Võlaõigus › Muud

2-06-4115

ärahoidmiseks pöörduda kohtusse tuvastamaks Marika Sažko poolne pettuse toimepanek ning tunnustamaks hageja õigust sõlmida kolmanda isikuga kinnistute võõrandamislepingud. M.S. tegevuse tulemusena tekkis olukord, kus K.A., tuginedes M.S. kui enda volitatud esindaja ütlustele, tasus kolmandale isikule arvestatava rahasumma broneerimistasuna, et omandada kolm korterit, faktiliselt selleks ostuõigust omandamata. M.S. aga omandas pettuse teel formaalselt kinnistute ostuõiguse, kasutades broneerimistasuna K.A. vahendeid. K.A. hinnangul võib M.S. tegevuse tulemusel K.A.`le saamata jäänud tulu näol tekkida võiv kahju ulatuda kuni 1 000 000 kroonini. 1.2.Tulenevalt asjaolust, et K.A.`le teadaolevalt on kolmas isik ja M.S. kokku leppinud notari aja sõlmimaks võlaõiguslik leping korterite võõrandamiseks, palub K.A. kohtul hagi tagamise korras keelata M.S.`l notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimine, et ära hoida K.A.`le tekkiv äärmiselt ulatuslik varaline kahju. K.A. on seisukohal, et hagi tagamine on äärmiselt vajalik ning M.S. seadusevastast tegevust arvestades igati põhjendatud. K.A. leiab, et hagi tagamise abinõuna M.S.`l tehingu tegemise keelamine võimaldab ära hoida K.A.`le tekkivat äärmiselt ulatuslikku varalist kahju. 2.Maakohus rahuldas hageja K.A. avalduse ja keelas kostjal M.S.`l notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimise kolmanda isikuga Viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistrisse nr 3682031/36820 kantud korterelamu asukohaga YYYY korterite nr 6, 12 ja 34 suhtes. 2.1.Maakohus leidis, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ning lg 2 sätestab, et kohus võib, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 4 järgi tuleb kohtul hagi tagamisel arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohtu arvates, kostjal tehingu tegemise keelamine konkreetsete korterite võõrandamise osas, on mõistlikult koormav, arvestades hageja õigustatud ja põhjendatud huvi.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

3.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.veebruari 2006.a kohtumääruse peale esitas määruskaebuse kostja M.S., kes palub tühistada tervikuna hagi tagamise määrus ning võimaldada apellandil notariaalse võlaõigusliku lepingu sõlmimine kolmanda isikuga Viru Maakohtu Kinnistusameti kinnistusregistrisse nr 3682031/36820 kantud korterelamu YYYY korterite nr 6,12 ja 34 suhtes, lähtudes TsÜS § 386 lg 2. 3.1.Apellant palub tühistada ülalnimetatud kohtumäärus, kuna leiab, et hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagejale ei ole kunagi tehtud pakkumist

2(3)

2-06-4115

broneerimislepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole tutvunud ega ilmutanud huvi enne 2006. aasta veebruari korteriomandite vastu aadressil YYYY. Hagejal puudub otsene ja kaudne puutumus eeltoodud asjaoludega, välja arvatud lühiajaline laenusuhe. Seega, hagi tagamise määrus, keelates tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist, raskendab põhjendamatult apellandi olukorda ja võib muuta võimatuks või raskendada notariaalse ostumüügi lepingu sõlmimise tähtaegadest taganemise tõttu. Samuti võib see olla takistuseks krediidi saamisel, s.h kahandades apellandi kui ostja usaldusväärsust põhjendamatult laenuandja ning müüja silmis. Hageja poolt tasutud sissemakse osas apellant selgitab, et vestlustes hagejaga 2005.a detsembris -2006.a jaanuaris väljendas apellant oma muret broneeritud korterite sissemaksete pärast ja kuna neil hagejaga olid usalduslikud suhted, siis hageja kandis broneeritud korterite eest esimese sissemakse kostja asemel, nimetatud rahasumma kandis kostja hagejale tagasi 23.02.2006, 24.02.2006 ja 25.06.2006. 4.20.aprillil 2006.a esitas hageja (lk.76-79, k.1) kohtule oma vastuse M.S. määruskaebusele, milles palub jätta kostja avaldus hagi tagamise tühistamiseks rahuldamata.

KOHTUNIKU SEISUKOHT

5.Kohtunuik, tutvunud käesoleva määruskaebuse materjalidega, määruskaebuse väidetega, leidis, et Viru Maakohtu, Rakvere kohtumaja 28.veebruari 2006.a kohtumäärus tsiviilasjas 206-4115 on seaduslik ja põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu. Kohtunik on tsiviilasjas nr 2-06-4115 jõudnud seisukohale, et hagi tagamata jätmise korral oleks hagejale tekkinud kahju summas umbes üks miljon krooni, mistõttu on maakohus teinud ainuõige otsustuse ning määrusega hagi taganud. Kostja ei ole esitanud ühtegi veenvat väidet, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et tegelikult pidanuks vaidlusaluste korterite ostjaks olema kostja. Kuna kostjal puudus raha esimese sissemakse tegemiseks, tegi seda hageja tasudes sissemaksed otse müüja esindajale, olles teadlik, et korterid omandab hageja. 5.1.Eeltoodust nähtub, et vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal puudusid kostjal vahendid korterite soetamiseks ja tegelikuks korterite soetajaks oli hageja. Hageja ei ole kostjalt 35 400, 00 krooni kunagi nõudnud, kuna hageja ei ole kostjale antud summat laenanud. Hageja tasus ülaltoodud summa otse müüja esindaja kontole, et omandada õigus sõlmida notariaalseid asja- ja võlaõiguslikke lepingud, mille alusel omandada vaidlusalused korterid. Kohtunik on arvamusel, et hagi tagamine on õigustatud ja põhjendatud. 6.Kostja taotlus hagejalt menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (Vt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1). Ülaltoodu alusel ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 (teine lause), § 664 lg-st 1, § 666 lg-st 1, § 667 lk-dest 1 ja 3, jätab kohtunik Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 28.veebruari 2006.a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-4115 muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Mihhail Komt atnikov

kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.