Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I Hageja nõue ja põhjendused (tl 158-163; 179-181) 01.02.2006.a. esitatud muudetud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja M.P., H.S. ja A.M. 05.detsembril 1997.a. laenu-ja pandilepingu, mille punkti 1.1. kohaselt kohustus hageja andma H.S. laenu 73750 Saksa marka, mis võrdus 590 000 Eesti krooniga. Vastavalt lepingu punktile 1.1 andis hageja laenusumma laenusaajale üle lepingu sõlmimisel. Lepingu punkti 3.1.1. kohaselt tagas A.M. kolmanda isikuna laenu talle omandiõiguse alusel kuuluva kolmetoalise korteriga nr 36, eluruumide pinnaga 50,8m2 koos sellele vastava muu osaga viiekorruselisest elamust, kus tervikuna eluruumide pinda 2513,4m2 ja netopinda 2949,5m2 (2,02% elamu korterite üldpinnast), asukohaga Tartu linnas Turu tn 13. Lepingu punkt 7.1 sätestab, et kui pandilepingu alusel panditud ehitis muutub maa oluliseks osaks või kui ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus, on pandipidajal õigus nõuda pandiõiguse kinnistamist kinnistut või hoonestusõigust koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa või hoonestusõiguse kohta kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest Riigi Teataja Lisas. Pantija kohustub eeltäheldatud tegudest või sündmustest koheselt pandipidajale teatama. Lepingu punkt 7.2. kohaselt kohustub pantija ühe nädala jooksul alates eelnimetatud kinnistu kinnistusraamatusse kandmist või hoonestusõiguse kohta kinnistusregistriosa avamist sõlmima asjaõigusliku lepingu hüpoteegi seadmiseks pandipidaja kasuks pandipidaja poolt aktsepteeritud summas esimesele järjekohale. Vastavalt lepingu punktile 7.3 kohustub lepingu punktides 7.1 ja 7.2 nimetatud toimingutest tulenevad kulud kandma pantija. 21.03.2001.a. kanti pandilepingu ese korteriomandina Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusraamatu registriossa nr 29024 (uus registriosa 2902403), asukohaga Tartu linn, Turu tn 13. Samal kuupäeval kanti hageja ühepoolse kinnistusavalduse alusel nimetatud korteriomandi kinnistusraamatu neljandasse jakku esimesele järjekohale eelmärge 590 000 krooni suuruse hüpoteegi sissekandmiseks M.P. kasuks. Hagejal tekkis 21.03.2001.a. nii seadusest kui ka lepingust tulenev õigus esitada notariaalselt kinnitatud avaldus pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina. Pantija A.M. ei teatanud hagejale pandilepingu eseme muutumisest kinnisasjaks ega võtnud hagejaga ühendust hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimiseks. Hageja on A.M. saatnud kirjaga ettepaneku hüpoteegilepingu sõlmimiseks, aga A.M. on sellest keeldunud. 29.06.2001.a. esitas hageja pantija A.M. poolsest lepingurikkumisest tingituna oma õiguste kaitseks kohtusse hagi. Hageja 21.05.1998.a. avalduse alusel on H.S. suhtes algatatud täitemenetlus 05.12.1997.a. sõlmitud laenu-ja pandilepingust tulenevate nõuete sundkorras täitmiseks. 01.03.2001.a. on põhivõlgniku suhtes avatud täitetoimik üle antud kohtutäitur Reet Rosenthal’ile ning täitemenetlus ei ole lõppenud. H.S. on täitemenetluses 05.12.1997.a. sõlmitud laenu-ja pandilepingust tulenevaid kohustusi 04.10.2002.a avalduses tunnistanud. Tema võlgnevus seisuga 01.02.2006.a. on 283 168 krooni. Laenu-ja pandilepingu sõlmimise ajal kehtinud õiguse kohaselt täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg katkes. Täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata.

Seega ei ole hageja nõuded H.S. vastu lõppenud ega aegunud, kuivõrd tema vastu algatatud täitemenetlus ei ole lõppenud. Kuna hageja pöördus oma lepingust tulenevate õiguste kaitsmiseks 29.06.2001.a. kohtusse, ei ole aegunud hageja õigus nõuda lepingu alusel korteriomandile hüpoteegi seadmist Isegi kui nõue oleks aegunud, ei lõpeta see TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt laenuvõi pandilepinguga seatud pandiõigust ega hageja õigust pandi ümberregistreerimiseks hüpoteegiks. 13.03.2003.a. kanti 06.03.2003.a. kinnistamisavalduse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusraamatu registriossa nr 29024 (uus registriosa 2902403) teise jakku korteriomandi omanikuna sisse A.M.. Hageja on teinud kostja A.M. ettepaneku vormistada 05.12.1997.a. sõlmitud laenu-ja pandilepinguga pandilepingu esemele seatud pant ümber korteriomandit koormavaks hüpoteegiks. Kostja ei ole hageja ettepanekule vastanud, millest nähtuvalt puudub kostjal huvi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks hagejaga. 16.03.2006.a. kohtule esitatud avalduses nõude täpsustamiseks (tl 179-181) leiab hageja, et seisuga 13.03.2006.a. oli hagejal õigus nõuda laenu tasumist summas 282 136 krooni, viivitusintressi summas 590 000 krooni, intressi summas 57 794 krooni ning leppetrahvi summas 100 000 krooni. Hageja on seisukohal, et vastavalt 05.12.1997.a. sõlmitud laenu-ja pandilepingu punktidele 2.1 ja 2.3 on pandiga tagatud ka laenulepingust tulenevad kõrvalnõuded, sealhulgas intressid, leppetrahv, asjale tehtud kulutused, kohtukulud ning asja müügiga seotud kulud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuvastada kostja kohustuse nõustuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusraamatu registriossa number 2902403 kantud korteriomandi koormamisega hüpoteegiga summas 1 029 930 krooni M.P. kasuks ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele vastavalt 05.12.1997.a. sõlmitud laenu-ja pandilepingu tingimustele. Enda kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. II Kostja vastus (tl 151-152; 177; 195) Kostja oma kirjalikus vastuses 20.veebruarist 2006.a. (tl 177) hageja täpsustatud nõuet ei tunnista ning viitab varem esitatud seisukohtadele, mis tulenevad kostja 20.detsembri 2005.a. kirjalikust vastusest hagile (tl 151-152). Selle kohaselt on kostja väitel pandiõigus lõppenud sundtäitmise lõpuleviimise tõttu. 27.11.1998.a. nurjus korteri Turu 13-36 enampakkumine. Sel ajal kehtinud TMS § 648 lg 4 redaktsiooni kohaselt ei olnud sissenõudjal õigust nõuda pärast kordusenampakkumise nurjumist uue enampakkumise läbiviimist. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt tehakse menetlustoiming selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TMS § 648 muudatused jõustusid 01.03.2001.a. ega oma tagasiulatuvat jõudu, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda pandieseme suhtes 05.12.1997.a. laenu-ja pandilepingust tuleneva nõude kandmist hüpoteegina kinnistusraamatusse. 648 lg 4 sätestab, et kui sissenõudja ei soovi vara endale jätta, tagastatakse see võlgnikule ja vabastatakse aresti alt. Registreerimisele kuuluvate asjade korral kustutab registripidaja registrisse kantud keelumärke täituri esildise alusel. A.M. on andnud nõusoleku alluda pandipidaja nõudel kohesele sundtäitmisele, mitte lõpututele sundtäitmistele, mistõttu on pandiõigus lõppenud. Kostja vastuse kohaselt on nõue aegunud 01.07.2005.a. seisuga TsÜS § 146 lg 1 alusel. Aegumise eesmärgiks on tagada õigusrahu ka selles osas, mis puudutab kostja tagasinõudeõigust H.S. suhtes. Kuivõrd kostja ei saa panna maksma enda võimalikku tagasinõudeõigust laenulepingu põhivõlgniku suhtes, siis on ka õiglane, et hageja tegevusetusest tulenevalt ei saaks hageja seada hüpoteeki, mis on aegunud. Kostja arvamuse kohaselt on TsÜS § 1451 lg 1 kohaldatav juhtudele, kus võlgnik ja kinnisasja omanik on kokkulangevad, kuivõrd vastavalt AÕS § 351 lg 3 võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Käendajal on õigus tugineda nõude aegumisele. Isegi juhul,

kui TsÜS § 1451 lg 1 oleks kohaldatav antud kaasusele, ei saa sellest tulenevalt hüpoteegisumma olla suurem kui põhivõlgnevus. Kostja leiab, et isegi kui pant oleks kehtiv, ei saaks nõuda hüpoteegi kõrvalnõuete seadmist, kuna esiteks kantakse alates 01.07.2003.a. kinnisturaamatusse üksnes hüpoteegi summa ning teiseks tuleneb AÕS RakS § 133 lg-st 3, et lisaks hüpoteegisummale saanuks hüpoteegiintresse ja kõrvalnõudeid kinnistusraamatusse kanda vaid juhul, kui neis on varem kokku lepitud. Kostja väitel ei tugine hageja nõue seadusele, kuna hagejal on teoreetiline õigus nõuda üksnes kinnistusraamatu kande tegemist vastavalt AÕSRakS § 133 lg 3, mitte kostja kohustamist lepingut sõlmima. Kostja ei näe, et sellise kande tegemiseks oleks tarvis pöörduda kohtusse ning teisalt on sellise pandilepingu alusel tehtud kanne ebaõige. Selliselt nõudelt peaks hageja tasuma vastavalt ka riigilõivu. III Poolte seisukohad kohtuistungil (tl 170-172; 200-206) Eelistungil 02.veebruaril 2006.a. jäi kostja seisukohale, et AÕS RS § 133 lg 1 ei eelda üldse kostja nõusolekut kande tegemiseks. Kostja väitel on hagejal olemasoleva pandilepingu pinnalt õigus minna notarisse ja teha vastav avaldus ilma vajaduseta kohtusse pöörduda. Samuti on kostja jätkuvalt seisukohal, et sundtäitmine on toimunud ning pandimärge oleks pidanud kustutatama. Kohtuistungil 24.märtsil 2006.a. (tl 200-206) rõhutas kostja, et pantija vastutuse määr saab olla maksimaalselt 590 000 krooni, pantija vastutuse määr peab olema konkreetne ning kinnistusraamatusse kantav hüpoteegisumma ei saa olla suurem kui kokku lepitud. Aegumise osas oli hageja seisukohal, et aegumine ei oma hüpoteegi kande tegemisel tähtsust, see võib tulla kõne alla hüpoteegi realiseerimise juures. Nõude aegumise tõttu pant ei lõppe, pant tagabki, et kui nõue peaks lõppema, on ikkagi võimalus saada nõue rahuldatud pandieseme arvelt.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

antud juhul oli eelmärke ülesandeks kaitsta muuhulgas omaniku huvi olla informeeritud omandatava kinnisasja vastutuse ulatusest ning hetkel võiks taotletava hüpoteegisumma suurust muuta üksnes poolte kokkuleppel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.