1.Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-10826.
2.Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx Nordea Pangas. Menetluskulude jaotus
Välja mõista hagejalt Xxxx kostja Xxxx kasuks menetluskulud kokku summas 787,60 (seitsesada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
2-16-10826
1.Xxxx(hageja) esitas 14.07.2016 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise ja tehingu tegemiseks nõusoleku saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.11.2015 ühisvara jagamise lepingu ning ühisvara kasutamise ja valdamise korra kokkuleppe, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et võõrandavad korterihoonestusõiguse asukohaga xxxx, Tallinn, kohe peale 01.06.2016. Kokkuleppe kohaselt kohustus Xxxx andma kõik vajalikud nõusolekud vara võõrandamiseks. Hageja seisukoha kohaselt ei nõustu kostja vara turuhinnaga müüma, venitab vara võõrandamisega venitamisega ning kahjustab seega oma tegevusega hagejat. Hagiavalduses esitatud nõude kohaselt soovib hageja kohustada kostjat lõpetama Xxxx kahjustav tegevus, millega keeldub korterihoonestusõiguse asukohaga Xxxx, Tallinn, võõrandamast hariliku hinnaga. Lisaks soovib hageja kohustada kostjat andma nõusolek võõrandada hagejale ja kostjale ühisomandiks oleva korterihoonestusõigus asukohaga Xxxx, Tallinn, vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2.Kohus jättis 24.08.2016 määrusega hagi käiguta ning palus hagejal oma nõuet täpsustada, kuivõrd kohtule jäi ebaselgeks hageja nõue kohustada kostjat andma nõusolek korterihoonestusõiguse võõrandamiseks. Kohus selgitas, et hagis esitatud nõue kohustada kostjat andma nõusolek korterihoonestusõiguse võõrandamiseks jääb kohtu hinnangul abstraktseks, kuivõrd on ebaselge, kuidas oleks hagi rahuldamise korral võimalik otsust täita (st kas kohus peaks kohustama hagi rahuldamisel kostjat andma nõusolekut mistahes kõnealuse hoonestusõiguse võõrandamistehinguks ja mistahes tingimustel). Hageja esitas 05.09.2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et taotleb hagis kohustada kostjat andma nõusolek võõrandada kostja ja hageja ühisomandiks olev korterihoonestusõigus asukohaga Xxxx Tallinn, kehtiva turuhinnaga vahemikus 160 000 – 170 000, nõusoleku puudumisel asendada seda kohtuotsusega.
3.Kohus edastas 08.09.2016 hagiavalduse selle lisadega kostjale ning küsis tulenevalt TsMS § 372 lg-st 3 enne hagi menetlusse võtmist kostja seisukohta. Kostja esitas 15.09.2016 kohtule oma seisukoha, milles leiab, et hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta menetlusse võtmata. Kostja märkis, et samuti ei vasta hageja faktiväited ka tõele, sest kostja ei ole keeldunud korterihoonestusõiguse müümisest. Kinnisvara on käesoleval hetkel kinnisvaraportaalis müügil. Poolte sõlmitud notariaalse kokkuleppe kohaselt ei ole kostja kohustatud korterihoonestusõigust müüma hageja poolt näidatud hinnaga ning vara müümiseks ei ole isegi ette nähtud mingisugust lõpptähtaega, mida kostja oleks ületanud (vaid ainult vara müügiga alustamise aeg). Igal juhul on kostja nõustunud ka hageja ettepanekuga müüa korterihoonestusõigus hagejale 83 000 euro eest, kuid hageja kostja nõustumusele vastanud ei ole.
4.Kohus võttis 27.09.2016 määrusega hagi menetlusse. Seoses kompromissiläbirääkimiste pidamisega pikendas kohus kostja vastuse esitamise tähtaega. 24.10.2016 esitas kostja oma esialgse vastuse hagile, milles teatas, et pooled on kompromissi sõlmimisele lähedal. Vastuse kohaselt leiab kostja endiselt, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja esitas 08.11.2016 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hageja hagist loobumisega. Hageja märgib, et pooled sõlmisid kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt lõpetati notariaalse lepinguga korterihoonestusõiguse ühisomand, so lepiti kokku ostuhinnas, millest kostja tasus hagejale poole ning sai vara ainuomanikuks. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kostja esitas 10.11.2016 kohtule oma seisukoha, milles palub loobumise taotlus rahuldada, kuid ei nõustu hageja taotlusega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja selgitab, et ostis hagejalt välja temale kuuluva osa poolte ühisomandist, mistõttu loobus hageja hagist. Tegemist ei ole käesoleva kohtuasja tulemusena saavutatud kompromissiga, kostja on olnud nõus müüma korterit enampakkumisel ning leidma ühisvara jagamisele ka muud lahendust nii enne hageja
2-16-10826 poolt kohtusse hagi esitamist kui ka hagimenetluse ajal. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja hagi oli alusetu, tekitas kostjale välditavat ning asjatut menetluskulu ning hagi aluseks olev probleem oleks leidnud lahenduse ka ilma hagimenetluseta. Seetõttu palub kostja kohtul kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 ning jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitas 11.11.2016 kohtule täiendava vastuväite, milles märgib, et hageja loobus hagist, sest kostja võttis sisuliselt hagi omaks, lõpetas kahju tekitava tegevuse ja nõustus tegema selleks tahteavalduse ühisomandi reaalseks jagamiseks, milles pooled olid notariaalselt kokku leppinud, kuid polnud kokku sätestanud selle kohtuvälist sundtäitmist. Esitatud hagi oli põhjendatud ning hagejal puudus võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Hageja toob välja, et TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on hagiavalduselt tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, so 150 eurot, ning kanda see hageja arvelduskontole nr EE501700017003766169 Nordea Pangas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
10.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Hageja on loobumise taotluses palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja raames sõlmitud kompromissiga (vaid pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele), siis TsMS § 168 lg 3 ei kohaldu. Hageja on välja toonud, et TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ning hageja leiab, et antud juhul on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Hageja poolt viidatud TsMS § 164 lg 1 täpne sõnastus on, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus
2-16-10826 leiab, et käesolevas tsiviilasjas TsMS § 164 siiski ei kohaldu, sest tegemist ei ole hagilise perekonnaasjaga. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on seisukohal, et hageja loobus hagist, sest kostja võttis sisuliselt hagi omaks, lõpetas kahju tekitava tegevuse ja nõustus tegema selleks tahteavalduse ühisomandi reaalseks jagamiseks, milles pooled olid notariaalselt kokku leppinud, kuid polnud kokku sätestanud selle kohtuvälist sundtäitmist. Esitatud hagi oli põhjendatud ning hagejal puudus võimalus kohtuväliselt notariaalses lepingus kokkulepitut realiseerida. Kostja seevastu leiab, et ostis hagejalt välja temale kuuluva osa poolte ühisomandist, mistõttu loobus hageja hagist. Tegemist ei ole käesoleva kohtuasja tulemusena saavutatud kompromissiga, kostja on olnud nõus müüma korterit enampakkumisel ning leidma ühisvara jagamisele ka muud lahendust nii enne hageja poolt kohtusse hagi esitamist kui ka hagimenetluse ajal. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja hagi oli alusetu, tekitas kostjale välditavat ning asjatut menetluskulu ning hagi aluseks olev probleem oleks leidnud lahenduse ka ilma hagimenetluseta. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud eeldus, st kostja ei ole peale hagi esitamist hageja nõuet rahuldanud. Kostja on selgitanud, et tema hinnangul on hagi alusetu ning kostja on olnud nõus korterit müüma ka enne hagi esitamist, kuid takistuseks on olnud poolte erimeelsused müügihinna osas. Kohus leiab, et kuivõrd pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe, mille käigus leppisid kokku korteri ostuhinnas, kostja tasus hagejale poole nimetatud hinnast ning sai seejärel korterihoonestusõiguse ainuomanikuks, siis ei ole antud juhul tegemist siiski olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel hageja kanda.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja
2-16-10826 vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).
13.Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
14.Kostja on 10.11.2016 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, kohaselt on kostja õigusabikulud kokku 656,33 eurot, millele lisandub käibemaks.
15.Kohus andis hagejale 16.11.2016 e-kirjaga hagejale tähtaja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks oma seisukohta esitanud.
16.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on tutvunud kostja poolt esitatud menetluskulude kuluaruandega, millest nähtuvalt on kostja esindajal õigusabi osutamise peale kulunud kokku 5 tundi ja 58 minutit. Kohus on seisukohal, et näidatud ajakulu on vastavuses sooritatud toimingutega.
17.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
18.Kostja on oma menetluskulude nimekirjas välja toonud, et õigusabikuludele (656,33 eurot) lisandub käibemaks. Kohus mõistab seega õigusabikulud välja koos käibemaksuga, milleks on 131,27 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulusid summas 656,33 eurot, millele lisandub käibemaks summas 131,27 eurot, kokku 787,60 eurot. Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud.
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.