2-06-647
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.mai 2006.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-647
Tsiviilasi
G. L. hagi N. R. vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
G. L., xxxxxxxxxxxxxx.
isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
KOSTJA N. R., isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg
27.04 2006.
Mitte rahuldada G. L. hagi N. R. vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulude jaotus Hageja G. L. tasub kõik kostja N. R. menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt suri xxxx N. I., kelle poolt tehtud testamendi järgi olid tema vara pärijateks 2/3 mõttelises osas kostja ja 1/3 mõttelises osas hageja. Peale pärandaja surma pöördus hageja M. S. notaribüroo poole, kus selgitati, et notar teavitab kirja teel pärandi vastuvõtmisest kaaspärija poolt. 14.10.2005 sai hageja notar K. P. büroost kirja, milles teatati, et vastavalt 31.05.2005 Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteatele oli pärimisavalduse esitamiseks antud tähtaeg 31.08.2005.
Samast kirjast nähtub, et juhul kui hagejal olid mõjuvad põhjused avalduse mitteesitamiseks nimetatud tähtajaks, on kaaspärija nõusolekul õigus pikendada tähtaega ning esitada avaldus pärandvara vastuvõtmiseks. Hageja pöördus koheselt notar K. P. poole ning 25.10.2005 toimunud kokkusaamisele kutsuti ka kostja, kes aga nõusolekut tähtaja ennistamiseks keeldus andmast. PärS § 118 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õiugstatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. PärS § 118 lg.2-1 järgi lg. 1 nimetatud tähtaja võib ennistada pärima õigustatud isiku avalduse alusel: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, 2) notar, kui puudub vaidlus ja kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Hageja palub pärandi vastuvõtmise tähtaeg ennistada ja lugeda see möödalastuks mõjuvatel põhjustel. PärS § 118 võimaldab notaril teavitada pärijat pärandi vastuvõtmisesks või sellest loobumiseks nii kirja teel, kui ka läbi Ametlike Teadaannete. Hageja pöördus teabe saamiseks notar S. büroosse, kus talle ( sekretäri poolt) selgitati, et nemad teavitavad pärijaid kirja teel. Kuna hageja valduses ei olnud testamenti ega surmatunnistust jäi ta ootama, millal kaaspärija pärimisavalduse esitab ja teda kirja teel pärimisavalduse esitamisest teavitatakse. Hageja on xxx sündinud pensionär, kellel interneti juurdepääsuks puudvad nii võimalused kui ka oskused, Ametlikke Teaandeid avaldatakse vaid internetis. Arvestades hageja vanust ja teadmisi interneti kasutamisest, puudus hagejal võimalus saada vajalikku teavet pärimisavalduste esitamiseks tähtaja andmise kohta, samuti oli ta jäänud notaribüroost saadud info alusel ootama tema teavitamist kirja teel. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei eksisteeri ühtegi põhjust, mida saaks käsitleda mõjuvana, seega tuleb jätta hagis esitatud taotlus tähtaja ennistamise nõudes rahuldamata. Hageja oli teadlik sellest, et pärandaja muutis mõni aeg enne oma surma testamenti ja et hageja on kantud testamenti pärijana. Kuna hageja viis pärandaja isiklikult, vaatamata pärndaja väga halvale tervislikule seisundile, notari juurde tegema uut testamenti, siis on kostja rohkem kui kindel selles, et notar informeeris hagejat selles, kuidas peab hageja käituma pärandaja surma korral ning milliseid toiminguid ta tegema peab. Kostja eeldab, et hageja on väga hästi kursis pärandamisega seonduvates küsimustes. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest käituda õiguspäraselt. Kostjale jääb ka arusaamatuks tema kaasamine kostjana, kuivõrd hageja enda tegevusetus ei ole kuidagi kostjaga seotud. Hagiavalduse sisust ilmneb, et hagejal võiksid olla pretensioonid notari tegevuse kohta. Ei pärandaja ega ka hageja teavitanud kostjat sellest, et on tehtud uus testament. Kostja sai uuest testamendist teada alles 26.05.2005, mil ta esitas notar P. büroos avalduse pärandi vastuvõtuks, uue
testamendi sisuga tutvus kostja 2005 septembris enne testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist. Kohtu järeldused Kohus leiab, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 1.Kohus jätab tähelepanuta kõik poolte (emotsionaalsed) väited ja vastuväited, mis puudutavad pärandajaga suhtlemist, tema eest hoolitsemist, tema tervislikku seisundit, temaga kooselu vormi ning matustega seotud asjaolusid, kuivõrd need ei ole seotud käesoleva hagi esemega ning võiksid tulla arvestamisele ehk võimalikus testamendi vaidlustamise menetluses. 2.Kohus nõustub kostjaga selles, et seaduse mittetundmine ei saa olla argument pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Hageja kinnitas, et tema meelest oli tal aega 6 kuud vastavat avaldust esitada. Kuuekuuline täthaeg pärandvara vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avalduse esitamiseks kehtis tõepoolest TsK sätete järgi, kuid alates 01.01.1997.a. kehtiv Pärimisseadus sätestab vastava avalduse esitamiseks notari poolt antava, mitte lühema kui kahekuulise, tähtaja. Pärimisseaduse olemust, tähtaegasid ja olulisemaid sätteid on korduvalt tutvustatud ka meedia vahendusel, seega hageja väide, et ta pärimiskorrast midagi ei teadnud, ei ole arvestatav. 3.Avaldus pärandvara vastuvõtmise tahteavaldusena tuli esitada nii hageja teadvusse ilmselt kinnistunud TsK alusel, kui ka tänaseks juba ligi 10. aastat kehtinud pärimisseaduse järgi. Hageja ei nimetanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal siiski pärandaja surma järgselt esitamast avaldust ka sel päeval, kui ta väidetavalt maikuus notar Saaveri büroos käis. Juhul, kui ta seda soovis esitada ja selle vastuvõtmisest mingil põhjusel keelduti, pidanuks notar ka vastava keeldumise akti väljastama. Sellise toiminguga olnuks ka tõestatud tähtaegselt päranvara vastuvõtmiseks avalduse esitamise võimatus. 4.Antud hetkel võivad olla hagejal pretensioonid notari(te) tegevuse/tegevusetuse suhtes, kuid need ei anna alust ennistada hagis nimetatud tähtaega. 5.Hageja väide, et tal ei olnud võimalik saada juurdepääsu internetile, kus avaldati Ametlikke Teadaandeid, ei ole põhjendatud, kuivõrd tänapäeval on juba igas suuremas asustatud kohas olemas avalikud interneti kasutamise võimalused ja ka vastav teenindav personal abistamaks neid, kel omal oskused puuduvad. Kohus arvestab tõenditena notar K. P. 14.10.2005 kirja,. milles hagejale teatatakse, et ta on avalduse esitamise tähtaja mööda lasknud, hageja kirju kostjale, milles ta küsib nõusolekut tähtaja ennistamiseks, koopiat 09.03.2005 notar Marika Saaveri büroos vormistatud testamendist, milles testaator tühistab oma varasema, samuti toimikus oleva, 01.03.2004 notar K. P. poolt tõestatud testamendi ning nimetab kogu temale kuuluva vara pärijateks hageja 1/3 osas ja kostja 2/3 osas, kostja 26.05.2005 ja 08.09.2005 vormistatud avaldust pärandvara vastuvõtmiseks ning testamendijärgse pärimisõiguse tunnistust 08.09.2005, mille kohaselt kostja on vastu võtnud 2/3 mõttelises osas talle pärandajalt üle läinud varast (korteriomandist ja arvelduskontol asuvast rahasummast). TsMS § 138 lg. 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsSM § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik
/allkiri/
M. Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Õ. Bamberg
Kohtuotsus jõustus 19.juunil 2006.a Nooremreferent
Õ. Bamberg
2-06-647
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.mai 2006.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-647
Tsiviilasi
G. L. hagi N. R. vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
G. L., xxxxxxxxxxxxxx.
isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
KOSTJA N. R., isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg
27.04 2006.
Mitte rahuldada G. L. hagi N. R. vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Menetluskulude jaotus Hageja G. L. tasub kõik kostja N. R. menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt suri xxxx N. I., kelle poolt tehtud testamendi järgi olid tema vara pärijateks 2/3 mõttelises osas kostja ja 1/3 mõttelises osas hageja. Peale pärandaja surma pöördus hageja M. S. notaribüroo poole, kus selgitati, et notar teavitab kirja teel pärandi vastuvõtmisest kaaspärija poolt. 14.10.2005 sai hageja notar K. P. büroost kirja, milles teatati, et vastavalt 31.05.2005 Ametlikes Teadaannetes avaldatud pärimisteatele oli pärimisavalduse esitamiseks antud tähtaeg 31.08.2005.
Samast kirjast nähtub, et juhul kui hagejal olid mõjuvad põhjused avalduse mitteesitamiseks nimetatud tähtajaks, on kaaspärija nõusolekul õigus pikendada tähtaega ning esitada avaldus pärandvara vastuvõtmiseks. Hageja pöördus koheselt notar K. P. poole ning 25.10.2005 toimunud kokkusaamisele kutsuti ka kostja, kes aga nõusolekut tähtaja ennistamiseks keeldus andmast. PärS § 118 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õiugstatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. PärS § 118 lg.2-1 järgi lg. 1 nimetatud tähtaja võib ennistada pärima õigustatud isiku avalduse alusel: 1) vaidluse korral kohus, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel, 2) notar, kui puudub vaidlus ja kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Hageja palub pärandi vastuvõtmise tähtaeg ennistada ja lugeda see möödalastuks mõjuvatel põhjustel. PärS § 118 võimaldab notaril teavitada pärijat pärandi vastuvõtmisesks või sellest loobumiseks nii kirja teel, kui ka läbi Ametlike Teadaannete. Hageja pöördus teabe saamiseks notar S. büroosse, kus talle ( sekretäri poolt) selgitati, et nemad teavitavad pärijaid kirja teel. Kuna hageja valduses ei olnud testamenti ega surmatunnistust jäi ta ootama, millal kaaspärija pärimisavalduse esitab ja teda kirja teel pärimisavalduse esitamisest teavitatakse. Hageja on xxx sündinud pensionär, kellel interneti juurdepääsuks puudvad nii võimalused kui ka oskused, Ametlikke Teaandeid avaldatakse vaid internetis. Arvestades hageja vanust ja teadmisi interneti kasutamisest, puudus hagejal võimalus saada vajalikku teavet pärimisavalduste esitamiseks tähtaja andmise kohta, samuti oli ta jäänud notaribüroost saadud info alusel ootama tema teavitamist kirja teel. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei eksisteeri ühtegi põhjust, mida saaks käsitleda mõjuvana, seega tuleb jätta hagis esitatud taotlus tähtaja ennistamise nõudes rahuldamata. Hageja oli teadlik sellest, et pärandaja muutis mõni aeg enne oma surma testamenti ja et hageja on kantud testamenti pärijana. Kuna hageja viis pärandaja isiklikult, vaatamata pärndaja väga halvale tervislikule seisundile, notari juurde tegema uut testamenti, siis on kostja rohkem kui kindel selles, et notar informeeris hagejat selles, kuidas peab hageja käituma pärandaja surma korral ning milliseid toiminguid ta tegema peab. Kostja eeldab, et hageja on väga hästi kursis pärandamisega seonduvates küsimustes. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest käituda õiguspäraselt. Kostjale jääb ka arusaamatuks tema kaasamine kostjana, kuivõrd hageja enda tegevusetus ei ole kuidagi kostjaga seotud. Hagiavalduse sisust ilmneb, et hagejal võiksid olla pretensioonid notari tegevuse kohta. Ei pärandaja ega ka hageja teavitanud kostjat sellest, et on tehtud uus testament. Kostja sai uuest testamendist teada alles 26.05.2005, mil ta esitas notar P. büroos avalduse pärandi vastuvõtuks, uue
testamendi sisuga tutvus kostja 2005 septembris enne testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist. Kohtu järeldused Kohus leiab, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 1.Kohus jätab tähelepanuta kõik poolte (emotsionaalsed) väited ja vastuväited, mis puudutavad pärandajaga suhtlemist, tema eest hoolitsemist, tema tervislikku seisundit, temaga kooselu vormi ning matustega seotud asjaolusid, kuivõrd need ei ole seotud käesoleva hagi esemega ning võiksid tulla arvestamisele ehk võimalikus testamendi vaidlustamise menetluses. 2.Kohus nõustub kostjaga selles, et seaduse mittetundmine ei saa olla argument pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Hageja kinnitas, et tema meelest oli tal aega 6 kuud vastavat avaldust esitada. Kuuekuuline täthaeg pärandvara vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avalduse esitamiseks kehtis tõepoolest TsK sätete järgi, kuid alates 01.01.1997.a. kehtiv Pärimisseadus sätestab vastava avalduse esitamiseks notari poolt antava, mitte lühema kui kahekuulise, tähtaja. Pärimisseaduse olemust, tähtaegasid ja olulisemaid sätteid on korduvalt tutvustatud ka meedia vahendusel, seega hageja väide, et ta pärimiskorrast midagi ei teadnud, ei ole arvestatav. 3.Avaldus pärandvara vastuvõtmise tahteavaldusena tuli esitada nii hageja teadvusse ilmselt kinnistunud TsK alusel, kui ka tänaseks juba ligi 10. aastat kehtinud pärimisseaduse järgi. Hageja ei nimetanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal siiski pärandaja surma järgselt esitamast avaldust ka sel päeval, kui ta väidetavalt maikuus notar Saaveri büroos käis. Juhul, kui ta seda soovis esitada ja selle vastuvõtmisest mingil põhjusel keelduti, pidanuks notar ka vastava keeldumise akti väljastama. Sellise toiminguga olnuks ka tõestatud tähtaegselt päranvara vastuvõtmiseks avalduse esitamise võimatus. 4.Antud hetkel võivad olla hagejal pretensioonid notari(te) tegevuse/tegevusetuse suhtes, kuid need ei anna alust ennistada hagis nimetatud tähtaega. 5.Hageja väide, et tal ei olnud võimalik saada juurdepääsu internetile, kus avaldati Ametlikke Teadaandeid, ei ole põhjendatud, kuivõrd tänapäeval on juba igas suuremas asustatud kohas olemas avalikud interneti kasutamise võimalused ja ka vastav teenindav personal abistamaks neid, kel omal oskused puuduvad. Kohus arvestab tõenditena notar K. P. 14.10.2005 kirja,. milles hagejale teatatakse, et ta on avalduse esitamise tähtaja mööda lasknud, hageja kirju kostjale, milles ta küsib nõusolekut tähtaja ennistamiseks, koopiat 09.03.2005 notar Marika Saaveri büroos vormistatud testamendist, milles testaator tühistab oma varasema, samuti toimikus oleva, 01.03.2004 notar K. P. poolt tõestatud testamendi ning nimetab kogu temale kuuluva vara pärijateks hageja 1/3 osas ja kostja 2/3 osas, kostja 26.05.2005 ja 08.09.2005 vormistatud avaldust pärandvara vastuvõtmiseks ning testamendijärgse pärimisõiguse tunnistust 08.09.2005, mille kohaselt kostja on vastu võtnud 2/3 mõttelises osas talle pärandajalt üle läinud varast (korteriomandist ja arvelduskontol asuvast rahasummast). TsMS § 138 lg. 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 146 lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. TsSM § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik
/allkiri/
M. Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
Õ. Bamberg
Kohtuotsus jõustus 19.juunil 2006.a Nooremreferent
Õ. Bamberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.