AS hagi VK`i vastu õiguse tunnustamiseks kaasata stsenaariumi edasiarendamisse teisi isikuid, sealhulgas M(Mo)B’i ja VK`i vastuhagi AS vastu 232 372 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat VK Kostja VK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat AU
Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2006.a
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat VK Kostja VK Kostja esindaja vandeadvokaat AU
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata AS-i hagi VK`i vastu õiguse tunnustamiseks kaasata stsenaariumi edasiarendamisse teisi isikuid, sealhulgas M(Mo)B’i. Jätta rahuldamata VK`i vastuhagi AS vastu 232 372,00 (kakssada kolmkümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) krooni saamiseks. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud ja põhjendused
1.XXX esitas AS hagi VK’i vastu tunnistada poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat hageja õigust kaasata stsenaariumi, kui loodava filmiprojekti audio-visuaalse konseptsiooni ühe osa edasiarendamisse teisi isikuid, sealhulgas Mo B , tunnistada hageja ainuõigust toota kostja VK’i stsenaariumi alusel täispikk mängufilm ja tunnistada, et produtsendil, AS-l , on ainuõiguslikult mängufilmi ”XXX” kõik varalised õigused terves maailmas kuni seaduses ettenähtud tähtajani ( AutÕS § 41 lg.1.1). Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja on mängufilmi pealkirjaga „XXX“ stsenaariumi autor ja hageja on produtsent autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg. 3 mõttes. Hageja on asunud nimetatud stsenaariumi alusel tootma täispikka mängufilmi (edaspidi „filmiprojekt“). Pooled sõlmisid XXX. stsenaariumi eellepingu, mille alusel alustas hageja filmiprojekti ette-valmistamist, mida finantseeris osaliselt EFS arendustoetusega. XXX sõlmiti stsenaristi autorileping (edaspidi „stsenaristi leping“), milles lepiti kokku, et filmiprojekti rezissööriks on PU, kellel on õigus kaasata tema või produtsendi poolt teisi isikuid stsenaariumi edasiarendamisse. Samuti andis stsenarist lepingu p.-dega 1 ja 6 õiguse kaasata stsenaariumi loomisesse konsultante. Sellega aktsepteeris stsenaariumi autor VK, et rezissööril ja produtsendil on õigus kaasata kolmandaid isikuid stsenaariumi loomisele, mille eesmärgiks oli tagada parim stsenaarium ja filmi kõrge kunstiline tase ning stsenaariumi kooskõla eelarvega. Pooled sõömisid stsenaristi lepingu hea usus, et stsenarist VK annab produtsendile kõik filmitootmiseks autoriõiguse seadusest tulenevad vajalikud õigused AutÕS §-d 13,33, 12, lg. 1 p. 3 ja p. 4).
3.Lepinguga kohustus produtsent maksma stsenaristile tasu kõikide lepinguga üleantud õiguste ja litsentsi ning stsenaariumi edasiarendamise eest kokku 217 628 krooni, mis ületab oluliselt keskmise turuhinna samasuguse taseme ja eelarvega filmi puhul makstavast ning sisaldab ka tasu litsentsi andmise eest isiklikele õigustele. Hageja on kostjale tasunud õigeaegselt stsenaristi lepingu p. 8 alusel õiguste võõrandamise ja tehtud tööde eest kokku 80 522 krooni.
4.Hageja kaasas stsenaariumi väljaarendamise protsessi Suurbritannia kodaniku Mo Blackwood’i, kes täiendas filmi konseptsiooni, sealhulgas stsenaariumi, kohandas režisööri nägemust, muutis selle rahastamisplaaniga kokkusobivamaks ning täiendas seda filmi kõrge kunstilise taseme huvides ja suurendas projekti rahvusvahelist potensiaali. Samal ajal töötas stsenaariumiga ka stsenarist VK. Mõlema stsenaristi vahel toimus kohtumine XXX.
5.EFS eraldas hagejale riigiabi korras filmiprojekti teostamiseks tootmistoetust 4,6 miljonit krooni, mille väljamaksmiseks sõlmiti leping XXX.a.
6.Filmiprojekt valmistati ette sellise põhjalikkusega, et seda oleks võimalik teostada, s.t. alustada filmivõtteid ettemääratud ajal – XXX a. Ettevalmistamise käigus koostati filmi rahastamise plaan, eelarve, sõlmiti vajalikud rahastamise lepingud, sealhulgas EFS, valmistati ette filmi tootmiseks vajalikud visuaalsed kontseptsioonid ja tehti kõik muu sellega seonduv.
7.XXX .esitas kostja hagejale avalduse, milles soovis, et hageja esitaks kostjale stsenaariumi, mis esitati EFS tootmistoetuse saamiseks. Oma avalduses kinnitab kostja, et stsenaristina ei nõustu ta stsenaariumisse tehtud muudatustega, teiste isikute kaasamisega stsenaariumi loomisse. Samuti ei ole ta hagejale üle andnud AutÕS §-s 12 nimetatud õiguseid ja seetõttu ei nõustu produtsendi poolt kaasatud isikute hõlmamisega stsenaariumi edasiarendamisse ning tehtud muudatustega. Oma nõuet kostja ei konkretiseerinud ega osundanud ühelegi reaalsele faktile või asjaolule, mis tingis antud sisulise avalduse tegemise. Kostja ei põhista ega konkretiseeri oma avalduses selle tegemise õiguslikke aluseid ja muid asjaolusid.
8.Pooled kohtusid EFS esindajate juuresolekul XXX., kus kostja teatas, et tema jääb oma nõuete juurde. Samal kohtumisel edastas filmiprojekti produtsent AA kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega produtsent teatas, et juhul, kui pooled ei jõua vaidlusaluses küsimuses kokkuleppele, ütleb hageja, vastavalt stsenaristi lepingule XXX. lepingu üles osas, millega kostja kaasati stsenaariumi edasiarendamisse. Hageja on seisukohal, et kostja käitumine XXX avalduse
esitamisega on pahatahtlik ja rikub hageja huvisid ning võib kaasa tuua suure varalise ja moraalse kahju tekkimise produtsendile. Kostja lepingu ja pooltevahelise õigussuhte sisu tõlgendamine kostja poolt ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingu mõttele ja on suunatud vaid oma majanduslike huvide teostamisele. Kostja oma ala professionaalina on teadlik filmitootmise protsessist ja selle resurssimahukusest, kuna kostja on omandanud rezissööri kutse, mistõttu ei saa eeldada, et kostja käitub eksimuse ajel esitades põhjendamata nõudeid produtsendi vastu.
9.AutÕS § 33 lg. 2 kohaselt kuulub autoriõigus audiovisuaalsele teosele selle autorile või ühistele autoritele - režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Sama lõike teise lause kohaselt rezissööri, stsenaariumi autori, dialoodi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused. Tegemist on AutÕS § 13 nimetatud autori varaliste õiguste täies mahus seaduse alusel produtsendile üleminekuga. Sellest reeglist saab erandi teha vaid lepinguga, milles peab olema sõnaselgelt väljendatud, et teatud õigused ei lähe produtsendile üle. Selline regulatsioon on tingitud sellest, et audiovisuaalse teose (s.h. ka film) loomine on väga ressursimahukas. Produtsent peanb omandama kõik autori varalised õigused ning õiguse teha teoses mis tahes muudatusi selleks, et tagada filmi loomise finantseerimine ja enda ning kõigi autorite majanduslike huvide kaitse ning filmi igakülgne edukus. Filmitootmine on ressursimahukas intellektuaalse omandi realiseerimise protsess, milles tihti on produtsendi ja autorite huvid vastukäivad. Produtsendi huviks on nii heal tasemel film kui selle müügiedu. Nende eesmärkide saavutamiseks peab produtsent omama kõiki filmi tootmiseks vajalikke õiguseid, sealhulgas õigust teha vajaduse korral stsenaariumisse muudatusi. Sellest loogikast on lähtunud ka seadusandja, kehtestades AutÕS §-s 33 regulatsiooni produtsendist lähtudes. Produtsent tegutseb sisuliselt kõigi autorite huvides.
10.Filmi loomisel tekib filmi autoritel ühine autorsus (AutÕS § 33 lg.2). Ainuüksi stsenaarium ei ole film. Stsenaarium on osa filmist, milline ei ole kunagi üks-üheselt võrreldav ja samane valminud audiovisuaalse teosega. Audiovisuaalse teose loomisel ei ole stsenaariumil kui filmi aluseks oleval teosel produtsendi jaoks filmi tervikuna ja lõppastmes silmas pidades iseseisvat tähendust. Film jõuab vaatajani mitte kirjandusliku teksti lugemise läbi (nagu stsenaariumi puhul), vaid nii sõna, muusika, kujunduse, riietuse, kaameraliikumise omapära, valgusatmosfääri – so kogu audiovisuaalse terviku läbi, mis ongi film – seega põhimõtteliselt stsenaariumi tekstist erinev. Filmi loomise käigus võib tekkida teiste autorite (režissöör, kunstnik, operaator, muusikateose autor) ja esitajate (näitlejate) loomeprotsessi tulemusena vajadus kas lisada teksti, muuta võtteplaane ja –kohti, jätta stsenaariumis ette nähtud teksti välja, lisada kõrvaltegelasi. Eeltoodu saab toimuda vaid siis, kui produtsent on omandanud kõik varalised õigused. AutÕS § 33 lg 2 mõtte kohaselt on tegemist kõigi varaliste õiguste loovutamisega, seega ka õigusega teose töötlemisele ja kohandamisele.
11.Produtsent ja režissöör on kostja suhtes käitunud heauskselt, tasunud talle kõik lepingujärgsed maksed tähtaegselt. Kostja on oma XXX avalduses viidates AutÕS §-le 12 vaidlustanud muudatuste tegemise mitte filmi, kui ühiste autorite ühisesse loomingusse, vaid kui stsenaariumisse, kui eraldiseisvasse teosesse. See aga ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd AutÕS § 33 lg 5 kohaselt kuulub režissöörile, stsenaariumi autorile ja heliloojale, aga samuti stsenaariumi plaani, dialoogi ja diktoriteksti autorile, kunstnikule, operaatorile, koreograafile, helioperaatorile ja teistele audiovisuaalse teose loomises osalenud isikutele autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Sellise teose osas varaliste õiguste teostamine võib toimuda iseseisvalt, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti, kuid tingimusel, et selline kasutamine ei kahjusta teose kui terviku kasutamise huvisid.
12.Käesoleva vaidluse esemeks on aga audiovisuaalne teos, mille loomine on pooleli ja mille ühiste autorite suhted AutÕS § 30 lg 4 järgi nende ühiste autorite vahel autoriõiguse (sealhulgas ka isiklike õiguste AutÕS § 12 lg 1 mõttes) teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks kokkuleppega. Sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt. Filmi kui terviku autorid; autor Mo B , režissöör PU, operaator MM, kunstnikud IJ ja AN on nõustunud produtsendi ja režissööri muudatustega filmiprojekti kontseptsioonis, mistõttu on stsenaristi hilisemad mitteõiguspärased pretensioonid käesolevas asjas alusetud.
13.Kostja on aktsepteerinud produtsendi poolt makstud autoritasu, mis on õiglane, kohane ja kohene hüvitus õiguste loovutamisel ja isiklike õiguste litsentsi eest. Järjelikult tunnistab kostja oma käitumisega hageja õigust stsenaariumi alusel toota film, mille olemuslik osa on vajalike muudatuste sisseviimine stsenaariumi.
14.XXX esitatud täpsustatud hagiavaldusega hageja loobus esialgselt esitatud nõuetest; tunnistada hageja ainuõigust toota kostja VK’i stsenaariumi alusel täispikk mängufilm ja tunnistada, et produtsendil, AS-l , on ainuõiguslikult mängufilmi ”XXX” kõik varalised õigused terves maailmas kuni seaduses ettenähtud tähtajani ( AutÕS § 41 lg.1.1) (tlk.367-368).
15.Eeltoodu alusel hageja palub tunnustada oma õigust kaasata stsenaariumi kui loodava filmiprojekti audio-visuaalse kontseptsiooni ühe osa edasiarendamisse teisi isikuid, sealhulgas M(Mo)B. Vastuväited hagile ja põhjendused
16.Kostja ei tunnista hagi ning peab seda põhjendamatuks. Hageja nõude õiguslikud alused ei ole arusaadavad; selgusetuks jääb, millistel alustel on nõuded esitatud. Hageja on üritanud pooltevahelist lepingut tõlgendada viisil, mis ei ole kooskõlas lepingu sõnastuse ega AutÕS-ga.
17.Kostja märgib, et sisuliselt on poolte vahel tekkinud vaidlus XXX sõlmitud Stsenaariumi autorilepingu sätete tõlgendamise üle. Kostja leiab, et hageja on muutnud seaduse ning lepingu vastaselt kostja poolt loodud stsenaariumi, millega hageja on rikkunud AutÕS §-i 12 lg. 1 p 3 ja 4 (õigus teose puutumatusele ja õigus teose lisadele). Hageja arvates tuleneb tema õigus eirata autori isiklikke õigusi lepingust.
18.Kostja on XXX iseseisvalt loonud täispika mängufilmi stsenaariumi tööpealkirjaga „XXX“. XXX sõlmisid pooled lepingu sõlmimise hetkeks olemas olnud teose kasutamiseks filmistsenaariumi eellepingu, mis nägi ette nn. stsenaariumi põhilepingu sõlmimise. XXX. sõlmiti antud vaidluse objektiks olev Stsenaariumi autorileping. Nimetatud leping nägi ette kostja poolt stsenaariumite erinevate variantide väljatöötamise lepingus märgitud tähtaegadeks. Leping ei näinud ette, et stsenaariumi loomisele kaasataks lisaks kostjale ka teisi autoreid või et hagejal oleks õigus oma suva järgi lisada stsenaariumile teiste autorite poolt loodud osi või teoseid.
19.Lepingu p 1 ja 6 nägid küll ette võimaluse kaasata stsenaariumi väljatöötamisele konsultante ja spetsialiste, kuid nimetatud sättest ei saa teha järeldust, nagu oleks autor andnud loa produtsendi suva kohaselt teose muutmiseks ja/või teiste autorite teoste lisamiseks. Konsultandid või spetsialistid teevad stsenaariumi väljatöötamisel tehnilist koostööd, mida kooskõlas AutÕS §-ga 30 lg 6 loetakse tehniliseks abiks. Kostja rõhutab, et isegi juhul, kui hageja poolt viidatud sätteid saaks tõlgendada kostja nõusolekuna teiste autorite teoste lisamiseks ja/või oma teose muutmiseks, oleks seesugune tegevus pidanud ikkagi toimuma koostöös autoriga. Hageja ei ole muudatusi kostjaga kooskõlastanud, rääkimata mistahes koostööst.
20.Stsenaariumi teise autori MB`iga kohtus kostja vaid ühel korral tund aega, kuid tegemist ei olnud koostööga stsenaariumi muutmisel ning kostja ei olnud teadlik, et MB`iga on sõlmitud
leping stsenaariumi muutmiseks ja täiendamiseks. Kohtumine oli mitteametlik ning kostjale ei selgitatud isegi suuliselt, et tegemist on uue autoriga, kelle poolt loodu lisatakse kostja teosele.
21.XXX esitas hageja kostjale MB`i poolt koostatud stsenaariumi lühiversiooni ehk nn. treatment`i, kus oli lisatud juba mitmed kostjale üllatuseks olevad muudatused. Kostja esitas ka hagejale XXX. kirja, millele hageja ei ole vastanud. Pärast tutvumist hageja poolt esitatud treatment`iga, saatis kostja hagejale XXX oma avalduse, kus ta kinnitas, et MB`i poolt tehtud muudatused on tema jaoks sobimatud. Nimetatud kirjale vastas hageja esindaja XXX e-mailiga, kus kostja seisukohtadele sisuliselt ei vastatud. Samas nähtub hagiavaldusele lisatud dokumentidest, et hageja oli juba XXX sõlminud MB`iga lepingu stsenaariumi muutmiseks küsimata selleks kostja nõusolekut.
22.XXX toimus kostja initsiatiivil kohtumine, milles osalesid hageja esindajad PU ja AA. Kohtumisel üritas kostja hageja esindajatele selgitada oma seisukohti. Hageja esindajad lubasid konstruktiivse koostöö jätkamist, kuid sisulist koostööd ei järgnenud. XXX ja XXXa. toimusid järjekordsed poolte kohtumised, kus kostja palus selgitada, milliseid muudatusi ta peaks ise stsenaariumis tegema, kui need on hageja arvates vajalikud. Kostjale ei olnud samas teada, kas ja millise stsenaariumi on hageja esitanud EFS tootmistoetuse saamiseks.
23.XXX edastas hageja kostjale tutvumiseks EFS tootmistoetuse saamiseks esitatud stsenaariumi. XXX palus kostja endale esitada ka stsenaariumi inglise keelsed variandid, millele järgnes juba hageja lepingu ülesütlemise avaldus XXX XXX koostatud kirjaga palus kostja hagejalt ajapikendust lepingu ülesütlemise avaldusele vastamiseks, millele ei vastatud. XXX alustas hageja filmivõtteid.
24.Hageja poolt tehtud muudatused stsenaariumis on kostja jaoks vastuvõetamatud kunstilistest, eetilistest ja religioossetest põhimõtetest lähtuvalt. Stsenaariumisse on teise autori või teiste autorite poolt juurde kirjutatud mitmeid Eesti olustikku sobimatuid stseene ning lisatud ka mitmeid uusi tegelasi. Kostja märgib, et EFS esitas hageja tootmistoetuse saamiseks juba stsenaariumi, millele oli seadusevastaselt lisatud uue autori poolt kirjutatud osad. Kostja on pöördunud korduvalt hageja poole palvetega lõpetada tema kui autori isiklike õiguste rikkumine, kuid hageja ei pidanud vajalikuks kostja ettepanekutele adekvaatselt reageerida.
25.XXX tegi kostja hagejale ettepaneku hüvitada kostjale tekitatud kahju, mille suuruseks hindas kostja 232 372 krooni. Vastusena nimetatud ettepanekule pidas hageja vajalikuks kohtu poole pöördumist.
26.Kostja väidab tuginedes AutÕS § 11 lg. 2, et autori mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. AutÕS §-s 12 märgitud toimingud (teiste autorite teoste lisamine ja teoses mistahes muudatuste tegemine) on lubatud vaid autori nõusolekul. Tegemist on ühe autoriõiguse aluspõhimõttega; vaid autoril on õigus otsustada, millisel moel ja vormis võib tema teos eksisteerida. Antud põhimõte on sätestatud ka Berni Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ( millega Eesti on ühinenud) Artiklis 6bis.
27.AutÕS §-i 12 mõttest ja eesmärgist tuleneb, et autori nõusolek peab olema konkreetne ning selge. AutÕS ei võimalda tõlgendada autori nõusolekut n.ö. laiendavalt. Tegemist on absoluutse õigusega.
28.Teose kaitstus ei sõltu teose väärtusest ega kokku lepitud autoritasu suurusest.
29.Hageja on segi ajanud audiovisuaalse teose ja stsenaariumi kui teose. Ekslikult on hageja leidnud: „käesoleva vaidluse esemeks on aga audiovisuaalne teos“. Pooled ei ole sõlminud lepinguid audiovisuaalse teose suhtes õiguste üleandmisele. Poolte vahel sõlmitud leping puudutab üksnes stsenaariumi. AutÕS §-st 33 on hageja teinud meelevaldse järelduse, et stsenaariumisse
võib produtsent alati oma suva kohaselt muudatusi teha, kuna audiovisuaalsel teosel on mitmeid autoreid. Hageja on jätnud tähelepanuta, et sama §-i 33 lg 5 järgi kuulub stsenaariumi autorile vaieldamatu õigus oma teosele, kuna see moodustab audiovisuaalse teose iseseisva tähendusega osa ning seda saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Üldteadaoleva asjaoluna võib ühe ja sama stsenaariumi alusel luua mitmeid erinevaid audiovisuaalseid teoseid; ka AutÕS § 4 lg 1 p 5 defineerib stsenaariumi kui iseseisva teose liigi. 30.. Audiovisuaalne teos, mida luuakse mitmete autorite ühistööna, on AutÕS § 35 mõistes tuletatud teos. Audiovisuaalse teose ehk filmi kui terviku osas võib vaielda, kes ja millised isikud ning kuidas oma õigusi teostada saavad (kas ühiselt või kokkuleppe alusel), kuid see ei tähenda, et algse teose ehk stsenaariumi autori isiklikke õigusi võib rikkuda. Tegemist on kahe erineva teosega. Ühtlasi on meelevaldne ning seadusele mittepõhinev hageja arusaam, nagu õigustaksid produtsendi majanduslikud huvid igal juhul autorite isiklike õiguste rikkumist. Seesuguseid sätteid ega põhimõtteid ei näe AutÕS ette. AutÕS § 6 sätestab sõnaselgelt, et teose eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusvorm või fikseerimise viis ei saa olla aluseks autoriõiguse mittetunnustamisele. Kuna autori isiklikud õigused moodustavad osa autoriõigustest, siis järjelikult ei saa teose väärtusest tulenevalt jätta tunnustamata või eirata autorile kuuluvaid isiklikke õigusi.
31.AutÕS § 11 lg 4 sätestab, et autori isiklike õiguste piiramine võib toimuda ainult antud seaduses ettenähtud juhtudel. Autoriõiguse seadus ei sätesta mitte ainsatki hageja poolt kirjeldatud erandit. AutÕS § 33 lg 2, mis sätestab üldnormina varaliste õiguste ülemineku produtsendile, ei näe ette, et koos varaliste õiguste üleminekuga on produtsendil õigus rikkuda kõigi audiovisuaalse teose autorite isiklikke mittevaralisi õigusi oma suva kohaselt. Autorile teose varaliste õiguste kasutamise eest makstud summa ei saa olla ettekäändeks mittevaraliste õiguste rikkumisele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused, mis on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad.
32.Poolte vahel sõlmitud lepingule ei ole kohaldatavad Võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 635-657. Töövõtulepingu sätted reguleerivad eeskätt juhtumeid, kus töövõtja poolt tehtud töö ei vasta lepingus kokku lepitud tingimustele. Hageja ei ole hagis väitnud, et kostja poolt loodud stsenaarium ei oleks vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele. Kuna stsenaarium loodi enne hagejaga lepingu sõlmimist, ei ole VÕS-i töövõtulepingu sätted poolte vahelisele lepingule kohaldatavad.
33.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud (tlk. 45 -53). VK’i vastuhagi AS-i i vastu 232 372 krooni saamiseks.
34.XXX esitas VK vastuhagi AS vastu 232 372 krooni saamiseks Vastuhagi kohaselt on vastuhagis kostja AS rikkunud vastuhagis hageja, stsenarist VK`i isiklikke autori õigusi ja talle on tekitatud kahju. AS esitas hagi õiguse tunnustamise nõudes ja palub tunnistada poolte vahel 14. XXX sõlmitud stsenaristi autorilepingust tulenevalt enda õigust kaasata stsenaariumi loomisele kolmandaid isikuid ilma algse stsenaristi nõusolekuta. VK leidis hagile vastu vaieldes, et seesugune õigus AS-l puudub ning AS on rikkunud oma tegevusega AutÕS §-des 12 lg. 1 p. 3 ja 4 sätestatut (õigust teose puutumatusele ja õigust teose lisadele. AutÕS § 81.2 lg. 1 järgi võib autor teose õigusvastase kasutamise korral nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043. Vastuhagis hageja VK leiab, et tema isiklike õiguste rikkumise teel on talle tekitatud kahju, millise väljamõistmist ta vastuhagiavalduses nõuab.
35.VK lõi XXX iseseisvalt täispika mängufilmi stsenaariumi tööpealkirjaga „XXX“.
XXX sõlmisid pooled lepingu sõlmimise hetkeks olemas olnud teose kasutamiseks filmistsenaariumi eellepingu, mis nägi ette nn. stsenaariumi põhilepingu sõlmimise. 14.XXX sõlmiti vaidluse objektiks olev Stsenaariumi autorileping. Nimetatud leping nägi ette VK’i poolt stsenaariumite erinevate variantide väljatöötamise lepingus märgitud tähtaegadeks. Leping ei näinud ette, et stsenaariumi loomisele kaasataks lisaks VK’ile ka teisi autoreid või et AS-l oleks õigus oma suva järgi lisada stsenaariumile teiste autorite loodud osi või teoseid.
36.XXX esitas AS VK’le MB`i poolt koostatud stsenaariumi lühiversiooni ehk nn. Treatment`i, kus olid lisatud mitmed muudatused. Esialgsele hagiavaldusele lisatud dokumentidest nähtub, et AS oli juba XXX sõlminud MB`iga lepingu stsenaariumi muutmiseks ilma küsimata selleks teose esialgse autori nõusolekut.
37.AS esitas EFS toetuse saamiseks stsenaariumi, millele olid lisatud nii MB`i kui ka P U poolt kirjutatud osad. Sama stsenaarium on võetud VK’ile teadaolevalt filmi tootmisel aluseks. Vaatamata pooltevahelisele kirjavahetusele ja VK’i korduvatele nõuetele ei eemaldanud AS stsenaariumist VK’i poolt mitte lubatud muudatusi. AS i poolt tehtud muudatused stsenaariumis on VK’i jaoks vastuvõetamatud kunstilistest, eetilistest ja religioossetest põhimõtetest lähtuvalt. Stsenaariumisse on teise autori või teiste autorite poolt juurde kirjutatud mitmeid Eesti olustikku sobimatuid stseene ning lisatud ka mitmeid uusi tegelasi. VK on võrrelnud enda poolt loodud originaalstsenaariumi EFS esitatud stsenaariumiga ja teinud selle kohta analüüsi, mille järgi on stsenaariumis tehtud märkimis-väärsed.muudatused.
38.VK leiab, et AS on oma tegevusega rikkunud AutÕS §-s 11 lg 2, §-s 12 lg 1 p 3, 4 ja 5 sätestatud autori isiklikke õigusi. Teoses ehk filmi stsenaariumis on tehtud hulgaliselt muudatusi ilma autori nõusolekuta ning nimetatud muudatused kahjustavad autori au ja väärikust. Stsenaariumile on lisatud teiste autorite poolt loodud osi ning stsenaariumi autorina on märgitud isik, kes ise setsenaariumi loonud ei ole ja kelle kaasamisega autor nõus ei ole olnud.
39.AS on autori isiklike õiguste rikkumisega tekitanud VK’ile kahju. Kui VK oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb AS muuta tema poolt loodud stsenaariumi, oleks ta seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud oluliselt suuremat litsentsitasu, kui tegelikult lepingu alusel sai. Antud juhul on filmi „XXX“ eelarve ligikaudu 9 000 000 krooni, arvestades ajakirjanduse kaudu avalikustatud andmeid. Rahvus-vahelises praktikas on stsenaristi litsentsitasu suuruseks reeglina 5% filmi eelarvest, millisel juhul oleks litsentsitasu suuruseks 450 000 krooni. Lepingu alusel tasus AS VK’ile litsentsitasuna 217 628 krooni. Kuna õigeks litsentsitasu suuruseks oleks pidanud olema 450 000 krooni, on VK’i saamata jäänud tulu suuruseks 232 372 krooni.
40.Lisaks eeltoodule soovib VK, et tema nime ei nimetataks loodava audiovisuaalse teose ehk filmi „XXX“ subtiitrites stsenaariumi autori nimena. Juhul, kui filmi tootmine viiakse lõpule stsenaariumi alusel, millisele on teinud märkimisväärsel arvul muudatusi MB ning PU, ei ole enam tegemist täielikult VK’i poolt loodud stsenaariumiga. VK ei soovi, et filmi vaatajad peaksid teda stsenaariumi autoriks, kuna loodav film ei vasta kontseptuaalselt ning olemuslikult tema poolt originaalselt loodud teosele. AutÕS § 12 lg 1 p 2 annab autorile õiguse otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel. Muuhulgas võib teose kasutamisel jätta autori nime märkimata.
41.VK palub tema kasuks mõista välja AS-lt 232 372 krooni ja kohtukulud ning kohustada AS-i mitte märkima VK`i „XXX“ subtiitrites stsenaariumi autorina (tlk. 66-70). AS-i vastus vastuhagile ja põhjendused
42.Vastuhagiavalduses on esitatud kaks nõuet: - kohustada AS-i mitte märkima VK`i filmi „XXX“ subtiitrites stsenaariumi autorina;
-
mõista AS-ilt VK`i kasuks välja 232 372 krooni litsentsitasu.
43.AS aktsepteeris XXX vastuhagiavalduses esitatud nõuet mitte märkida filmi subtiitrites stsenaariumi autorina VK`i. Samasisulise nõude esitas VK ka kohtuväliselt juba XXX Vaidlusaluse mängufilmi esilinastus toimus XXX VK`i ei ole näidatud stsenaariumi autorina mängufilmi subtiitrites ega filmiga seonduvates mis tahes reklaammaterjalides, samuti ei ole AS nimetanud VK`i stsenaariumi autorina ka üheski intervjuus.
44.Vastuhagiavalduses esitatud teisele nõudele vaidleb AS vastu. VK väidab, et AS on rikkunud AutÕS § 12 lg 1 p. 4 s.o. autori õigust teose lisadele. Nimetatud sätte kohaselt loetakse lisadeks teiste autorite teoseid nagu VK oma vastuhagiavalduses õigesti märgib. Samas ei ole vastuhagis nimetatud, milliseid lisasid silmas peetakse, märgitakse vaid üldja paljasõnaliselt, et stsenaariumile on lisatud uusi osasid. AS on seisukohal, et VK`i loodud stsenaariumile ei ole lisatud ühtegi teise autori teost, sealhulgas uusi osasid. Fakt, et esialgse stsenaariumiga võrreldes on lisandunud näiteks uus kõrvaltegelane, ei ole hinnatav uue osana stsenaariumis kui tervikus.
45.AS vaidleb vastu ka väitele, et ta on rikkunud AutÕS § 12 lg 1 p 5 s.o. autori õigust au ja väärikuse kaitsele. Vastuhagiavalduses ei ole kajastatud mingeid asjaolusid, millest nähtuks autori au ja väärikuse kahjustumine ja seda tulenevalt AS-i i õigusvastasest tegevusest. VK`i sellekohane väide on täiesti alusetu.
46.VK on seisukohal, et AS on rikkunud AutÕS § 12 lg 1 p 3 s.o. autori õigust teose puutumatusele. AS vaidleb sellele vastu. Poolte vahel 14.12.2003.a. sõlmitud autorilepingu p. 3 kohaselt VK müüs ja loovutas alatiseks AS-le õiguse toota filme VK`i stsenaariumi alusel. AutÕS § 46 lg 1 tulenevalt ei lubata teose kasutamist teise isiku poolt teisiti kui 1) kas autori varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või 2) autori antud loa alusel. AutÕS § 46 lg 2 kohaselt võib autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine olla piiratud konkreetse õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viisi ja vahendite osas. Konkreetsel juhtumil loovutas autor oma varalised õigused filmi loomiseks. Muid piiranguid lepingupoolte vahel kokku ei lepitud.
47.AutÕS § 13 lg 1 sätestab autori ainuõiguse teose kasutamiseks, oma teose samaviisilise kasutamise lubamiseks ja keelamiseks. Autoril on õigus lubada ja keelata ka teosest kohanduste (adaptsioonide), töötluste (arranžeeringute) ja teiste töötluste tegemine (õigus teose töötlemisele). AutÕS § 33 lg 2 kohaselt lähevad stsenaariumi autori varalised õigused üle produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja ja kostja vahel XXX sõlmitud autorilepingus ei olnud ette nähtud teisiti. VK loovutas filmi tegemiseks oma varalised õigused s.o. andis täies mahus filmi tootmiseks üle produtsendile. Üheks varaliseks õiguseks on õigus teose töötlemisele. Produtsent ei ole mitte teinud stsenaariumisse muudatusi, nagu väidab VK, vaid on realiseerinud oma õigust stsenaariumi töötlemisele, tellides stsenaariumi arenduse MB`ilt. Lõplik vastutus filmi produtseerimise eest, millest stsenaarium moodustab ainult ühe autoriõigusteelemendi, lasub AS-i produtsendil.
48.VK’i väidete kohaselt on AS rikkunud tema isiklikke õigusi, sealhulgas tema au ja väärikust, nõudes hüvitisena saamata jäänud tulu (so varalist kahju). AS on seisukohal, et teoreetiliselt võib isiklike õiguste rikkumise puhul rääkida mittevaralise kahju tekitamisest. VK’i püüd seostada isiklike õiguste rikkumist litsentsitasu täiendava maksmisega on otsitud ja õiguslikult põhjendamatu. Poolte vahel sõlmitud autorilepingu p 8 kohaselt tasuti talle tehtud töö ja varaliste õiguste loovutamise eest. Seega on alust rääkida mitte litsentsitasust, vaid autoritasust.
49.AS vaidleb vastu ka VK’i väitele nn õiges litsentsitasu suuruses, millise VK tuletab väidetavalt Euroopas reeglina tasutavatest autoritasudest. Autoritasu sätestatakse autorilepinguga. Tasude määr sõltub aga tervest reast teguritest, sealhulgas antud autori staatusest, projekti
staatusest, filmi prognoositavast tootmiseelarvest ja produtsendile kättesaadavatest rahalistest arendusvahenditest. On vaieldamatu ja üldteada fakt, et Eestis mängufilmide tootmiseks kasutatavad rahalised vahendid ei ole võrreldavad Euroopa produtsentide võimalustega. Eesti Filmi Sihtasutuselt saadud vastuse kohaselt on Eestis aastatel XXX – XXX keskmiselt originaalstsenaariumi autorile tasutud 1 - 2 % filmi eelarvest, kusjuures keskmine originaalstsenaariumi tasu on olnud 155 517 krooni, üksikstsenaristi madalaim tasu on olnud 32 640 krooni ja kõrgeim 217 628 krooni (so VK`ile vaidlusaluse mängufilmi tootmisprotsessis makstud tasu). VK eksib sügavalt, väites, et juhul kui ta oleks teadnud produtsendi soovist stsenaariumi muuta (edasi arendada), siis oleks ta küsinud kaks korda suuremat tasu. VK’ile maksti niigi Eesti keskmisest tunduvalt rohkem. Nimetatud tasu sees oli ka õigus stsenaariumi edasiarendamisele. On vaieldamatu fakt, et VK’ile ei oleks mingitel asjaoludel suuremat autoritasu makstud ega autorilepingut sõlmitud.
50.Eeltoodu alusel palub AS jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. (tlk. 372-376). Kohtuistungil
51.Hageja jääb hagiavalduse ja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning palub rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja ja hageja lepinguline esindaja esitasid kohtukõne teesid kirjalikult protokolli juurde.
52.Kostja jääb oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta hagi rahuldamata ning vastuhagi rahuldada. Kostja lepinguline esindaja esitas kohtukõne teesid kirjalikult protokolli juurde. Kohtuotsuse põhjendused
53.Kohus leidis, et hagi ja vastuhagi tulevad jätta rahuldamata.
54.Autoriõiguse seaduse (AutÕS) (redaktsioon 01.05.2004 kuni 28.10.2004, edaspidi viited samale redaktsioonile) § 11 lg 1 kohaselt tekib teose autoril teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. AutÕS § 11 lg. 2 järgi on autori isiklikud õigused autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. AutÕS § 11 lg. 3 kohaselt autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. AutÕS § 12 lg. 3 sätestab autori õiguse teose puutumatusele. Selle sisuks on autori ainuõigus teha ise või lubada teha teistele isikutel teoses endas mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi. AutÕS § 4 lg. 3 p. 5 kohaselt on teoseks, millele tekib autoriõigus, ka stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid 55 . Vastavalt AutÕS § 12 lg. 1 p. 3 võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal. . AutÕS § 12 lg. 1p. 4 kohaselt on autoril õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid. Kostja väitel rikkus hageja seda õigust stsenaariumi muutmisega teise isiku poolt. Seega kõik stsenaariumi variandid, mida VK tegi ja AS-ile mängufilmi „XXX“ tegemiseks üle andis, alluvad autoriõiguse seaduse §-le 12 lg 1 p. 3 sätestatud autori õigusele teose puutumatusele ja AS-il puudus õigus stsenaariumi muuta lasta teisel isikul ilma VK’i nõusolekuta.
55.Puudub vaidlus selles, et AS laskis stsenaariumis teha teistel isikutel muudatusi.
56.AS-i i ja VK’i vahel XXX sõlmitud Stsenaariumi autorilepingust (edaspidi leping) (p..3 ja 6) ei nähtu, et VK oleks andnud AS-ile nõusoleku lasta teisel isikul stsenaariumi muuta. (tlk. 12-13). Lepingu punkti 3. järgi VK müüs ja loovutas AS-le õigused toota filme „antud Stsenaariumi baasil“, selle hulgas lubas ta „toota filme või selle variante kõikvõimalikel viisidel“. Nimetatud punktis ei ole sõnagi sellest, et VK lubab AS-il VK’i poolt esitatud stsenaariumidesse teha teisel isikul muudatusi.
57.Lepingu punktis 6 andis VK AS-le õiguse kaasata koostööle Stsenaariumi konsultante, et saavutada Filmi loomiseks ja finantseerimiseks parim stsenaarium. Siin samuti puudub VK’i luba stsenaariumi muuta
58.Asjaolu, et VK kohtus XXX AS-i i poolt stsenaariumi muudatuste tegijaga, et väljenda samuti VK’i nõusolekut stsenaariumi muutmisega teise isiku poolt. Nagu AS juba hagiavalduses märgib, teatas VK oma esindaja vahendusel AS-le XXX. mittenõustumisest stsenaariumi ümbertegemisega teiste isikute poolt. VK kordas oma mittenõustumist stsenaariumi ümbertegemisega poolte kohtumisel XXX. ja XXX.a.
59.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja AS ei ole tõendanud autori nõusoleku olemasolu tema teose (stsenaariumi) ümbertegemisega (muutmisega) teiste poolt, samuti nõustub kostja VK’i esitatud vastuväidetega tema kui autori vastava nõusoleku puudumise kohta ja ei korda neid enam, mistõttu hageja nõue tunnustada lepingust tulenevat õigust kaasata stsenaariumi edasiarendamisse teisi isikuid, sealhulgas M(Mo)B’i, tuleb jätta rahuldamata.
60.Kostja (vastuhagis hageja) VK’i vastuhagi nõude kohustada hagejat (vastuhagis kostja) AS-i mitte märkima teda filmi „XXX“ subtiitrites stsenaariumi autorina, on AS täitnud juba kohtuväliselt, mistõttu selle nõude rahuldamiseks puudub alus.
61.Kostja (vastuhagis hageja) VK’i vastuhaginõude AutÕS § 81.2 lg.1 alusel teose õigusvastase kasutamise tõttu temal saamata jäänud tulu 232 372 krooni. väljamõistmiseks jätab kohus tõendamatuse ja põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus nõustub hageja (vastuhagis kostja) ASi esitatud vastuväidetega vastuhagi nõudes, leiab, et need on põhjendatud ja ei pea vajalikuks neid enam korrata.
62.See nõue rajaneb kostja (vastuhagis hageja) VK’i väitele, et juhul, kui ta oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb hageja (vastuhagis kostja) AS muuta tema loodud stsenaariumi, oleks ta seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud suuremat tasu, kui ta XXX. sõlmitud pooltevahelise lepingu punkti 7 alusel sai (2,65 % eelarve kogusummast, seisuga XXX mis moodustab 217 628 krooni) (tlk. 13), s.o. oleks nõudnud tasu 5 % filmi eelarvest, mis oleks antud juhul olnud 450 000 krooni.
63.Hageja (vastuhagis kostja) AS tasus kostjale (vastuhagis hagejale) VK’ile vastavalt lepingule 217 628 krooni.
64.Hageja (vastuhagis kostja) AS ei ole rikkunud pooltevahelist kokkulepet kostjale (vastuhagis hagejale) VK’ile makstava tasu suuruse osas. See, et hageja (vastuhagis kostja) AS rikkus hiljem kostja (vastuhagis hageja) VK’i õigust teose puutumatusele, ei anna alust väita, et hageja (vastuhagis kostja) AS oleks sõlminud või oleks olnud kohustatud sõlmima lepingu teistsugustel tingimustel. Autori isiklike õiguste rikkumise fakt ei anna alust suurendada autorile varalist õiguste loovutamise eest makstavat tasu ega anna alust eeldada, et kostja (vastuhagis hageja) VK oleks oma stsenaariumi saanud müüa kellelegi teisele produtsendile suurema tasu eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg. 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamisese aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sisuliselt nõuab kostja (vastuhagis hageja) VK tasu suurendamist oma nõusoleku eest stsenaariumi muutmiseks, see aga saab toimuda vaid poolte kokkuleppel. Seega jätab kohus ka selle nõude rahuldamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja
kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2004. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12..2005.a kehtinud TsMS sätestatust. Kuni 31.12..2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Antud asjas kohus jättis rahuldamata nii hagi kui ka vastuhagi. Sellest tulenevalt jäävad poolte kohtukulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.