2-06-2010
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2006. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-06-2010
Tsiviilasi
E.B. hagi B.M. vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks.
Menetlusosalised ja nende
hageja E.B. hageja seaduslik esindaja E.B. , hageja lepinguline esindaja adv Marian Priks, AB Valge & Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu; kostja B.M. , kostja esindaja advokaat Valli Murde, AB Karl Saavo, Riia 4 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
22. juuni 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 436, 632, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada. Tunnustada Tartu notar Karin Jõksi poolt 19.05.2005 tõestatud T.O. tehtud testamendi tühisust. Kõik E.B. i mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud terves ulatuses kannab B.M. . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud T.O. , suri X. Ta tegi 12.09.1996 notariaalse testamendi, millega määras E.B. i kogu oma vara pärijaks. T.O. tegi 19.05.2005 Tartu notar Karin Jõksi poolt tõestatud testamendi, millega määras B.M. ile Hansapangas oleva rahasumma ning sidus annaku pärandaja matuste korraldamisega. B. M võttis 01.11.2005 avaldusega talle määratud annaku vastu. E.B. on esitanud Tartu notar Karin Jõksile 21.11.2005 avalduse pärandi vastuvõtmiseks testamendi alusel. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tunnustada T.O. poolt 19.05.2005 tehtud testamendi tühisust, sest notar on rikkunud mitmeid Tõestamisseaduses sõnaselgelt sätestatud nõudeid, kusjuures need rikkumised toovad kaasa tõestamise tühisuse. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Testament on notariaalselt tõestatud, vastab pärimisseaduse sätetele ja on kehtiv. Kostja on määratud annakusaajaks, mille tõttu hageja õigused pärijana ei ole üldse rikutud. lg 1 kohasel võib isik pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. Käesolevas asjas selline olukord puudub, mistõttu kohtul tuleb jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Hagi on pahatahtlik ja esitatud eesmärgiga tekitada kostjale põhjendamatuid kulutusi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud dokument on pealkirjastatud testamendina (tl 9). Tartu notar K. Jõks on saatnud pooltele 12.12.2005 kirja T.O. pärimisasjas (tl 14-16), milles tema notarina ei ole ühesel seisukohal, kas 19.05.2005 T.O. poolt allakirjutatud dokument on testament või mitte. Tl 15 1. lõigu lõpus kinnitab notar K. Jõks, et „II testamendi tõestanud notarina tean, et sõnu „annak“ või „annakusaaja“ pärandaja ise ei kasutanud.“. Sama seisukohta kinnitas Tartu notar K. Jõks kohtuistungil tunnistajana: tavainimesel on raske aru saada mõiste „annak“ tähendusest, samas jäi K. Jõks selle juurde, et ta sai aru T.O. soovist jätta oma raha ühele inimesele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendamatult esitatud. Tekkinud olukorras on pärimisasja menetleva Tartu notar K. Jõksi jaoks olemas sisuliselt kaks testamenti. See puudutab igal juhul T.O. poolt 12.09.1996 tehtud testamendiga tema pärijaks nimetatud E.B. õigusi ja huve. Kohus möönab, et 19.05.2005 Tartu notar K. Jõksi poolt koostatud testamendis on vigane testamendi koostamise koht, kuid kuna aadress: Riia 167 Tartus on õige (erinevad haiglad asuvad samas hoones erinevatel korrustel), siis ei ole tegemist sellise eksimusega, mis tooks kaasa tõestamistoimingu tühisuse. Samuti ei ole põhjendatud hageja väide, et T.O. oli raskesti haige ning seda oleks pidanud märkima notariaalakti. Tl-l 13 oleva Õendusepikriisi kohaselt oli T. O osaline enesehooldusdefitsiit: ta sõi iseseisvalt, sai hakkama isikliku hügieeni toimingutega ning riietumisega, liikus iseseisvalt. Oluline rikkumine on seoses T.O. keeleoskusega. K. Jõks on tunnistajana öelnud, et ta suhtles T.O. vene keeles. Notariaalaktis sellist märget, et T.O. ei valda eesti keelt, ei leidu, kuigi oleks pidanud Tõestamisseaduse § 17 lg 1 kohaselt olema sõnaselgelt märgitud. Kuid sellekohane märge sisuliselt on notariaalaktis olemas: „Notariaalakt on notari poolt osalejale suuliselt tõlgitud vene keelde, ...“ Samas on notar K. Jõks tunnistajana kinnitanud, et notariaalakti kantud mõisteid „annakusaaja“ ja „annak“ T.O. ei kasutanud.
Siin tekib probleem, kas 19.05.2005 Tartu notar K. Jõksi poolt tõestatud notariaalakt vastas T.O. tahtele. Sellest tulenevalt oli notaril Tõestamisseaduse §-s 33 sätestatud kohustus koostada ja lisada notariaalaktile kirjalik tõlge. Pärandaja võib kirjalikust tõlkest loobuda, kuid loobumine tuleb märkida notariaalakti, ilma selleta on tõestamine tühine. Kohus on seisukohal, et kui notar on juba märkinud notariaalakti teise keele kasutamise, siis peab notariaalaktile olema lisatud kirjalik tõlge või aktis peab olema märgitud, et pärandaja on kirjalikust tõlkest loobunud. Tegemist on toimingu seadusega sätestatud kirjaliku vormi järgimata jätmisega, mistõttu selline toiming on tühine TsÜS § 83 lg 1 kohaselt. Normi eesmärk on tagada, et pärandaja viimane tahe saaks kirja pandud täpselt tema soovi kohaselt. Notar on kinnitanud, et notariaalaktis kasutatud mõisteid T.O. ei kasutanud. Märget notariaalakti kirjalikust tõlkest loobumise kohta aktis ei ole. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja mõistlikud ja põhjendatud kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.