxxxx pärandi vastuvõtmiseks tegi pärimisavalduse (tl 57) Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures kohalik omavalitsus – xxxxxxxxxxxxxxxxxärimisavalduses on Põltsamaa valla esindaja kinnitanud: Pärandaja abikaasa elusolek ja elukoht ei ole teada. Pärandajal on kaks poega, avaldajal on teada üks - Jxxx Sxxxxx, elukoht ei ole teada, vald andis isa urni pojale, kuid poja viibimiskoht ei ole pärast isa surma teada, enne isa surma ja vahetult pärast seda elas Adavere alevikus, kuid seal teda enam ei ole. Notar avaldas Ametlikes Teadaannetes pärimisteate (tl 20) ÜxxxSxxxxxx pärandvara vastuvõtmise kohta ja andis tähtaja pärijatele, kes soovivad vara pärida, esitada hiljemalt 17.05.2003.a sellekohane avaldus notarile. ÜxxxSxxxxxx seadusjärgsed pärijad pärandvara vastuvõtmiseks notari juures avaldust teinud ei ole. Jxxx Sxxxxxx väitel on ta oma isa pärandvara vastu võtnud, asudes seda pärast tema surma faktiliselt valdama ning palub nimetatud fakti tuvastamist kohtu poolt. Kostjad vaidlevad sellele vastu. Kostjate väitel pole JxxxxSxxxxx Üxx Sxxxxxx pärandvara vastu võtnud. Kohus tuvastas, et hageja Jxxx Sxxxxx on vastu võtnud oma isa ÜxxxSxxxxxx pärandvara, asudes seda faktiliselt valdama. Pärandvara on hageja vastu võtnud pärast isa surma ja notari poolt pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks antud tähtaja jooksul s.o hiljemalt 17.05.2003.a. Pärimisseaduse kohaselt on potentsiaalsetel pärijatel võimalus pärijaks saada. Selleks tuleb pärand vastu võtta s.t seadusega kindlaksmääratud toimingutega väljendada oma otsust üle võtta pärandaja varalised õigused ja kohustused. PärS § 4 sätestab: Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. PärS § 117 sätestab kaks võimalust pärandi vastuvõtmiseks. Üheks võimaluseks on notariaalselt tõestatud avalduse esitamine pärandi avanemise koha notarile. Teine võimalus on pärandi tegudega vastuvõtmine, mille kohaselt loetakse pärima õigustatud isik pärandvara vastuvõtnuks, kui ta §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul on asunud pärandvara valdama, kasutama või käsutama ning ei ole notarile esitanud avaldust pärandist loobumise kohta. Mõlemad pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed. JxxxxSxxxxx on kohtule avaldanud hagiavalduses (tl 3-4) ja ütlusi andes kohtuistungil (tl 87), väitnud, et pärast isa surma andis Põltsamaa vald temale üle urni isa tuhaga ja xxxxxxxxxx elamu võtmed. Põltsamaa valla esindaja on kinnitanud, et urn ja maja võtmed anti pärast ÜxxxSxxxxxx surma üle JxxxxSxxxxxxxx (tl 25). Samuti väitis Jxxx Sxxxxx kohtuistungil, et pärast isa surma käis ta isa majas xxxxxxxxxxx ja võttis sealt kaasa väiksemaid asju: 5(9)

toidunõusid, riideid ja perekonna pildid. Pildid esitas hageja ka kohtule (tl 135). Esemeid käis viimas 2000.a sügisel (tl 86). 2000.a. sügisel pani hageja maja uksed kinni ja läks Valgamaale elama (tl.86) Kostja Põltsamaa vald vaidles küll nimetatule vastu, kuid ei tõendanud ka vastupidist. PärS § 118 lg 3 tähenduses ei ole oluline pärandvara osa suurus, mida pärija on valdama asunud. Mõlemad pooled on kinnitanud, et Jxxx Sxxxxx võttis pärast Üxx Sxxxxxx surma oma valdusesse pärandvaraks oleva xxxxxxxxxx elamu võtmed. Kohus leiab, et seetõttu pole asja lahendamiseks oluline, kas hageja asus valdama ka ülejäänud esemeid, mida ta nimetas. PärS § 121 lg 2 sätestab: kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kas või osa pärandvarast, loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. PärS § 117 lg 3 mõtte kohaselt eeldatakse, et lisaks pärandvara valdama, kasutama või käsutama asumise faktile peab pärima õigustatud isikul olema tahe pärandvara vastuvõtmiseks. Poolte ja tunnistajate ütluste alusel on kohus tuvastanud, et Jxxx Sxxxxx on avaldanud tahet pärand vastu võtta ja käitunud oma isa pärandvara suhtes kui pärija. Tunnistaja Txxxxx Txxxxx, kes on kostja Rxxx Txxxxx poeg, ütlustest nähtub, et hageja vestles pärast isa surma temaga isa maja müügi teemal, kui omanik (tl 84). Tunnistaja Mxxx Axxxx ütluste kohaselt viibis Jxxx Sxxxxx pärast isa surma kaks või kolm korda isa maja juures (tl 180). Kostja Põltsamaa vald on kinnitanud, et Jxxx Sxxxxx võttis vastu isa urni ja maja võtmed. PärS § 18 kohaselt on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus üksnes juhul, kui ei ole teisi pärijaid. ÜxxxSxxxxxxx on olemas seadusjärgne pärija - poeg - Jxxx Sxxxxx, kes on pärandvara seaduse mõistes ka vastu võtnud. Seega pole põhjendatud ÜxxxSxxxxxx vara pärimine Põltsamaa valla poolt ja seadusjärgse pärija – surnu poja – ilmajätmine pärandist. Pärandi vastuvõtmisega tekkis Jxxx Sxxxxxxx omandiõigus pärandvarale, mida kohus tunnustab. Kohus ei võta arvesse Põltsamaa valla poolt asjas tõenditena esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendit maamaksu võlgnevuse kohta, mis ei oma antud hagivaidluse puhul tähtsust. Nimetatud tõendiga ei saa kostja tõendada oma vastuväiteid hageja poolt pärandi vastuvõtmise faktile ja omandiõiguse tekkimisele. Notar on väljastanud Põltsamaa vallale ÜxxxSxxxxxx pärandvara kohta pärimisõiguse tunnistuse (tl 12). Pärimistunnistus on vaid tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta ja selle väljaandmine ei tekita ega lõpeta omandiõigust. PärS § 1401 lg 2 näeb ette, et notar väljastab pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Notarile esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusest on näha, et Põltsamaa vallale olid teada ÜxxxSxxxxxx seadusjärgsed pärijad. PärS § 18 kohaselt on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsus, kui teisi pärijaid ei ole. Samuti polnud pärandi avanemisest möödunud PärS §-s 118 lg 3 sätestatud 10-aastane tähtaeg, mil seadusjärgsed pärijad ei oleks saanud pärandit vastu võtta. Seega on Põltsamaa valla pärimisõigus ÜxxxSxxxxxx järelt tõendamata. Hageja ja kolmas isik hageja poolel on taotlenud kohtult tunnustada ÜxxxSxxxxxx pärandvara üleandmiseks Põltsamaa vallale välja antud pärimisõiguse tunnistuse tühisust. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud, kuna pärimistunnistus on väljastatud isikule, kes ei olnud õigustatud pärima. Eeltoodu alusel tunnustab kohus pärimisõiguse tunnistuse tühisust. ÜxxxSxxxxxx teine seadusjärgne pärija - abikaasa Mxxxx Sxxxxx – palub kohtul ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg.

6(9)

Põltsamaa valla väitel oli ÜxxxSxxxxxx ja Mxxxx xxxxxx abielu lahutatud ning seega puudub viimasel õigus pärida seadusjärgse pärijana ÜxxxSxxxxxx järelt. Rahvastikuregistri andmetel on ÜxxxSxxxxx lahutatud (tl 112) ja Mxxxx Sxxxxx on vallaline (tl 111). Mxxxx Sxxxxxx poolt kohtuistungil vande all antud ütluste (tl 187) kohaselt abiellus hageja ÜxxxSxxxxxxxx 1958.a. Kooselu lõppes 1967.a., kuid ametlikult lahutust ei vormistatud. Üxx Sxxxxx ei olnud nõus lahutama. Kolmas isik hageja poolel on esitanud kohtule ka abielutunnistuse (tl 133). Kohus kontrollis abielu fakti. Vastavalt järelepärimisele teatas Jõgeva Maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talitus, et Üxx ja Mxxxx Sxxxxxx abielu sõlmiti Tartu Linna Perekonnaseisuaktide büroos 17.12.1958.a., kanne 1097, kuid täpsemad andmed puuduvad. Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonna andmetel on 17.12.1958.a kanne nr 1097 Tartu Linna Perekonnaseisuaktide büroos sõlmitud abielu Üxx Sxxxxxi ja Mxxxx Rxxxxxx, pärast abiellumist Sxxxxx, vahel kehtiv kuni mehe surmani. Kostjad ei ole tõendanud vastupidist. Seega on Mxxxx Sxxxxxxl PärS § 11 alusel Üxx Sxxxxxx seadusjärgne pärija, kellel on õigus PärS § 16 lg 1 p 1 alusel pärida esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga. Mxxxx Sxxxxx Üxx Sxxxxxx pärandit vastu võtnud ei ole ja palub ennistada pärimistähtaeg. Hageja väitel sai abikaasa surmafakt talle teatavaks alles käesoleva tsiviilasja käigus, kohtu poolt 26.01.2006.a. kirjast. Mxxxx Sxxxxxxl puudusid notari poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteate ülesleidmiseks vajalikud eeldused. PärS § 118 lg 21 kohaselt võib notari poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja ennistada vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et Mxxxx Sxxxxxx poolt on pärandi vastuvõtmise tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel ja tähtaeg tuleb ennistada. Arvestades Mxxxx Sxxxxxx vanust 70 aastat ja varalist olukorda (tl.142, 143), samuti asjaolu, et ta ei teadnud pärandaja surmast, on õige, et kolmandal isikul puudusid eeldused lugeda notari poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteadet ja saada teavitatud tähtajast pärandi vastuvõtmiseks. Kohus ennistab pärandi vastuvõtmise tähtaja, mis hakkab uuesti kulgema alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ja kestab neli kuud. Kohus leiab, et see on mõistlik aeg, mille jooksul hageja saaks teha toimingud, mis PärS §-s 117 lg 1 kohaselt on vajalikud abikaasa pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb hagejal esitada nimetatud tähtaja jooksul pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestab. Mxxxx Sxxxxx on kohtule avaldanud, et pärandvaraks olev vara (elamu, raha ja väärtpaberiarve) oli ÜxxxSxxxxxx lahusvaraks, kuna tegelikud abielusuhted lõppesid enne nimetatud vara soetamist (tl.152). Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara muuhulgas vara, mille ta on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohus loeb ÜxxxSxxxxxx pärandvara tema lahusvaraks, olenemata, et pooled olid kuni Üxx Sxxxxxx surmani abielus. Pärandvara puhul on tegemist vallasasjadega (elamu, raha ja väätpaberiarve). Mxxxx Sxxxxx palub kohtult muuhulgas omandiõiguse tunnustamist ÜxxxSxxxxxi pärandvarale. Nimetatud nõude jätab kohus rahuldamata. Omandiõigus pärandvarale saab tekkida ainult PärS §-s 117 sätestatud viisil pärandi vastuvõtmisel. Pärandi vastuvõtt on selline juriidiline fakt, mis toob kaasa õigustatud subjekti muutumise pärandaja õigusjärglaseks. Et muutuda õigusjärglaseks, tuleb tahet avaldada pärimisseaduses ettenähtud vormis: asudes PärS §-s 118 ettenähtud tähtaja jooksul pärandvara valdama, kasutama või käsutama või tehes notarile pärandi vastuvõtmiseks avalduse. Mxxxx Sxxxxx seaduse mõistes 7(9)

pärandit vastu võtnud ei ole. Kuna kohus ennistab pärandi vastuvõtmise tähtaja, siis on hagejal võimalus nimetatud tähtaja jooksul pärand vastu võtta ehk avaldada tahet muutuda pärandaja õigusjärglaseks. Mxxxx Sxxxxxxx on võimalus kasutada oma PärS §-st 16 lg 1 p 1 tulenevat õigust pärida koos pärandaja sugulastega esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku. Kohus ei pea vajalikuks otsuse resolutsioonis ära tuua pärandvara hulka kuuluvate asjade loetelu, millele Jxxx Sxxxxxx omandiõigust mõttelises osas tunnustatakse. Kohus lähtub PärS § 121 lg 2 printsiibist, et kui pärija on vastu võtnud mingi osa pärandist, loetakse ta kogu pärandi vastuvõtnuks. ÜxxxSxxxxxxx võib olla veel vara, mille olemasolust hagejad ei pruugi teadlikud olla. Kohus tunnustab Jxxx Sxxxxxx omandiõigust kogu Üxx Sxxxxxx pärandvarale, kus see ka ei asuks ja millest ei koosneks. Kohus jätab rahuldamata Mxxxx Sxxxxxi nõude Üxx Sxxxxxx pärandvara kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusse mõistmiseks. Nagu kohus eespool juba märkis, pole Mxxxx Sxxxxx seaduse mõistes pärandit vastu võtnud, mistõttu ei saa teda lugeda pärandaja õigusjärglaseks. Seega pole õigustatud Mxxxx Sxxxxxx vara valdusest väljamõistmise nõue, mis saab tekkida alles pärast omandiõiguse saamist varale. AÕS § 80 kohaselt on asja väljanõudmise õigus ebaseaduslikust valdusest oma valdusse ainult asja omanikul. Pärandi vastuvõtmisel tekib pärijal asja väljanõudmise õigus PärS § 139 alusel. Kostja Rxxx Txxxx on esitanud vastuväite Jxxx ja Mxxxx Sxxxxxi hagidele, taotledes hagide rahuldamata jätmist, kuna Põltsamaa Vallavalitsus pärijana ja notar pärimistunnistuse väljaandmisel on toiminud seaduslikult. Rxxx Txxxx omandas pärandvaraks oleva xxxxxxxxxx elamu enampakkumisega ostu-müügi tehingu alusel Põltsamaa vallalt. Kohus tunnustab Põltsamaa vallale välja antud pärimistunnistuse tühisust. Põltsamaa vald elamut müües ja Rxxx Txxxxxseda ostes teadsid, et majal on olemas pärija ning seega ei saa vald olla õigustatud elamut müüma. Eeltoodust tulenevalt on nendevaheline tehing tühine, olles seadusega vastuolus olev tehing TsÜS § 87 kohaselt. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul õiguslikke tagajärgi algusest peale. Tühise tehingu järel ei saanud Rxxx Txxxxxl tekkida elamule omandiõigust. TsÜS § 84 lg 1 alusel tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus tunnustas Jxxx Sxxxxxx õigust kogu pärandvarale ning Mxxxx Sxxxxxx õigust asuda pärima. Astudes pärijana üles tekib Mxxxx Sxxxxxxx nõudeõigus Jxxx Sxxxxxx vastu pärandi jagamiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluses menetluskulude jaotamises ja kindlaksmääramises senikehtinud seadust. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, mis rahuldamata jäeti. JxxxxSxxxxx on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 180 krooni (tl 13). TsMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt määratakse omandiõiguse tunnustamise hagis hagi hind vara väärtusega. TsMS § 50 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses riigilõivu suuruse. Hagetava vara väärtuseks on 13,14 krooni Hansapangas, 4350 EVP krooni (s.o SEB Eesti Ühispanga andmetel 31.07.2006.a seisuga 4176 EEK – 1 EVP kroon on 96 senti) SEB Eesti Ühispangas ja maja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas väärtusega vähemalt 50000 krooni (www.kv.ee 8(9)

andmetel), majavalduse täpsemat väärtust pole võimalik määrata. Seega on hagi hinnaks kokku 54189 krooni, milliselt summalt kuulub tasumisele riigilõiv 2750 krooni. Jxxx Sxxxxx on tasunud riigilõivu 180 krooni, juurde tuleb tasuda 2570 krooni. TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hagi rahuldamise tõttu nimetatud summa kostjatelt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista. Jxxx Sxxxxx on esitanud tõendid õigusabi tasumise kohta 9000 krooni eest. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostjatelt tuleb solidaarselt mõista hageja kasuks välja õigusabikulud 450 krooni. Mxxxx Sxxxxxxesitas hagi uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kehtivuse ajal. TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning TsMS § 163 lg 1 kohaselt jagatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Mxxxx Sxxxxxx hagi rahuldatakse 50% ulatuses, seega tuleb Põltsamaa valla kanda jätta menetluskulud 50 § ulatuses. Menetluskulud jaotatakse määrusega peale lahendi jõustumist.

Haide Rimmel kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.