Muud › Muud hagiasjad

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja väitel aktsepteerisid Liina Noot’i ja kostja vahel sõlmitud kinkelepingut ka Liina Noot’i ülejäänud 9 last, teades, et kinkelepinguga jääb Leo Noot’ile ema Liina Noot hooldamiskohustus. Peale Meinhard Noot’i surma 09. 01. 2003 ei asunud kostja ema hooldama, rikkudes kinkelepinguga seoses temale pandud kohustust, mille kohasel koosviibimisel 1986.s. suvel viibis ka hageja ja hageja vennad-õed Aino Noot, Heino Noot, Enno Noot, Maie Vahter, Anni Kalvet, kes kinnitavad hageja väiteid. Hageja ja Liina Noot’i teised lapsed organiseerisid ema hoolduse, mis jäi poeg Enno Noot’i, Liina Noot’i lapselapse Ülle Altmäe ja naabritalu perenaise T Ti kanda. Kostja ei külastanud ema alates Meinhard Noot’i matustest jaanuaris 2003 kordagi, ega hoolinud tema hooldamisega seonduvatest asjaoludest, väites, et tal puuduvad kütuse ostmiseks vajalikud vahendid, et ema hooldamas käia.

lk 3 Hagi täienduses /II kd lk. 20/ väidab hageja, et 1986.a. augustist on hagejate poolt tasutud kõik kostjale kuuluva hoonega seotud kulud. Hageja hinnangul on kostja vara alusetust säästmisest alusetult rikastunud summas 16656,80 krooni elektri ja telefoniteenuse maksete arvel, mida tõendavad Eesti Energia AS ja Elion AS poolt kohtule lähetatud väljavõtted. Hageja väitel ei ole kostja 20 aasta jooksul tasunud mitte üht kulu temale kuuluvalt hoonelt ja kõik kulud on kantud hagejate poolt või hageja poolt selleks volitatud isikute, poolt. Hageja taotleb vara alusetust säästmisest tuleneva summa 16656,80 krooni väljamõistmist kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on 02.septembril 1986 aastal omandanud kinkelepingu alusel T vallas, I külas, Saaremaal asuvad hooned. Kinkeleping täideti lepingu sõlmisega ja kinkelepingu objekt läks kingisaaja/kostja omandisse kinkelepingu allkirjastamisega. Kinkelepingu tühistamise/kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud. TsK § 81 alusel aegus kinkelepingu kehtetuks tunnistamise nõue kolme aasta möödudes tema sõlmimisest. Notariaalses vormis sõlmitud tehingu tingimused peavad olema kajastatud vastavas vormis. Kinkelepingus ei kajastu mingeid lisatingimusi, mis paneksid kostjale kohtusi mingeid täiendavaid positiivseid sooritusi anda. Tingimuslikku või lisakohustustega kinkelepingut ei võimaldanud sõlmida ka tsiviilkoodeksi sätted. Hageja ei vaidlusta Liina Noot tahet kinkelepingut sõlmida ja lepingus sisalduvat tahteavaldust, vaid on esitanud väite, et “kinkelepingu lisatingimusi” ei ole kohaselt täidetud. Seega on “lepingu rikkumine” toimunud pärast lepingu sõlmimist ja jõustumist ja hageja peaks kaaluma vastava nõude esitamist. Puuduvad tõendid, et kinkelepingu sõlmimisel oleks kostja soovinud lepingu täitmisest kõrvale hoida või selle alusel alusetult vara saada. T Vallavalitsuse 03.märtsi 1998 korralduse nr 36/2 alusel määrati T vallas I külas Saare talu maa ostueesõigusega erastamise tingimused. Korralduse alusel sõlmiti 23.septembril 1998 maa ostu-müügileping ja Saare Maakohtu Kinnistusameti 22.detsembri 1998 otsusega on hoonetealune maa kinnistatud. Kinkelepingu esemeks olevad hooned on seega täna T vallas I külas S talu kinnistu lahutamatuks osaks. Kostja vaidleb vastu muudele kulutustele alusetu säästmise tunnustel, kuna nn remondid olid teostatud ka tema poolt ja enne kinkelepingu sõlmimist. Vaidlusaluseid hooneid kasutati kõigi Liina Noot laste ja nende järeltulijate suvituskohana ja hoone korrastamine toimus nn “külakorras” s.o. keegi tõi midagi. Nii tekkisid sinna paljud esemed, mis 25. juulil 2004 olid teadmata suunas kadunud. Kuna kostjal on alust arvata, et varguse panid toime lähisugulased, ei ole ta asjale ametlikku käiku andnud. Hoonete kasutamise ja ehitamise kohta soovib kostja anda järgmise seletuse:

lk 4 Leo Noot elas oma isa Friedrich ja ema Liina Nootiga sünnist alates, 1946 aastast. Leo Noot viibis ajateenistuses Nõukogude armees ja vabanes sealt 1968, mil asus taas elama vanemate juurde. 1970.a. kui isa Friedrich Noot õnnetult surma sai, jäi Leo Noot ema juurde elama. 1971.a augustis Leo Noot abiellus ja sama aasta sügisest, st 1971.a. novembrist, asuti elama T valda I külla S tallu. Seal elati koos ema Liina Nootiga 1974.a jaanuarini, mil Leo Noot vahetas töökohta ja sellega seoses tuli ka elukoha vahetus. Koos abikaasa Valve Nootiga kolis ta elama L külla S vallas. Viimased paar-kolmkümmend aastat elas ema Liina Nootiga kodus vanim poegadest Meinhard Noot. Meinhard Noot suri 04.01.2003. Lahkukolimisest saadik käis Leo Noot oma perega jätkuvalt oma ema vaatamas ja abistamas. Leo Noot’i, samuti vend Rein Noot’i, abiga on ehitatud maja teine korrus ning maja juurde kuuluvad kuurid (juhendajaks oli Liina Nooti vend ; teise korruse ahju ehitas naabrimees ). 1986.a. tegi Liina Noot kinkelepingu poeg Leo Nooti nimele. Küsiti ka teiste õdedevendade käest, ent keegi ei soovinud, kõigil oli omal siin-seal elamine olemas jne. Üks põhjusi, miks kinkeleping just poeg Leo nimele vormistati oli ka see, et Leo oli vanematega (hiljem emaga) pikka aega kodus elanud ja töödel abiks olnud. Alates 1986.aastast käis Leo Noot oma perega järjepidevalt oma kodus ema külastamas ning oli ka majas teostatud töödel abiks, nagu ülejäänud õed-vennad. Lisaks on Leo Noot oma abikaasaga hoolt kandnud aia korrashoiu eest: istutasid mitmesuguseid ilupuid ja põõsaid, lilli, õuna-, ploomi- ja kirsipuid. Jõudumööda muretses Leo Noot vajaminevaid esemeid ja tööriistu, muuhulgas muruniiduki. Leo viis ema juurde ka mööbli- ja muid tarbeesemeid: külmkapi, diivani ja tugitoolid, põrandavaiba, stereokeskuse jms. S tallu koliti sisse 1971.a novembris. Vesi pandi sisse 1976-80, selle paigaldasid peamiselt vennad Härm Noot ja Leo Noot. Settekaevud ehitati samaaegselt vee sisseviimisega. Katust majal vahetatud ei ole, eterniitkatus on majal selle valmimisest peale. Hiljem on katust vaid hõbedaseks värvitud. Varasemast kindlustuslepingust (1998 tõend nr 4) nähtub järgmist: - elektrivarustuse paigaldus 1968; - veevarustuse paigaldus 1976; - remont 1983; - renoveerimine 1997; Maja aknad on samuti vahetamata. Väljast on maja värvitud, kümmekond aastat tagasi (tegemist ei olnud õige majavärviga, seetõttu on tänaseks värv koorunud). Maja värvisid Liina Nooti lapsed üheskoos. Veel enne Liina Nooti surma, värvis Leo abikaasa Valve Noot majas tubade uksed ära. Leo pere plaanis maja tervenisti seest värvida ja tapeetida, (tapeedid olid juba ostetud) ent töö jäi pooleli, kuna majas elas ema Liina Noot, kes alaliselt oleks pidanud värvihaisu kannatama. Oma elupäevade lõpul veetis Liina Noot enamuse ajast voodis.

lk 5 Peale poeg Meinhardi surma tekkis küsimus ema hooldamises, kellel oli vanust juba 95.a . (kes süüa teeb, kes tube kütab jne?) Ema juurde läks ja oli tema hooldajaks-abistajaks poeg Leo, see oli 2003.a. jaanuaris-veebruaris, mil Leo töökohas oli sundpuhkus. Algul oli ka abikaasa Valve seal, ent siis pakuti talle uuesti tööd ja nii jäi Leo üksinda ema seltsi. Seejärel viibis Leo Noot haiglas ja haiguslehel: 01.04.2003-14.04.2003 viibis Leo Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 03.04.2003 operatsioon ( ) . Haigusleht kuni 28.07.2003. Alates 29.07.2003 (kuni 31.07.2004 ) anti töövõimetus 80% (muuhulgas tõstmine, venitamine jms keelatud.) Vaatamata oma haigestumisele ja operatsioonist taastumisele oli Leo ema seltsis alates 2003.a.augustist (kui lõppes Liina Nooti lapselapsel puhkus) kuni oktoobrikuuni, mil tuli ema seltsi tema tütar Maie Vahter . (Maie oli kooliõpetaja, koolis algas sügisvaheaeg). Kuue kuu möödudes operatsioonist, pidi Leo uuesti Tallinnasse kontrolli minema. Viibis Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 01.10.2003-02.10.2003 . Veel sama aasta lõpus, st 2003.a detsembris käis Leo seljaga Kuressaare Haiglas operatsioonil. Järgmine kontroll Tallinnas neeru operatsiooniga seoses toimus viimasega võrreldes aasta pärast. Viibis uuesti Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 13.10.2004-15.10.2004. Vahepeal, alates 01.07.2004 (kuni 31.07.2006) anti töövõimetus 60%. Teised õed-vennad ei soovinud mõista seda, et Leo Noot oli äsja opereeritud (vajas ise abi) ja ei võinud puid tuppa tassida, sauna veeämbrit tõsta jms. Hakkasid levima kuulu- ja laimujutud ning süüdistused Leo pere kohta. Leo Noot kutsus oma ema Liinat kaasa enda juurde elama, ent ema ei soovinud mingitel põhjustel tulla (kas ise, või oli teiste laste poolt juba mõjutatud). Ütles vaid, et on juba nii vana ja ei taha oma kodust lahkuda. Olukord läks päev-päevalt hullemaks, süüdistused ja laim väljakannatamatuks. Sellest johtuvalt ka Leo viimase poole aasta jooksul ema juurde ei läinud. Ema, Liina Noot, suri 18.06.2004. Liina Nooti matused toimusid 22.06.2004. 25.07.2004 läks Leo perega oma majja ja avastas, et maja ja saun olid seest absoluutselt tühjaks tassitud. Minema oli viidud kõik, alustades mööblist ja lõpetades pirnipesadega. Majast viidi minema mööbel, tarbeesemed ja riideesemed: kardinapuud, kardinad, vaibad, seinakellad, armatuurid, pirnipesad, telefon, lai voodi, 1 lai kušett, 2 kitsast voodit, diivanvoodi + 2 tugitooli, telekas, telekalaud, diivanlaud, öökapp, peegellaud, sektsioonkapp, söögilaud, külmkapp, 4 köögikappi, 3-4 tooli-taburetti, puudekast, põrandaharjad-kühvlid, raamaturiiul, raamatud, söögi- ja kööginõud, voodipesud ja rätikud, lipuvarras ja lipp, koridori porivaibad, jahitrofeed (sarved, kihvad). Kaevust veepump. Saunast sauna ahi ja veepaak, kausid, ämbrid, pesemisvahendid. Saunaköögist laud, toolid, puudekast, põrandahari ja kühvel, aknakardinad ja kardinapuud, seinakapp, pesumasin. Kuuridest tööriistad, aiatööriistad, aiakäru, mahlapress, redelid. Õuest küttepuud (ca 5 ruumi), servamata lauad, kreissaag, mesitarud jne.

lk 6 Samal päeval, 25.07.2004, tegid Leo ja Valve väljakutse politseisse, kohal käis Paavo Tänav. Väljakutse on registreeritud. Politseile teatati kahtlusaluste nimed, õed-vennad: Enno Noot, Volli Noot, Heino Noot, Maie Vahter, Anni Kalvet, Aino Noot. 2004.a augustist novembrini (peale ema Liina Nooti surma ) teostas Leo oma perega elamus ja saunas remondi. Neile oli abiks maaler . Maja mõlemal korrusel värviti põrandad, laed, uksed ning toad tapeediti. Kööki lasid nad ehitada uue pliidi. Värviti saunakööki, sauna põrandale paigaldati uued lauad, ehitati uued saunapingid ning soetati ka uus saunaahi. Samuti remonditi saunaköögi pliit (Liina Nooti eluajal sai saun seest ülelöödud poeg Leo toodud laudadega) . Jõudumööda on Leo oma perega maja uuesti sisustanud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsK § 81, TSMS § 47, § 147, § 165 palub kostja:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Liina Noot on 02. septembril 1986.a. sõlmitud kinkelepinguga /t.l. 7/ kinkinud oma pojale Leo Noot’ile elamu asukohaga T vallas, I külas. Hageja on kinkelepingu vaidlustanud. Kostja taotleb esitatud hagile aegumise kohaldamist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 järgi asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne

lk 7 kehtinud Tsiviilkoodeksi § 81 andis hagi

Lepingu sõlmimise ajal, 02. 09. 1986.a., aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat. Hagi esitamise õigus kuulus isikule, kelle subjektiivseid õigusi rikuti, samuti riigivalitsemisorganisatsioonidele, ametiühingutele, riigiasutustele, ettevõtetele, kolhoosidele ja organisatsioonidele või kodanikele juhtudel, kui nad seaduse järgi võisid kohtusse pöörduda teiste isikute õiguste ja huvide kaitseks. TsK § 86 järgi algab hagi aegumise tähtaja kulgemine hagemisõiguse tekkimise päevast, s.o. päeval, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguse rikkumisest. Hageja Liina Noot’i pärijana kaotas õiguse kinkelepinguga võõrandatud elamu pärimiseks kinkelepingu sõlmimise päeval 02. septembril 1986. Hageja kinkelepingut seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud. Võttes aluseks hageja väite, et tema poolt esitatud nõude aegumine algas tegelikult 2003.aastal, kui ilmnes, et Leo Noot kingisaajana ei täida talle kinkelepinguga pandud kohustust hooldada kinkijat ja on sellega näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust, leiab kohus, et hageja nõue on aegunud.

lk 8 Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada hageja taotlust tagaselja otsuse tegemiseks /II kd t.l. 105/ põhjusel, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagi õigeks võtnud, vaid on esitanud vastuväited ja on 08. mai 2006.a. kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega /II kd. t. l. 82-84/ asunud tõendama, et ei ole kinkija suhtes üles näidanud tänamatust. TsMS § 413 järgi teeb kohus tagaseljaotsus, kui hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Antud juhul leidis kohus, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja seda ei ole võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus peab siinjuures vajalikuks ka märkida, et kinkelepinguga andis kinkija Liina Noot kostjale kui kingisaajale üle hooned vallasasjana. Kostja on 1998. aastal erastanud elamu alla jääva maa, 1.01 ha. Saare Maakohtu kinnistusameti 22. detsembri 1998.a. otsusega /t.l. 46/ kanti maa kinnistusregistrisse (registriosa nr. ) ja kande tegemisest kinnistusraamatusse muutusid hooned kinnisasja oluliseks osaks. Seetõttu ei ole hooned eraldiseisva objektina enam tsiviilkäibes ja selle eraldamine pärandvarana ei ole võimalik. Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude vara alusetust säästmisest tuleneva 16 656,80 krooni nõudes/II kd. t.l. 20/. Hageja väitel ei ole kostja 20 aasta jooksul, alates 01. 09. 1986 kuni 24. 07. 2004.a., /t.l.77, 93 ja 97/ ise tasunud talle kuuluva hoonega seotud kulusid (elekter, telefon). Kulude tasumist tõendab hageja Eesti Energia ja Elion AS väljavõtetega maksete kohta /I t.l. 101-103,108-111,140-181, 223-243/. VÕS § 1041 järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et makseid oleks teinud hageja. Ka ei ole hageja tõendanud, et makseid oleksid teinud tema poolt volitatud isikud hagejalt saadud rahaliste vahenditega. Lisaks sellele, ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks tehtud kulutuste arvel rikastunud. Kõnealusel perioodil elas vaidlusaluses elamus hageja ema ja üks vendadest- Meinhard Noot, kes tasutud teenuseid kasutasid . Nagu selgub esitatud tõenditest, oli paljudel juhtudel maksjaks just üks teenuste kasutajatest Meinhard Noot. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et esitatud hagi alusetult säästetu väljamõistmise nõudes tuleb jätta rahuldamata kui alusetu ja õiguslikult põhjendamata ja seda ennekõike põhjusel, et hageja ei ole tõendanud enda kulutusi kostja kohustuste täitmiseks. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus kohtukulud hageja kanda. TsMS § 386 lg. 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

lk 9 Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus hagi tagamise, milleks oli keelumärke kandmine kostjale kuuluvale kinnisasjale ja keeld kostjale teha ehitus- ja remonditöid vaidlusalustes hoonetes.

Kohtunik: Külli Mõlder

Märkus:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.