Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) hagi RR vastu 34 762,03 krooni nõudes RRvastuhagi Eesti (Kaitseministeeriumi kaudu) krooni nõudes
Vabariigi vastu 15 000
Asja läbivaatamise kuupäev
21.03.2006 kohtuistung
Menetlusosalised ja nende
Hageja (vastuhagis kostja) Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu (XXX); hageja volitatud esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, XXX);
esindajad
kostja (vastuhagis hageja) RR, ik XXX, XXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) hagi RR vastu 34 762,03 krooni nõudes rahuldamata.
2.Jätta RR vastuhagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu 15 000 krooni nõudes rahuldamata.
Tühistada 23.03.2001 hagi tagamise määrus, mille alusel pandi RRkuuluvale eluruumile XXX, Tallinnas käsutamise keelumärge s.h võõrandamine Tallinna Hooneregistris ja saata täitmiseks Riiklikule Ehitisregistrile.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
2-00-36/34
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Asjaolud Kostja kasutas üürnikuna hagejale kuuluvat korterit XXX, Tallinnas üürilepingu alusel kuni eluruumi erastamiseni (I kd tl 13,14,21-22). Käesoleval ajal on kostja korteri XXX, Tallinnas omanik (I kd tl 42). Hageja nõue ja põhjendused, vastuväited vastuhagile Hageja osutas ja vahendas kostjale kui üürnikule hooldus- ja kommunaalteenuseid TLFV kaudu kuni 1997.a ja edaspidiselt vahendas teenuseid korteriühistu (I kd tl 119-123).
AS
Kostjale on esitatud arved hooldus- ja kommunaalteenuste eest, kuid ta ei ole täitnud kohustust nõuetekohaselt, mistõttu on tal tekkinud hageja ees võlg kokku 34 762,03 krooni (I kd tl 41). Võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 1995 – 01.06. 2000 s.o kuni eluruumi erastamiseni. Vastuhagi hageja ei tunnista ja leiab, et kahju nõue on tõendamata TsK § 222 mõistes. Hageja delegeeris kuni korteriühistule üleandmiseni s.o 01.05.1997 haldamise TLFV AS-le, kelle kohustuseks oli maja korrashoid. Hageja tegevus ega tegevusetus ei ole olnud õigusvastane, puudub põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja väidetava kahju vahel. Vaidlusalusel perioodil kostja ise ei tasunud maja hooldamise eest. Kostja ei ole tõendanud kahju suurust ega tehtud kulutusi. Kostja kirjalikud pöördumised ei tõenda kahju tekitamist hageja poolt. Kostja korteri turuhind on aastate jooksul tõusnud, kuna korter asub kesklinnas, mistõttu puudub võimalus kostjale kahju tekitamises seoses korteri väärtuse langusega. Juhindudes TsK §-st 222 TsMS §-ist 60 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista võla 34 762,03 krooni ja kohtukulud riigilõivu ja kulud õigusabile ning jätta vastuhagi rahuldamata.
Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi nõue ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja tõendid ei ole asjakohased, tõendamata on hageja nõue. Hageja ei ole esitanud vaatamata korduvatele nõudmistele kuludokumente, mistõttu ei ole selge millest nõue koosneb. Kostjale jääb selgusetuks miks hageja nõuab temalt põhjendamatute arvete eest tasumist. Kostja leiab, et ta ei saanud kulutada vett 2000 krooni eest. Kostja leiab, et ta ei pea maksma elamu veekadude eest. 02.05.2005 esitas kostja vastuhagi kahju 15 000 krooni nõudes juhindudes TsK §-st 222. Kostja leiab, et hageja jättes tegemata elamule vajalikud hooldustööd on põhjustanud talle kahju, mis seisneb tehnosüsteemi vahetuse vajaduses summas 15 000 krooni, mida tõendab vastava
2-00-36/34 hinnapakkumisega. Hageja süüd eeldatakse. Hageja on jätnud täitmata EV, VV ja Tallinna linna õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Kahju seisneb eluruumi väärtuse vähenemises, s.o saamata jäänud tulus, mis kostja oleks saanud kui hageja oleks kohustused täitnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtukulud jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendus
1.Kostja (vastuhagis hageja) kohtuistungile ei ilmunud istungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja allkiri toimikus. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei teavitanud. Kuna kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult osalema kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 346 ja kostja ise ei esitanud vastava sisuga taotlust, siis kohus pidas võimalikuks asja sisulist arutamist kostjata. Varasematel eelistungitel on kostja ära kuulatud.
2.Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi on põhjendamatud ja ei kuulu rahuldamisele.
3.Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
4.Vaidlust ei ole selles, et maja haldamis- ja hooldustöid ning kommunaalteenuseid vahendas TLFV AS (I kd tl 150-178, II kd 60-65).
5.Kohus leiab, et tegemist on lepingust tuleneva suhtega, mistõttu vaidluse lahendamisel tulevad kohaldamisele TsK vastavad sätted. Vastavalt TsK §-idele 173 lg 1 ja 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Eelnimetatud sätte täitmise eelduseks on lepingupooled on kokkuleppinud kohustiste sisus. Hagejale kuuluva eluruumi üürnikuks oli kostja, kes lisaks eluruumi kasutamisele sai eluruumi kasutamiseks vajalikke hooldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja on esitanud hooldus- ja kommunaalteenuste võla tõendamiseks teatisi ja arvuti väljatrükke, mis on koostatud aastate lõikes. Väljatrükkidelt on näha kui suur on hageja poolt tasumiseks määratud summa ja kui palju kostja on tasunud (I kd tl 7-13, 43, 131-133, 138-142). Eeltoodust saab kohus teha järelduse, et kostja on tasunud ebaregulaarselt ja mitte hageja määratud suuruses. Kostja on saanud regulaarselt eluaseme toetusi. Kostja on 1998.a tasunud rohkem kui hageja määramine on olnud. Kohus leiab, et eelnimetatud väljatrükid ei tõenda nõude põhjendatust. Selgusetuks jääb mille eest hageja tasu nõuab. Kuna kostja vaidleb vastu osadele esitatud kuludele (ülemäära suur vee arve 2000 kuni 2092.80 krooni I kd tl 138), mille ta jättis ka maksmata, siis kohus kohustas hagejat esitama arvestuse aluseks olnud dokumente. Vaatamata korduvatele kohtu nõudmistele hageja ei esitanud ühtegi dokumenti. Hageja esindaja selgituste kohaselt algdokumentide asukoht teadmata ning võib eeldada, et need ei ole säilinud, kuna haldust teostanud äriühing ei tegutse enam. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja nõue vee eest ületab mõistlikkuse piiri. Põhjendatud ei ole kogu elamu vee tarbimise ülejääk jätta kostja kanda ka siis, kui kostjale ei olnud veemõõdikuid paigaldatud. Eelnimetatu seab kahtluse alla hageja nõude õigsuse. Kostja on esitanud pikema aja vältel (s.o. enne
2-00-36/34 hagi esitamist kohtule) kirjalikke avaldusi hagejale ja majahaldajale selgituste saamiseks kulude kohta (I kd tl 191-205,237-240). Seega hagejale ja tema poolt delegeeritud haldajale oli teada kostja soov näha arvestuse aluseks olevaid dokumente, kuna kostja vaidlustas temale esitatud arvete suuruse. Kohus on arvamusel, et mõistlik oleks olnud nõuet tõendavad dokumendid säilitada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on esitanud tõendamata hagi, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldada tõendamatuse pärast. Hageja nõue on paljasõnaline. Kuna kohus ei rahulda hagi, siis tuleb juhindudes TsMS § 386 lg-st 4 tühistada 23.03.2001 hagi tagamise määrus (I kd tl 70).
VASTUHAGI
6.TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline s.o puudulik täitmine sealhulgas mittekvaliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Kostja (vastuhagis hageja) on esitanud kahju nõude tõendamiseks ToruAbi hinnapakkumise summas 6550 (II kd lk 5). Eelnimetatud hinnapakkumisest jääb arusaamatuks milliste tööde kohta on hinnapakkumine tehtud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõendist ei piisa kahju suuruse ja kahju olemasolu tõendamiseks. Samuti ei tõenda ehitustehniline ekspertiis kostjal kahju olemasolu (tl II kd 200-238). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et tõendamata on kostja (vastuhagis hageja) kahju olemasolu, mistõttu vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei pea teiste tingimuste olemasolu vastavalt TsK § 222 sätestatud mõttele analüüsima.
7.Kohus juhib tähelepanu, et kostja ei olnud kohustatud erastama halvas seisundis amortiseerunud eluruumi. Eluruumi erastamine on isiku õigus mitte kohustus. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja soovis erastada eluruumi oma vabast tahtest ning on eluruumi vastu võtnud sellises seisundis nagu see oli. Kohus on seda meelt, et korteriomanikud peavad näitama üles hoolsuskohustust oma eluruumi korrashoidmisel (sh kõik korterisisesed toru jm ehituslikud konstruktsioonid tuleb omanikul enda kulul välja vahetada). Maja terviku korrashoidmiseks tuleb korteriomanikel hoolsalt tasuda hooldus- ja halduskulusid selleks, et oleks võimalik ühiselt hallatavaid konstruktsioone hooldada, remontida ja vajadusel välja vahetada.
8.Kostja (vastuhagis hageja) esitatud omakäelised avaldused või nendest koopiad kolmandatele isikutele ja kolmandate isikute vastused kostjale, kolmandate isikute avaldused, arstitõendid, korraldused, juhendid, VV määrused, artiklid jm ei oma tõenduslikku tähendust käesolevas vaidluses (I kd tl 179-190, 229-236, 247-271, 273-299, 322-344, II kd lk 6-43, 67, 90-98, 112-162, 165173,180-187, 241-254, 256-258, 280-296). Samas kohus leiab, et õigusrahu huvides tuli eelnimetatud materjal toimikusse võtta. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude
2-00-36/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi ja vastuhagi, siis jäävad kohtukulud poolte endi kanda.
Kohtunik: Maire Lukk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.