2-04-208/17 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.riigituludesse 340 (kolmsada nelikümmend) krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks. Vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse jõustumisest, vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse otsus sundtäitmisele. Hagi tagamine kohtu 30.09.2004.a määruse alusel jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse tervikuna apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: Hagejad AxxxxxxKxxxxxxxx ja Sxxxxx Kxxxxxxxx on esitanud kohtule hagivalduse (tl 812) Sxxxxxxx Rxxxxxxxxx vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks, pärimisõiguse tunnustamiseks, kaasomandi tunnustamiseks ja pärimisõiguse tunnistuse osalise tühisuse tunnistamiseks. Kohtu 20.12.2005.a määrusega jäeti läbivaatamata Sxxxxx Kxxxxxxxxx hagi, kohus jätkas menetlust Axxxxx Kxxxxxxxxxx hagis. Hageja nõue ja põhjendused 27.mail 1967.a sõlmis hageja isa Kxxxxxxxxx Kxxxxxxxx lihtkirjaliku ostu-müügilepingu, mille kohaselt soovis omandada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat elumaja, notariaalset ostumüügi lepingut ei sõlmitud. Hageja asus koos ema ja isaga nimetatud elamusse elama. Pärast hageja isa surma, abiellus hageja ema Jxxxxxxx Kxxxxxxxxx Uxxxx Axxxxxxxxx ja sai uueks perekonnanimeks Axxxxxxx. U.Axxxxxx asus hageja juurde elama ja vormistas enda nimele elamu ehitusdokumentatsiooni. 17.12.1987.a võeti elamu riikliku vastuvõtukomisjoni aktiga ekspluatatsiooni ja nimetatud akti alusel kinnitati Raja Küla RSN TK 28.01.1988.a otsusega nr 3 U.Axxxxxxxxnimele. Hagejad elasid elamus koos ema ja U. Axxxxxxxxx ühise perena. Hageja ema J.xxxxxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Pärast ema surma pärimist notari juures ei vormistatud. xxxxxxxxxxxxxxx.a suri U.Axxxxxx. Hageja jätkas pärast ema ja U.Axxxxxxx surma xxxxxxx elamu kasutamist ja elab seal tänini. 2003.a. suvel selgus, et kostjale kui U.Axxxxxxx tütrele on Jõgeva notar K.Tenissoni poolt välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on ta tunnistatud kogu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu pärijaks. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks tema poolt J.Axxxxxxx pärandi vastuvõtmise fakti, tunnustaks tema pärimisõigust J.Axxxxxxx pärandvarale ja omandiõigust 1/6 mõttelisele osale elamus ning tunnustaks kostjale väljaantud pärimisõiguse tunnistuse osalist kehtetust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.

Hagejad pole tõendanud, et nad on oma ema pärandi vastu võtnud selle faktilise kasutusega. Kohtule esitatud majaraamatu väljavõtet ei saa tõendina käsitleda, kuna pole kohati loetav ja ei tõenda hagejate elamist pärandvaraks olevas elamus. Samuti pole kostjad kasutanud võimalust seaduses sätestatud tähtaja jooksul pöörduda notari juurde oma ema pärandvara pärimiseks. Sellega näitasid hagejad üles soovimatust pärimiseks. Kostja on heauskselt realiseerinud oma õigusi ja vormistanud pärimise oma isa Uxxxx Axxxxxxx järelt. Kostja palub kohtul jätta kohtukulud hagejate kanda ja mõista neilt tema kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud. Hagi tagamine 30.09.2004.a on kohus määrusega (tl 90) rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks (tl 6163). Kohus leidis, et kostja poolt elamu vallasasjana või kinnisasjana maa koos selle olulise osaga võõrandamine võib kohtuotsuse täitmist raskendada või selle võimatuks teha. Kohus määras teha ehitusregistrisse märge elamu võõrandamise keelamiseks ja keelata Kasepää Vallavalitsusel kostjaga maa erastamise toimingute tegemine Eelmenetlus ja kohtuistung Menetluse käigus tegi hageja esindaja kostjale ettepaneku sõlmida asja lahendamiseks kohtulik kokkulepe. Kohus lükkas kohtuistungi edasi, andes pooltele võimaluse kaaluda kokkuleppe tingimusi ja sõlmida mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe. Pooled kokkulepet ei saavutanud. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja esindaja väidab, et vaidluse esemeks on asjaolu, kas Axxxxx Kxxxxxxxx võttis pärandvara vastu selle faktilise kasutamisega või mitte. Kostja on seisukohal, et esitatud tõendite (majaraamatu väljavõtted ja tunnistajate ütlused) alusel ei ole võimalik tuvastada hageja poolt pärandavara faktilist vastuvõtmist tema ema surma hetkel. Kui hagi rahuldatakse, siis jätkub poolte vahel vaidlus teistel õiguslikel alustel, nagu seda on kaasomandi lõpetamise küsimus. Pooled pärandvara koos kasutada ei saa. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus fakti üle, kas hageja võttis oma ema Jxxxxxxx Axxxxxxx pärandi vastu. Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 164 lg 2 näeb ette: Enne 1997.a. 1. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK)§ 532 kohaselt loetakse pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Hageja ema Jxxxxxxx Axxxxxxxxsuri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxxxxxx.a (tl 19). Seega tuleb asjas kohaldada Tsiviilkoodeksi sätteid. Jxxxxxxx Kxxxxxxxxx abiellus 24.01.1987.a Uxxxx Axxxxxxxxx (tl 18). Kohus on tuvastanud arhiiviteatise põhjal (tl 32), et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv elamu ehitati valmis ja võeti ekspluatatsiooni ajal, kui J.Axxxxxxx ja U.Axxxxxx olid abielus s.o 17.12.1987.a. Pärandvaraks olev elamu oli seega J.Axxxxxxx ja U.Axxxxxxx abielu kestel soetatud vara. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-le 14 lg 1 on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara sõltumata sellest, kumma abikaasa nimele ta registris on kantud. PkS §st 19 lg 1 tuleneb abikaasade ühisvaraosade võrdsuse printsiip Seega läks hageja ema

J.Axxxxxxx surmaga xxxxxxxxxxxa. temale kuulunud 1⁄2 mõttelist osa elamust pärimisele tema seadusjärgsete pärijate vahel. Testamenti J.Axxxxxxx teinud ei ole. TsK § 536 lg 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral võrdsetes osades esimese ringi pärijaks lapsed, abikaasa ja vanemad. Jxxxxxxx Axxxxxxx seadusjärgseteks esimese ringi pärijateks on hageja Axxxxx Kxxxxxxxx, teine poeg Sxxxxx Kxxxxxxxx (tl 15 ja 16) ja abikaasa Uxxxx Axxxxxx (tl 18). TsK § 551 lg 1 sätestab: Pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma. Lg 2 kohaselt loetakse pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loetakse kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Lg 3 kohaselt peavad nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. Hageja Axxxxx Kxxxxxxxx ei ole teinud notari juures avaldust pärandi vastuvõtmiseks. 13.04.2000.a väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega (tl 34) on Jxxxxx Axxxxxxx vara üle läinud tema tütrele SxxxxxxxxRaxxxxxxxxxx, pärandvara koosneb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvast ehitisest. Kohtul on vaja tuvastada faktiline asjaolu, kas hageja Axxxxx Kxxxxxxxxx asus valitsema ja valdama oma ema Jxxxxxxx Axxxxxxxxpärandvaraks olevat elamut xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuue kuu jooksul arvates tema surmapäevast s.o xxxxxxxxxxxxxxxxa. Kohtule esitatud xxxxxxxxxxxxxxxx majaraamatust (tl 24-30) ilmnevalt on Axxxxx Kxxxxxxxxxkohta tehtud sissekanne 20.04.1978.a (tl 26). Majaraamatu kanded ja maja arvestuskaartide kanded (tl 103-108) kattuvad hageja väidetega, et ta on elanud xxxxxxx algselt koos isa ja emaga ja hiljem pärast isa surma elas seal ka ema uus abikaasa Uxxxx Axxxxxx. Majaraamatu väljavõtete ja maja arvestuskaartide alusel nähtub, et Axxxxx Kxxxxxxxx on elamus xxxxxxxx elanud ja elab, kuid ei ole võimalik tuvastada, kas see oli hageja elukohaks ka tema ema surma hetkel. Kasepää Vallavalitsus on andnud kohtule välja teatise (tl 53), milles kinnitab, et Axxxxx Kxxxxxxxx elukoht on registreeritud ja ta elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alates 07.07.1986.a. Tunnistaja Gxxxxx Axxxxxxx ütluste kohaselt tunneb ta hagejat juba hageja lapsepõlvest. Tunnistaja sõnul on Axxxxx Kxxxxxxxx kogu aeg elanud kodus xxxxx tänaval, elab ka praegu seal. Axxxxx vanemad lammutasid maja maha ja ehitasid samale kohale uue maja. G.Axxxxxxx ütluste kohaselt õppis hageja vahepeal Pihkva oblastis autojuhiks ja sellepärast viibis eemal. Pärast õppimist tuli tagasi, aga tunnistaja ei mäleta, mis aastal see võis olla. Kui Axxxxx ema suri, oli Axxxxxxkodus. Kostja on pööranud tähelepanu asjaolule, et majaraamatu (tl 29) kande kohaselt on Axxxxx Kxxxxxxxx 17.12.1996.a saabunud Pihkva oblastist. Majaraamatust ei nähtu aga hageja ära mineku aega. Tunnistaja G.Axxxxxxx ütlused kinnitavad, et Axxxxx Kxxxxxxxx viibis ajutiselt Pihkvas õpingutel. Tunnistaja Oxxx Nxxxxxütluste kohaselt elas ta hagejaga ühel tänaval, mistõttu teab anda ütlusi. Oxxx Nxxxxsõnul on AxxxxxxKxxxxxxxxx elanud kogu oma elu xxxxxxxx elamus, algul koos isa ja emaga, hiljem ema abikaasa U.Axxxxxxxxx. Tunnistaja ei tea asjaolust, et Axxxxx xxxxxxxxx viibis mingil ajal Pihkvas, midagi. Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja Axxxxx Kxxxxxxxx elukoht on olnud alates tema sünnist kuni käesoleva ajani xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vaidlusalune elamu valmis 1987.a lõpus. Hageja on ajutiselt elamust eemal viibinud. Täpset

eemalviibimise aega ei olnud esitatud tõendite alusel võimalik tuvastada. Kohus leiab, et see ei oma antud asjas ka olulist tähtsust. TsK § 551 lg 1 kohaselt loetakse pärija pärandi vastuvõetuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaõigusseaduse sätteid ka enne 1993.aasta 1. detsembrit tekkinud õigussuhetele. AÕS § 32 annab valduse mõiste: Valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse asja valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 39 lg 2 näeb ette: Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Kohus on seisukohal, et hageja ajutine eemalviibimine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvast elamust ei saa olla põhjenduseks, et hageja pole pärandvaraks olnud elamut faktiliselt vastu võtnud. Asjas on tõendatud, et hageja valdas pärandvaraks olevat elamut alates 1987.aastast kuni käesoleva ajani ja teostas tegelikku võimu selle üle seal elades. Ajutine eemalviibimine või katkestus tegeliku võimu teostamisel AÕS § 39 lg 2 kohaselt valdust ei lõpeta. Kostja väide, nagu poleks hageja ema surma hetkel ja pärast seda kuue kuu jooksul elamut faktiliselt valdama või valitsema hakanud, pole leidnud tõendamist. Kui ka eeldada, et hageja asus xxxxxxx elama tulnuna Pihkva oblastist 17.12.1996.a, jääb see kuupäev kuue kuu sisse alates Jxxxxxxx Axxxxxxx surmast 23.07.1996.a. Seega oli Axxxxx Kxxxxxxxxxx igal juhul ajaliselt võimalik asuda pärandvara valdama. TsK § 551 lg 2 kohaselt loetakse pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asu. Eeltoodud sätte mõte on selles, et kui pärija valdab või valitseb kas või mingisugust osa pärandaja varast (ka kodune vara), loetakse ta kogu pärandvara vastuvõtnuks. Hageja Axxxxx Kxxxxxxxxx pärimisõigust tema ema Jxxxxxxx Axxxxxxx pärandvarale (1/2 mõttelist osa elamust) tuleb tunnustada 1/6 mõttelisele osale. Tuleb tunnustada Axxxxx Kxxxxxxxxx omandiõigust oma ema Jxxxxxxx Axxxxxxxxjärelt 1/3 mõttelises osas pärandvaraks olnud 1⁄2 mõttelisele osale elamust xxxxxxxxxxxxxxxxx. PärS § 1401 lg 2 järgi on pärimistunnistus tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Pärimistunnistus iseenesest ei tekita omandiõigust, vaid sellega tõendatakse pärandajal juba olemasolevat õigust. Hageja on palunud tunnustada kostjale välja antud pärimisõiguse osalist kehtetust. Hageja nõue tuleb rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt tõenditena esitatud sõidupiletid (tl 64-70) ja kuludokumendid (tl 71-83). Nimetatud tõendid ei oma käesoleva hagivaidluse korral tähtsust. Samuti pole eelnimetatud asjaolude kohta poolte vahel vaidlust. Kohtukulude jaotus Käesolevas asjas on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv, hageja ja kostja poolt kantud õigusabikulud ja kulud menetlusdokumentide kättetoimetamise katteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 näeb ette: Enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hagimenetlus on alustatud enne 1. jaanuari 2006.a, siis tuleb menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada tol ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku.