Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning kinnistule (nimetusega xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja nendel kinnistutel asuvatesse ruumidesse ning viibida seal võlgniku vara hindamise ja arestimistoimingute läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingute lõpetamiseni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

mõistetud nõude summas 46 242 eurot ja lisanduva viivise sissenõudmiseks. Nõuetele lisanduvad täitemenetluse kulud. Täitmisteated nimetatud täiteasjades koos täitmisteadetele lisatud dokumentidega loeb kohtutäitur võlgniku esindajale Vxxxx Lxxxxxxxxx kättetoimetatuks tema elukohas selle juurde kuuluvasse postkasti panekuga 24.05.2016. a. Võlgnik esitas 02.06.2016. a kohtutäiturile avalduse täitemenetluse edasilükkamiseks 90 päeva võrra. Kohtutäitur edastas võlgniku avalduse sissenõudjale paludes sissenõudjal esitada seisukoht täitemenetluse edasilükkamise osas. Täiteasi nr 084/2016/1274 sissenõudja Kastre Tööstus OÜ esindaja informeeris 19.06.2016. a kohtutäiturit, et võlgnik tegi makse otse sissenõudjale summas 10 000 eurot ning sellest tulenevalt on sissenõudja nõus lükkama täitemenetluse edasi 90 päeva võrra, alates kuupäevast, millest võlgnik sai teada tema suhtes algatatud täiteasjast. 09.11.2016. a edastas kohtutäitur võlgnikule e-kirja, milles palus informeerida, millal saab kinnisasjaga tutvuda, kuna võlgnevus on tasumata ning täitemenetluste raames hakkab toimuma kinnisasjade realiseerimine. Võlgnik vastas, et sissenõudjaga on sõlmitud kokkulepe, et ta hakkab kinnisasju müüma ise. Sissenõudja vastava kokkuleppe sõlmimist eitas. Kohtutäituri büroo töötaja on korduvalt telefoni teel palunud kinnisasjaga tutvumist, kuid võlgniku esindaja on avaldanud, et ei viibi Eestis ja ei ole kohal ka kedagi teist, kes saaks võimaldada kinnisasjadega tutvumist. Võlgniku esindaja on selgesõnaliselt väljendanud, et ei võimalda varaga tutvumist. Kohtutäituril on alust arvata, et käesolevas menetlustes ei tee võlgnik ka edaspidi kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks ega tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku esindajale on tingituna asjaolust, et ta viibib välismaal, võimaldatud mõistlik aeg kinnisasjade tutvustamiseks või tutvustamise korraldamiseks. Kuna võlgnik ei ole seda võimaldanud, siis peab kohtutäitur vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda võlgniku omandis ja vähemalt kaudses valduses olevatele kinnisasjadele vara ülevaatamiseks ja nende ostuhuvilistele tutvustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus loa saamiseks võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile sisenemiseks ning seal viibimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi täitisregistri andmete alusel kindlaks, et 11.05.2016. a on Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei alustanud sissenõudja Jxxx Pxxxxx avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2016/1272 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.08.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 215-1371 kinnitatud kompromissi alusel Nordic Log Expert OÜ poolt JxxxxPxxxxxxe tasumisele kuuluva võla ja viivise sissenõudmiseks. Täitemenetluses tasumata nõude jääk on

46 242 eurot, millele lisandub kohtutäituritasu summas 4855,42 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot. Lisaks on kohtutäitur Oksana Kutšmei alustanud sissenõudja Kastre Tööstus OÜ avalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 084/2016/1274 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.08.2015. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1371 kinnitatud kompromissi alusel Nordic Log Expert OÜ poolt Kastre Tööstus OÜ-le tasumisele kuuluva võla ja viivise sissenõudmiseks. Täitemenetluses tasumata nõude jääk on 36 239,55 eurot, millele lisandub kohtutäituritasu summas 3913,87 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot. Puudub vaidlus selle üle, et võlgnik ei ole nõudeid temale vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul täitnud ning kohtutäitur on otsustanud pöörata sissenõude võlgniku kinnistutele registriosa numbritega xxxxxxx ja xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 140 lg 1 kohaselt võib sissenõudja nõude täitmiseks pöörata sissenõude kinnisasjale, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmete alusel, et võlgnik Nordic Log Expert OÜ on kantud kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu, nimetusega xxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, omanikuna ning kinnistu, nimetusega xxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxx, omanikuna. Seega on nimetatud võlgniku kinnistutele täitemenetluses sissenõude pööramine TMS § 140 lg 1 alusel lubatav. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja arvestades TMS §§-e 85 ja 137 on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku kinnistutele nende hindamiseks, arestimistoimingute läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamiseks. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel). TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Riigikohus on 29.12.2010. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 (p 14) leidnud, et TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind. 13.05.2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15 (p 12) on Riigikohus leidnud, et loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise). Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et võlgniku seaduslik esindaja Vxxxx Lxxxxxxxxei ole andnud kohtutäiturile nõusolekut võlgniku omandis ja vähemalt kaudses valduses olevatele kinnistutele ja nendel asuvatesse ruumidesse sisenemiseks ning seal viibimiseks. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on võlgnik korduvalt vastava nõusoleku andmisest ja kinnistutele sisenemise või seal viibimise võimaldamisest keeldunud. Kohtu küsitlemisel kinnitas võlgniku esindaja, et ei ole nõus andma kohtutäiturile nõusolekut kinnistutele sisenemiseks ja seal viibimiseks. Samas ei esitanud võlgniku esindaja selliseid väiteid või argumente, mille esinemisel võiks täitemenetluses võlgniku kinnisasjadele sissenõude pööramine ja sellega seotud kohtutäituri õiguste teostamine, sh vara hindamise- või arestimistoimingud ja ostuhuvilistele tutvustamine, olla välistatud. Võlgniku seadusliku esindaja Vxxxx Lxxxxxxx küsitlemisest selgus, et tema enda tegevus kinnisasja müümiseks täitemenetluse väliselt, ei ole pika aja jooksul- aasta jooksul- tulemust andnud. Võlgniku väited võimalike muude menetluste teemal ei anna alust võlaõigusliku kohustuse mittetäitmiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtutäituri avaldus tuleb rahuldada ja anda kohtutäiturile luba võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükkidele sisenemiseks ning seal viibimiseks vara hindamise, arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil ning tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükkidele sisenemiseks ning koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilised ja/või manukad ja/või politseiametnikud) vara ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Antud juhul rahuldas kohus kohtutäituri avalduse, mis oli esitatud põhjusel, et võlgnik ei andnud täitemenetluses vabatahtlikult nõusolekut tema valduses olevatele kinnistutele ja nendel asuvatesse ruumidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohtule ei ole teada menetluskulude tekkimist teistel menetlusosalistel ning teised menetlusosalised ei ole ka menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu ei määra kohus kindlaks võlgniku poolt hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.