GK hagi JH vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2016 määrus menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GK määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: GK (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Kostja: JH (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Karl-Morten Jõgi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.11.2016 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 34) ning teha selles osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Harju Maakohtu 29.11.2016 määruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-10826. 4.2 Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Nordea Pangas. 4.3 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4.4 Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja selgitus
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.GK (hageja) esitas 14.07.2016 Harju Maakohtule hagi ja 05.09.2016 hagiavalduse täpsustuse JH (kostja) vastu kahju kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.2015 notariaalse ühisvara jagamise lepingu ning ühisvara kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et võõrandavad korterihoonestusõiguse asukohaga XXX, Tallinn kohe pärast 01.06.2016. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja andma kõik vajalikud nõusolekud vara võõrandamiseks. Kostja ei nõustu vara turuhinnaga müüma, venitab vara võõrandamisega ning kahjustab sellega hageja õigusi. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hagejat kahjustav tegevus, millega kostja keeldub korterihoonestusõiguse asukohaga XXX, Tallinn võõrandamisest hariliku hinnaga ning palub kohustada kostjat andma nõusolek võõrandada korterihoonestusõigus kehtiva turuhinnaga vahemikus 160 000 – 170 000 eurot.
2.15.09.2016 vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta menetlusse võtmata. Kostja ei ole keeldunud korterihoonestusõiguse müümisest. Vara müümiseks ei ole ette nähtud lõpptähtaega, mida kostja oleks ületanud (on ainult vara müügiga alustamise aeg).
3.Pooled sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetati notariaalse lepinguga korterihoonestusõiguse ühisomand, s.o lepiti kokku ostuhinnas, millest kostja tasus hagejale poole ning sai vara ainuomanikuks.
4.Hageja esitas 08.11.2016 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.10.11.2016 seisukohas nõustus kostja hagist loobumisega, kuid ei nõustunud hageja taotlusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ostis hagejalt välja temale kuuluva osa poolte ühisomandist, mistõttu loobus hageja hagist. Tegemist ei ole käesoleva kohtuasja tulemusena saavutatud kompromissiga. Hagi aluseks olev probleem oleks leidnud lahenduse ka ilma hagimenetluseta. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 4).
6.11.11.2016 seisukohas tõi hageja välja, et ta loobus hagist, sest kostja võttis sisuliselt hagi omaks, lõpetas kahju tekitava tegevuse ja nõustus tegema selleks tahteavalduse ühisomandi reaalseks jagamiseks, milles pooled olid notariaalselt kokku leppinud, kuid ei olnud sätestanud selle kohtuvälist sundtäitmist. Hagi oli põhjendatud ning hagejal puudus võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda
jätmine (TsMS § 168 lg 4). Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), kuna tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 29.11.2016 määrusega võttis kohus vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse tsiviilasjas. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 787,60 eurot.
8.Hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1).
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda. Kuivõrd tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja raames sõlmitud kompromissiga (vaid pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele), siis TsMS § 168 lg 3 ei kohaldu. Ka ei ole antud juhul tegemist hagilise perekonnaasjaga ning kohaldada ei saa TsMS § 164 lg-t 1. Antud juhul ei ole täidetud ka TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud eeldus, st kostja ei ole pärast hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kostja on selgitanud, et tema hinnangul on hagi alusetu ning kostja on olnud nõus korterit müüma ka enne hagi esitamist, kuid takistuseks on olnud poolte erimeelsused müügihinna osas. Kuivõrd pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe, mille käigus leppisid kokku korteri ostuhinnas, kostja tasus hagejale poole nimetatud hinnast ning sai seejärel korterihoonestusõiguse ainuomanikuks, siis ei ole antud juhul tegemist siiski olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
10.Kostja poolt 10.11.2016 esitanud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja õigusabikulud kokku 656,33 eurot, millele lisandub käibemaks 131,27, kokku 787,60 eurot. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskuludele oma seisukohta esitanud. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Määruskaebus
11.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12.Tegemist oli ühisvara jagamisest tuleneva nõudega, milles pooled olid varasemalt notariaalselt kokku leppinud, kuid ei olnud sätestanud selle võimalikku sundtäitmise korda. Hagi esitamiseni ei nõustunud kostja ühegi hageja reaalse ettepanekuga asja kohtuväliselt lahendada. Samas kasutas kostja tasuta ühisvarasse kuuluvat eluruumi. Tegemist on abielu vahekorral põhineva vaidlusega ning menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
13.Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja täitis pärast hagi esitamist hageja nõuded ning pooled sõlmisid selleks notariaalse kokkuleppe. Seega ei oleks maakohus pidanud jätma menetluskulusid hageja kanda (TsMs § 168 lg 4).
14.Hageja oli menetluse käigus nõus kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja keeldus sellest. Hageja nõustus ka kostja ettepanekuga vormistada kokkulepe kohtuväliselt ja seda kostjale palju soodsamatel tingimustel. See tõi kaasa ka kohtumenetluse lõpetamise. Hagejale on arusaamatu, et käitudes vastavalt kohtu poolt esitatud ettepanekule muul viisil kokkuleppe sõlmimida, karistatakse teda rahaliselt. Menetluse edasine käik
15.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud.
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 787,60 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
19.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda, vaid tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-163-11, p-d 13 ja 14). Seejuures on TsMS § 162 lg 4 kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus.
20.Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel leping ühisvara jagamiseks 02.11.2015, milles pooled leppisid kokku, et võõrandavad korterihoonestusõiguse pärast 01.06.2016 ning kuni võõrandamiseni on kostjal korterihoonestusõiguse suhtes ainukasutusõigus (lepingu p-d 4.2.2., 4.2.3.). Pooled on pidanud pärast 01.06.2016 läbirääkimisi vara võõrandamise osas, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Hagejale on kinnitatud kinnisvarabüroode poolt, et korterihoonestusõiguse õiglaseks turuhinnaks on 160 000 – 170 000 eurot (tl 18-22). Kostja soovis aga müüa vara hinnaga 199 000 eurot (tl 24). 29.06.2016 kirjas on hageja teinud ettepaneku müüa vara 160 000 – 170 000 euro eest ning teatanud, et vastasel juhul on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole (tl 26). 04.07.2016 teatas kostja hageja esindajale, et kostja nõustuks hinda alandama 5000 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 170 000 euroni (tl 27). 05.07.2016 tegi hageja ettepaneku, et pooled alustaksid müüki maksimaalse kinnisvaraspetsialistide poolt pakutud hinnaga, s.o 170 000 eurot (tl 28). Nimetatud kirjale kostja vastust ei esitanud.
21.Kolleegiumi hinnangul andis kostja eeltoodust tulenevalt hagejale põhjuse kohtusse pöördumiseks, kuna pooled ei suutnud saavutada kohtuvälist kokkulepet vara müügihinna osas. Pooled ei ole küll vara võõrandamise täpset kuupäeva kokku leppinud, kuid kostja ei saa hagejalt oodata, et hageja oleks nõus lükkama vara võõrandamise edasi kuudepikkuseks perioodiks. Arvestada tuleb seejuures, et kostjal oli võimalik elada pooltele kuuluvas korteris 6 kuud, enne kui pooled asusid vara võõrandama. Hageja väidete kohaselt pidi ta sellel ajal aga üürima korterit (tl 26). Kohus leiab, et pärast lepingus määratud tähtaja möödumist (01.06.2016) on mõistlik, et pooled võõrandavad vara võimalikult kiiresti ja kõrge hinnaga, nii et mõlema poole huvid on piisavalt kaitstud. Kostja toob välja, et vara madalama hinnaga võõrandamine kahjustab tema õigusi, kuid teisalt tuleb arvestada ka hageja õigust saada võimalikult kiiresti tasu oma vara võõrandamisel. Kuna hageja ei
saanud kostjalt vastust küsimusele, kuidas tegutsevad pooled edasi seoses vara võõrandamisega, oli põhjendatud, et hageja pöördub kohtu poole, arvestades, et hagejal puudus muu efektiivne võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Kohtusse pöördumisest oli hageja kostjat ka 29.06.2016 kirjas hoiatanud. Seega, kuna hageja pöördumine kohtu poole oli põhjendatud ning vara realiseerimine oli mõlema poole huvides, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda. 02.11.2015 notariaalse dokumendiga on jagatud poolte ühisvara ning hageja soovib sisuliselt selle lepingu täitmist. Seega on tegemist ka ühisvara jagamisest tuleneva vaidlusega ehk hagilise perekonnaasjaga, milles menetluskulud jäävad poolte endi kanda ka tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1.
22.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu määrus osaliselt tühistamisele (menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas) ning maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4, § 164 lg 1).
23.Kolleegiumi hinnangul tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4, § 164 lg 1). Kolleegium juhindub siinjuures samadest põhjendustest, mis on välja toodud maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas.
24.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude suuruse rahaline kindlaksmääramine. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.