lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-394/4

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 10.05.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-394/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 179 lg 6Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigusTsMS § 631Apellatsioonkaebuse alusVÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõisteVÕS § 76Kohustuse täitmine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-07-31809/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.01.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

10. mai 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-04-394 OÜ Majanduskaitse Büroo versus M.L. võla väljamõistmiseks

Asja lahendamine

kohtuistungil 11. aprillil 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Lillsaar

Hageja Hageja esindaja

OÜ Majanduskaitse Büroo OÜ Majanduskaitse Büroo juhatuse liige L.V.

Kostja Kostja esindaja

M.L. advokaat A.K.

Kolmas isik Isiku esindaja

OÜ Benheim OÜ Benheim juhatuse esimees B.A.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1.OÜ Majanduskaitse Büroo hagis M.L. vastu 1 125 351 krooni väljamõistmiseks rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista M.L.lt 971 351 (üheksasada seitsekümmend üks tuhat kolmsada viiskümmend üks) krooni OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks. Otsustused menetluskulude jaotuses
2.Jaotada menetluskulud: 2.1 välja mõista M.L.lt menetluskulu 44 000 krooni (nelikümmend neli tuhat) krooni OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks; 2.2 välja mõista M.L.lt riigi (Rahandusministeeriumi pangakonto 10220034800017 SEB Ühispangas, viitenumber 2800049874) kasuks menetluskuludena asja läbivaatamise kulu 90 (üheksakümmend) krooni; 2.3 M.L. kantud menetluskulu 21 600 krooni jätta tema enda kanda. 2.4 . Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskuludes

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 28.07.20262-26-109999/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20262-26-15831/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.07.20262-26-113310/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.07.20262-26-114920/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.07.20262-25-114638/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 20.07.20262-25-16087/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 179 lg 6 kohaselt võib Kohtute Raamatupidamiskeskus riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul; 3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel või iseseisva nõudega kolmandal isikul on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue OÜ Majanduskaitse Büroo on kohtusse esitanud hagis palunud välja mõista M.L.lt 1 125 351 krooni OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja väitel on OÜ Benheim loovutanud oma nõude M.L. vastu OÜ-le Majanduskaitse Büroo. See asjaolu nähtub 17. veebruaril 2004 nõude loovutamise lepingust (tl 17 ja 18). Hageja väitel tuleneb tema nõue M.L. varalisest kohustusest OÜ-le Majanduskaitse Büroo. M.L. ja OÜ Benheim esindajana B.A. sõlmisid 14. augustil 2003 töövõtulepingu, millega OÜ Benheim töövõtjana kohustus tegema tellijale M.L.le ehitustöid. Lepingu objektiks oli väikeelamu asukohaga Peetrimõisa küla Saarepeedi vallas Viljandimaal. Vastavalt tööde teostamisele allkirjastasid B.A. ja M.L. teostatud töödest alljärgnevad õiendid (tl 9-15): õiend nr 1 (esitatud kontrollimiseks 08. september 2003) tööde teostamisest 14. august – 08. september 2003 maksumusega 301 747 krooni; õiend nr 2 (esitatud kontrollimiseks 16. oktoober 2003) tööde teostamisest 2003. a september – oktoober 2003. maksumusega 355 592 krooni; õiend nr 3 (esitatud kontrollimiseks 07. oktoober 2003) tööde teostamisest 26. september – 07. oktoober 2003 maksumusega 133 777 krooni; õiend nr 3 lisa nr 1 (esitatud kontrollimiseks 03. oktoober 2003) tööde teostamisest 2003. a septembri kuus maksumusega 88 063 krooni; õiend nr 4 (esitatud kontrollimiseks 03. oktoober 2003) tööde teostamisest 2003. a septembri kuus maksumusega 38 526 krooni; õiend nr 5 (esitatud kontrollimiseks 16. oktoober 2003) tööde teostamisest 2003. a oktoobri kuus maksumusega 179 926 krooni; õiend nr 6 (esitatud kontrollimiseks 20. november 2003) tööde teostamisest 01. detsember – 20. detsember 2003 maksumusega 316 847 krooni; õiend nr 7 (esitatud kontrollimiseks 28. november 2003) tööde teostamisest 2003. a novembri kuus maksumusega 110 873 krooni. Hageja väitel oli esialgne tööleping sõlmitud väikeses mahus vastavalt koostatud õiendile nr 1 301 747 krooni ulatuses. Tellija soovis lepingu jätkamist ning tellija andis lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks töövõtjale üle 250 000 krooni. Tööettevõtja jätkas tööde tegemist esitades selle kohta järjekorras õiendi nr 3 lisa 1 ning õiendid nr 4, 3, 2 ja 5. Kuna oktoobris tõstatas töövõtja uuesti tasu maksmise küsimuse ning nõudis töö eest tasu tasumist või tagatise andmist. Tellija andis töövõtjale oma kohustuste tagamiseks üle 150 000 krooni. Hageja väitel leppisid pooled ka kokku, et arveldavad peale tööde valmimist. Tellija on aktsepteerinud ka õiendites nr 6 ja 7 esitatud töid. Hageja väitel pole aga kostja oma kohustusi tööde eest tasumises töövõtja ees täitnud. Tööandja on saanud tellija kohustuste täitmiseks üksnes 400 000 krooni ning tagatise tööde eest ning 1 125 351 krooni ulatuses pole hageja kostjale tasunud. Kokku on töövõtja esitanud tellijale kaheksa õiendit teostatud töödest rahalises maksumuses 1 521 351 (301 747 + 355 592 + 133 777 + 88 063 + 38 526 + 179 926 + 316 847 + 110 873) krooni. Hageja esitatud nõue 1 125 351 krooni tuleneb hageja väitel asjaolust, et kostjat tellijana on töövõtjale 400 000 krooni üle andnud.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukohad nõudes Kohtulikus menetluses kostja pool vaidlustas hageja nõuet ja palus jätta hagi rahuldamata.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja pool on vaidlustanud hageja väidetud asjaolu tööde eest mittemaksmises. Kostja väitel on ta tasunud töövõtjale tehtud töö eest täies ulatuses, mida tõendavad kostja enda ütlused ja tööde teostamise õiendites märked töövõtjale 550 000 krooni üleandmisest (tl 9 ja 79). Kostja väitel tõendavad raha üleandmist ka kostja kohtule esitatud väljavõte pangkontost (tl 127-130), millest nähtub pangast sularaha väljavõtmine ja OÜ Benheim majandusaasta aruanne (tl 115126), millest 22. detsembri 2003 seisuga ei nähtu kostja võlgnevust OÜ Benheim ees. Kostja väitel on kostja võlgnevuse puudumist kinnitanud ka H.L. OÜ Benheim juhatuse liikmena (tl 110). 2.A. Kolmanda isiku seisukohad Kolmas isik on toetanud hageja seisukohti kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus pooled on esitanud kohtule kirjalikke seisukohti, asjaolusid ja tõendeid poolte vaidlustatud asjaoludes. Viljandi Maakohtu 23. aprilli 2004 määrusega on tagatud hagi ja hagi tagamise abinõudena seatud kohtulik hüpoteek M.L.le kostjale kuuluvale kinnisasjale Tinni kinnistule (asukoht Pahuvere küla Tarvastu vald), s. o teha Viljandi Maakohtu Kinnistusametis avatud kinnistusregistriosas nr 15245 kohtuliku hüpoteegi kanne hüpoteegisummana 1 125 351 (üks miljon ükssada kakskümmend viis tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni OÜ Majanduskaitse Büroo kasuks ning keelatud Tinni kinnistul (kinnistusregistriosa nr 15245) majandustegevus, mis võiks vähendada selle väärtust.
3.2.Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine 971 351 krooni ulatuses.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik põhjendus Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et OÜ Benheim töövõtjana tegi tellijale M.L.le ehitustöid väikeelamu ehitusel 1 521 351 väärtuses. Kohtulik vaidlus on tekkinud ajaolust, et M.L. tellijana ja OÜ Benheim töövõtjana leppisid kokku ehitustööde tegemise eest tasumise viisiks sularahas maksmise. Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena kas ja kui palju M.L. tellijana on OÜ-le Benheim esindajale B.A.le tööde tegemise eest tasunud. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust tööde mahus, siis M.L. ja OÜ Benheim esindaja B.A. poolt allkirjastatud õienditest teostatud ehitustöödest tuli M.L.l koos käibemaksuga tasuda OÜ Benheim kokku 1 521 351 krooni. Õiendist 1 nähtuvalt on B.A. OÜ Benheim esindajana M.L.lt saanud 250 000 krooni ning õiendist nr 2 nähtuvalt 300 000 krooni, s. o kokku 550 000 krooni. Kohus järeldab, et 250 000 krooni ja 300 000 krooni on M.L. B.A.le üle andnud. Summade üleandmist kinnitab raha kättesaamisest B.A. allkirjad õienditel ning raha ülendamist kinnitas kohtuistungil ka M.L.. M.L. kinnitas kohtuistungil ka ülejäänud õiendites käsitletud ehitustööde teostamise eest rahasummade üleandmist B.A.le. Kuna B.A. kohtuistungil eitas õiendite kohaselt rahade vastuvõtmist, siis kohus on seisukohal, et ainult M.L. ütlusi raha üleandmisest ei saa lugeda piisavaks. Peale enda kohtuistungil antud ütluste ei esitanud M.L. kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit, et ta oleks tööde teostamise eest peale 550 000 krooni üleandmist andnud üle ka ülejäänud 971 351 krooni. Ka kostja viidatud kaudsetest asjaoludest, milledeks on kostja esitatud väljavõte pangaarvest ja OÜ Benheim aastaaruandest vaieldaval perioodil, ei saa teha usaldusväärset järeldust, et M.L. oleks täies ulatuses töövõtjale tasunud. M.L. ütluste hindamisel

tuleb arvestada ka seda, et kohtuistungil ei osanud M.L. avaldada konkreetsemalt millal, kus ja millistel asjaoludel tema poolt raha üleandmine aset leidis. Tehtud tööde eest tasumata jätmisele viitab ka asjaolu, et esialgselt kostja kohtuistungil põhjendas tööde eest osaliselt tasumata jätmist töövõtja tehtud tööde kvaliteedilistele puudustele. Kostja on esialgselt väitnud ka seda, et kuna tal ei olnud tekkinud veel kohustust tasuda OÜ-le Benhein teostatud tööde eest ning sellest tulenevalt ei olnud OÜ Benhein ka sellist olematut nõuet mida hagejale loovutada. Kuigi hilisemalt on kostja sellistest vastuväidetest kohtulikus eelmenetluses loobunud, saab sellest järeldada seda, et kosja ei olnud töövõtjale täies ulatuses tasunud. Kostja võlgnevuse olemasolu nähtub ka tunnistaja S.M. kohtuistungil antud ütlustest. Tunnistaja S.M. ütlustest nähtuvalt tegeles ta hageja töötajana kostja võla küsimusega peale seda kui OÜ Behheim oli oma nõude loovutanud hagejale ning S.M. andis kohtuistungil ütlusi selles, et kostja tunnistas jutuajamiste käigus oma võlga. Kohus on seisukohal, et hageja on meelevaldselt käsitlenud hagis kostja tasutud 400 000 krooni tagatisena. Kuigi OÜ Benhein esindaja B.A. kohtuistungil kinnitas, et 400 000 krooni puhul oli tegemist tagatisrahana, ei ole see väide usaldusväärne. Tööde teostamise õiendites 1 ja 2 tehtud märgetest nähtuvalt saab teha järelduse, et M.L. on tasunud tehtud tööde eest kokku 550 000 krooni ning tegemist ei ole tagatisrahaga. Kohus rõhutab ka asjaolu, et võlgniku seisukohalt nõuab sularaha suurtes summades üleandmine fikseerimist selliselt, et hilisema vaidluse korral on rahasummade üleandmist võimalik tuvastada peale poolte ütluste ka muude tõenditega, milledest piisava usaldusväärsusega rahasummade üleandmine nähtuks. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et tõendamiseseme seisukohalt (kas kostja andis raha üle või mitte) ei oma määravat tähtsust OÜ Benheim majandusaasta aruande sisul ja OÜ Benheim juhatuse liikme H.L. kirjalikus seisukohas. Kostja on allkirjastanud tööde teostamiste kohta kõik õiendid, milles sisaldus ka käibemaks ning kostjal ei ole alust väita, et arvestatud käibemaks tuleks võlgnevusest maha arvata. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja kohustus tellijana tehtud tööde eest tasuma tuleneb VÕS § lg-st 1, mille kohaselt kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tasu tehtud tööde eest nähtub õienditest tööde teostamisest kokku 1 521 351 krooni, millest kostjal tellijana on tasumata 971 351 krooni. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu 971 351 krooni tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.

3.4.Menetluskulude jaotus
01.jaanuarist 2006 kehtib uus TsMS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 (menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine) kohaselt enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagi esitamsel tasunud nõudelt 1 125 351 krooni riigilõivu 52 000 krooni. Arvestades asjaouga, et hagi on osaliselt 971 351 ulatuses rahuldatud, tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivust 46 000 krooni. Vastavalt kostja esitatud kohtukulude nimekirjale on kostja kulutused õigusabile 23 600 krooni seoses esindamisega kohtus. Seoses hagi osalise rahuldamisega on põhjendatud kostja kantud kohtukuludst 2 000 krooni jätta hageja kanda. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 44 000 krooni. Asjas on menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu (postikulu) 90 krooni. Arvestades asjaolu, et hagi on suures osas rahuldatud tuleb 90 krooni välja mõista kostjalt riigi kasuks.

Kohtute Raamatupidamiskeskus justiitsministeeriumi valitsemisala asutusena võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise osas saata lahendi sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-8294/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja