Muud › Muud hagiasjad

Rahuldada Pärnu linna hagi osaliselt. Tunnustada Pärnu Linna ja H.R.a vahel 09.04.2003.a. sõlmitud notariaalse Pärnus, asuva eluruumi erastamise lepingu , notari ametitoimingute raamatu nr. 3004, tühisust. Tunnustada Pärnu Linna ja M.T.i vahel 09.04.2003.a. sõlmitud notariaalse Pärnus, xxxxx tn x-x asuva eluruumi erastamise lepingu, notari ametitoimingute raamatu reg.nr. 3008, tühisust. Tunnustada Pärnu linna ja M.M.e vahel 09.04.2003.a. sõlmitud notariaalse Pärnus, xxxxx x-x asuva eluruumi erastamise lepingu, notari ametitoimingute raamatu reg. nr. 3006, tühisust. Tunnustada Pärnu Linna omandiõigust

Pärnus, xxxxx-x-x asuvale eluruumile ja selle juurde

1 (9)

2-05-13461 kaasomandina kuuluvale 373/847 osale keldrist ja kuurist. Tunnustada Pärnu Linna omandiõigust Pärnus, Xxxx x-x asuvale eluruumile ja selle juurde kaasomandina kuuluvale 187/ 847 osale keldrist ja kuurist. Jätta rahuldamata Pärnu Linna hagi M.T.i vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes Pärnus, xxxxx x-x asuvale eluruumile ja selle juurde kaasomandina kuuluvale 287/847 osale keldrist ja kuurist. Tühistada Pärnu Maakohtu hagi tagamise määrus 15.07.2005.a. osaliselt s.o. osas millega seati käsutamise keelumärge riiklikus ehitisregistris M.T.`ile kuuluvale Pärnus, xxxxx x asuvale eluruumile x. Muus osas jätta hagi tagamine jõusse Otsus hagi tagamise osalise tühistamise osas saata täitmiseks peale otsuse jõustumist. Kohtukulude jaotus Välja mõista M.T.`ilt riigilõiv (9000 ) üheksa tuhat krooni Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse. Välja mõista H.R.`alt riigilõiv (15 000) viisteist tuhat krooni Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse. Välja mõista Pärnu linnalt (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) riigilõiv ( 10 500) kümme tuhat viissada krooni Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse. Anda tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr.10220034796011 SEB esti Ühispangas v. konto nr.221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2900072369) 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 30.06.2005.a. esitas Pärnu linn Pärnu Maakohtule hagi M.T.`i ja H.R.`a vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes Pärnus, xxxxx x asuvale elamule. 09.04.2003.a. on Pärnu notar Anne Kaldvee juures sõlmitud eluruumide erastamise lepingud nr.3004, 3008 ja 3006, milledega Pärnu linn müüs korteri H.R.`a le, Xxxx x-x korteri M.T.ile ja xxxxx x korteri M.M.ele. M.M. on korteri xxxxx x-x võõrandanud M.T.-le.. Pärast eelpoolnimetatud erastamislepingute sõlmimist ilmnes, et tegemist on elamutega, mis on omandireformi objektiks ja mille suhtes ei ole lõplikult otsustatud vara tagastamise v. mittetagastamise küsimus. ORAS § 12 lg.1 alusel on Pärnu linn hoonete asukohaga xxxxx-x kohustatud subjektiks nii kaua kuni pole lõplikult lahendatud vara tagastamise küsimus. ORAS § 18 lg.1 järgi on kuni tagastamise menetluse lõppemiseni keelatud omandireformi objekti võõrandada v. koormata asjaõigustega. Sama sätestab EES § 3 lg.5 p.4. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 10.12.98.a. otsuesega nr.6 on xxxxx x elamute suhtes tunnistatud õigustatud subjektideks H.K, V.S, K.K. ja M.S.. Käesoleval ajal on Pärnu Halduskohtu menetluses õigustatud subjektide kaebus Pärnu LV

2 (9)

2-05-13461 korralduse nr.1183/23.12.2004.a. tühistamiseks, millega Pärnu linn jättis rahuldamata õigustatud subjektide vaide Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr.920/17.09.2004.a. tühistamiseks. Kinnitatud eksperthinnangu alusel on 28,5 % hoonest säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kuna linnavalitsuse poolt kinnitatud eksperthinnangus on jälgitud vaid kehtivat ORAS § 12 lg.8 redaktsiooni ja selline põhimõte on vastuolus RK halduskolleegiumi otsustes nr.3-3-1-44-04 ja 3-3-1-30-00 väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt tuleb sisult varem alustatud menetluses võrrelda seadusemuudatusi ning valida subjektide soodsam lahend. Kuna linnal puudub seaduspärane ekspertiisiakt, mis oleks koostatud enne 02.03.97.a. kehtinud ORAS redaktsiooni järgi, siis on halduskaebuses tänaseks menetlus peatatud. Hageja palub tunnustada enda omandiõigust Pärnus , xxxxx-x asuvatele hoonetele (tl.3-5). Kostja kirjalikud vastuväited Kostjad kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud.Pärnu Linnavalitsuse poolt läbi viidud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse tulemina anti kostjatele võimalus ja Xxxx x-x eluruumide erastamiseks. Selle tulemusena sõlmiti Pärnu linna ja kostjate vahel 09.04.2003.a. korteri ostu- müügilepingud. Nimetatud lepingute punkt 4.1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostja saab eluruumi omanikuks lepingu notariaalse tõestamisega , lepingud tõestas notar samal päeval. Seega läks Pärnu linnalt korterite omandiõigus kostjatele üle 09.04.2003.a. Samadel asjaoludel sai 09.04.2003.a. xxxxx x-x omanikuks ka M. M.. Samal päeval võõrandas M. M. nimetatud kaasomandi M. T-le. Kostjad on korterid omandanud heauskselt vastavalt AÕS § 95 lg.1 ning on neid kuni käesoleva ajani s.o. 2,5 aastat ka omanud ja kasutanud. Kostjatel puudus nimetatud eluruumide omandamisel igasugune alus arvata, et Pärnu linn, kui avaliku võimu kandja ei tegutse õiguspäraselt ning ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üks kostjatest on teinud talle omandiõiguse alusel kuuluva varaga ka ühepoolse tehingu- H. R. testament. M. T. on talle nüüdseks omandiõiguse alusel kuuluvas elamus Xxxx x-x elanud koos tütrega alates 1994 aastast. Kuivkäimla asub kütteta koridoris ning elamusse puudub võimalus ehitada dušš. Elamu on tervikuna amortiseerunud, millest tingitud üldine soojapidamatus ja suured kulutused küttele. Sellistel elutingimustes on M. T. oodanud kümme aastat lahendit, mis võimaldaks tal igapäevast elukvaliteeti parandada. M. T.ostis M. M.`elt xxxxx x-x korteri. Samal kevadel alustas ta nimetatud korteris ka põhjalike remondile eelnevate töödega ning sinna uute küttekollete ehitamisega. Xxxxx x-x korterit planeeris ta kasutada oma tegevusalaga seoses s. o. massaaž ja aroomiteraapia. M. T. asus tegema ka korrastustöid krundil ja rajas puhastatud alale muru ja hooldas seda. Ka H. R. on kavandanud oma korteris kapitaalremondi läbiviimist. Kostjad on seisukohal ja võisid eeldada, et nad erastavad kaasomandid sellises koosseisus ning õiguslikult kontrollitud ja lõplikult lahendatud asjaoludel, nagu avalik võim seda lubas. Kostjatel võis tekkida õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttest veendumus, et kui avalik võim lubas vara tasu eest erastada, siis ei saa avalik võim kostjatelt sõnamurdlikult nõuda sama vara suhtes enda omandiõiguse tunnustamist, mis lõppastmes võib viia sellisest varast kas täielikult v. osaliselt ilmajäämiseni. Tagastatava vara koosseisu kuuluvate eluruumide üürnikel on võimalused omandireformi sisulise kulgemise mõjutamiseks praktiliselt olematud. Õigusvastaselt võõrandatud vara ei ole enam endiste omanike, kellelt vara võõrandati , omandis ja sellele ei laiene PS § 32 kaitse. Kostjate omandiõiguse riive intensiivsuse ja selle põhiõiguse rikkumise hindamisel ei saaks tähelepanuta jätta ka seda, et omandireform käesoleva vara suhtes on väldanud üle kümne aasta. See olukord on kostjatele olnud kurnav , väsitav ja koormav. Kostjate jaoks on omandireformi objektiks olev vara koduks, M. T.-l alates 1994 aastast ja H. R.-l alates 1941 aastast. Xxxxx x-x sai taastatud H. R. töö, hoole, vaeva ja kulutustega ning on selliste panustega kostjate poolt elamiskõlbulikuna säilitatud

3 (9)

2-05-13461 käesoleva ajani. Hageja viidates ORAS § 12 lg.1 ja § 18 lg.1 on jätnud tähelepanuta, et osundatud paragrahvid seovad seal toodud õiguslikud tagajärjed asjaoluga, et konkreetse vara suhtes läbi viidud omandireform ei ole veel sisuliselt lõppenud. Kostjatel ei oleks olnud kuidagi võimalik vaidlusaluseid eluruume erastada, kui omandireform nimetatud objekti suhtes poleks olnud lõpule viidud e. kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimust poleks lõplikult otsustatud. Selline lähenemine riivaks ebaproportsionaalselt omandireformi käigus vara omanikuks saanud endiste üürnike PS §-ga 10 kaitstud isiku usalduse e. õiguskindluse põhimõtet ja PS § 32 sätestatud põhiõigust omandi kaitsele. Kostjad leiavad, et ORAS § 18 lg.1 sätestatu eesmärgiks on välistada omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga kuni tagastamise küsimuse otsustamiseni tehingute tegemine nende subjektidega, kes omandireformi läbiviimist vahetult ei teosta ega korralda ning ilma õigustatud subjektide kirjaliku nõusolekuta. Selle sätte eesmärgiks ei saaks olla lugeda omandireformi raames omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga tehtud tehinguid tühiseks juhul, kui need on tehtud omandireformi vahetu läbiviija enese tegevuse tulemusel ja initsiatiivil. Selline tõlgendus võimaldaks omandireformis näha lõputut protsessi, mille käigus väljendatud tahteavaldused saaksid meelevaldselt kõigutada põhiseadusega kaitstud väärtusi isiku usaldusele, omandi kaitsele ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Vara tagastamise küsimuse lahendamisega tuleb omandireformi sisulist lõpuleviimist ja seega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse lõplikku otsustamist tunnustada sõltumata sellest, kas tagastamata vara on jõutud õigustatud subjektidele kompenseerida v mitte, sest enne vara tagastamise v. mittetagastamise küsimuse lõplikku otsustamist puudub võimalus võtta seisukoht ka tagastamata jäänud vara suhtes kompensatsiooni osas. Omandireformi käigus vara tagastamine v. kompenseerimine endistele omanikele v. nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad ei saaks olla aluseks konkreetse vara suhtes sisuliselt juba lõppenud õigusvastavaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse taaskäivitamisele. Vastupidine arusaam oleks vastuolus õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttega, kui üldtunnustatult omaks võetud sotsiaalpõhiõiguslike väärtustega. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise käigus jäi Pärnu LV majandusosakonna linnavara teenistuse eest vastutavate ametnikele tähelepanuta, et Pärnu Halduskohtu otsusega 3-9/2000 23.03.2000 .a. tunnistati kehtetuks Pärnu LV 15.11.99.a. korraldusega nr.2334 kinnitatud ehitustehniline ekspertiis. Sellisest Pärnu Linnavalitsuse tegevusetusest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ei saa asetada menetlusosalisetele s.t. ei õigustatud subjektidele ega endistele üürnikele, vaid need tuleb kanda linnal endal. Omandireformi objektiks oleva vara koosseisu kuuluvate eluruumide endistel üürnikel ei ole õigust ega ka kohustust kontrollida, kas tagastamine on toimunud vastavalt kehtestatud korrale v. mitte. Olenevalt asjade edasisest käigust tõstatavad kostjad Pärnu linnavalitsuse, kui avaliku võimu kandja tegevuse õigusliku vastutuse riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda (tl.43- 51). Menetluse käik 01.02.2006.a. ja 10.03.2006.a. esitas hageja kohtule hagi täienduse, mille kohaselt eluruumide Pärnus, ,x ja x erastamise lepingud 3004, 3008 ja 3006 09.04.2003.a. on selgelt vastuolus ORAS § 18 lg.1 ja EES § 3 lg.5 p.4 ja tühised algusest peale vastavalt TsÜS § 87, mille järgi seadusega vastuolus olevad tehingud on tühised algusest peale. Kostjatel ei saanud tekkida omandiõigust xxxxx x asuvatele eluruumidele. Hageja palus kostjana kaasata protsessi ka M.M., kuna palub tühiseks tunnistada kõik 3 erastamistehingut. 09.04.2003.a. sõlmis M.M. korteri ostu- müügilepingu M.T.iga. Lepingu esemeks Pärnus, xxxxx x asuv eluruum, mille müüja oli samal päeval omandanud eluruumi erastamislepingu nr. 3006 alusel Pärnu linnalt.

4 (9)

2-05-13461 Müügilepingu p.4 sätestab lepingu eseme omandiõiguse ja valduse ülemineku. Punkti 4.2 kohaselt lepivad müügilepingu pooled kokku, et valdus läheb üle hiljemalt 01.06.2003.a. Samaks kuupäevaks tuleb müüjal sooritada rida toiminguid: üle anda korteri võtmed, dokumentatsioon, lõpetada leping Eesti Energia AS- ga ning esitada kohaliku omavalitsuse registriteenistusele avaldus uue elukoha registreerimiseks. Seega M.M. võõrandas asja nii, et see jäi vähemalt kuni 01.06.2003.a. tema valdusse. Otsese valduse üleandmiseks tuli pooltel sõlmida akt, mida hageja ei tea, et oleks tehtud. Samuti ei ole M.M. ennast käesoleva ajani välja registreerinud nimetatud elukohast. M. M. on isik, kellel puudus õigus anda üle xxxxx x-x eluruumi omandiõigust. 17.04.2003.a. pöördusid Pärnu linna poole H.K. ja T.K. avaldusega õigusvastaselt võõrandatud vara Pärnus, xxxxx x tagastamise otsuse tegemiseks. Seega sai teatavaks asjaolu, et xxxxx x elamu osas ei ole lõplikult lahendatud vara tagastamise küsimus ja Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond peatas maa erastamise menetluse mais 2003.a. Seega pidid kostjad olema teadlikud maist 2003.a., et nendega sõlmitud erastamislepingud ei olnud seaduslikud. Kostja M. Tammann on pöördunud kirjadega 07.11.2003.a. ja 15.04.2004.a. Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poole, selgitades oma seisukohti , mis puudutavad omandireformi läbiviimist. Seega M.T.i ja M.M.e vahel 09.04.2003.a. sõlmitud notariaalse korteri ostu- müügilepingu alusel ei olnud võimalik Xxxx x-x eluruumi omandi üleminek M.T.ile. Hageja palub tunnustada 09.04.2003.a. sõlmitud Pärnus, Xxxxx x asuvate eluruumide erastamise lepingute nr. 3006, 3004 ja 3008 tühisust ja Pärnu linna omandiõigust Pärnus, Xxxxx x asuvate hoonete osas (tl.82,86- 88). Kostjad vaidlesid hagile vastu. M. T. ja M. M. vahel 09.04.2003.a. sõlmitud ostumüügilepingu p.4.1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et ostja saab lepingu eseme omanikuks käesoleva lepingu notariaalse tõestamisega. Lepingu tõestas samal päeval notar A. Kaldvee. Lepingu p.4.1 teise lause järgi annab müüja lepingu sõlmimise päevast lepingu eseme ostja kaudsesse valdusse, loovutades ostjale lepingu sõlmimisega lepingu eseme väljanõudeõiguse. Tegemist on sisuliselt kaudse valduse omandamisega AÕS § 37 mõttes. Hageja sellised tähelepanematused on viinud ta väärale arusaamisele ka lepingu alapunktide sisulisest tähendusest. Andmed elukoha registris omavad deklaratiivset tähendust mitte õigust loovat tähendust. EES § 13 lg.1 kohasel omandiõigus erastatavate eluruumile tekib vastavalt AÕS § 92. Kuna erastatavad eluruumid olid kostjate valduses, kohaldus AÕS § 92 lg.2, millest tulenevalt piisas omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. H.K. ja T.K. 17.04.2003.a. avaldusest Pärnu Linnavalitsusele ei olnud kostjatel kuidagi võimalik teada saada. Sellest said kostjad M. T. ja H. R. teada Pärnu linna poolt neile 03.11.2003.a. saadetud kirjast 2-21.3-2/7284. Õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes õigustatud subjektide ja üürnike menetlusõiguslikud seisundid ei ole võrreldavad. Õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes üürnike võimalused omandireformi sisulise kulgemise mõjutamiseks on praktiliselt olematud. Kostjatel tekkis omandiõigus hagetavale varale AÕS § 92lg.2 alusel. Kostjate põhivastuväited rajanevad ka PS § -ga 10 kaitstud isiku usalduse e. õiguskindluse põhimõttele ja PS § -s 32 sätestatud omandiõiguse kaitsele. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kontekstist tulenevalt peab kostja selliseks keeluks tõenäoliselt ORAS § 18 lg.1 sätestatut. Selle sätte eesmärk on välistada omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga kuni tagastamise küsimuse otsustamiseni tehingute tegemine nende subjektidega, kes omandireformi vahetult ei teosta ega korralda ning ilma õigustatud subjektide nõusolekuta. Tehinguid ei saaks lugeda tühiseks juhul, kui need on tehtud omandireformi vahetu läbiviija enese tegevuse tulemusel. Antud tsiviilõiguslik vaidlus on võrsunud avaliku võimu tegevuse tulemusel. Kohus peab

5 (9)

2-05-13461 sellises olukorras suhtuma isiku põhiõiguste reaalsesse tagamisse eriti tähelepanelikult ja hoolikalt. Hagi rahuldamine ei vähendaks vaid tekitaks ebaõiglust juurde. Pärnu Linnavalitsusel on enda initsiatiivil alati õigus ja PS § -st 14 tulenevalt ka kohustus kõrvaldada tema enda süül tekitatud ebaõiglus. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata (tl.97104). Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil kostjate esindaja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Pärnu Linna ja M.M.`e vahel sõlmiti 09.04.2003.a. Pärnus, Xxxxx x-x asuva eluruumi erastamise notariaalne leping, mille p.1.1 ja 1.2 kohaselt Pärnu linn müüs ja M.M. ostis Pärnus, Xxxxx x-x asuva korteri, mille juurde kuulub kaasomandina 287/847 osa keldrist ja kuurist (tl.8- 12). Pärnu Linna ja H.R.a vahel sõlmiti 09.04.2003.a. Pärnus, Xxxxx x- 1 asuva eluruumi erastamise notariaalne leping, mille p.1.1 järgi Pärnu linn müüs ja H.R. ostis Pärnus, asuva korteri, mille juurde kuulub kaasomandina 373/847 osa keldrist ja kuurist (tl.13- 17). Pärnu Linna ja M.T.i vahel sõlmiti 09.04.2003.a. Pärnus, Xxxx x-x asuva eluruumi erastamise notariaalne leping, mille p.1.1 järgi Pärnu linn müüs ja M.T. ostis Pärnus, Xxxx x-x asuva korteri, mille juurde kuulub kaasomandina 187/847 osa keldrist ja kuurist (tl.18- 22). Samal päeval M.M. sõlmis M.T.iga notariaalse korteri ostumüügilepingu, millega müüs Pärnus, Xxxxx x-x asuva korteri koos selle juurde kuuluva kaasomandina 287/847 osa keldrist ja kuurist M.T.ile (tl.55- 61). Pärnus, xxxxx x hooned on õigusvastaselt võõrandatud vara , mille suhtes on ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni otsusega nr.6/10.12.98.a. õigustatud subjektideks tunnistatud V.S., M. Š., K.K. ja H.K. (tl.23- 24). Õigustatud subjektid H.K. ja T.K. on pöördunud Pärnu linna poole avaldusega otsustada vara tagastamise küsimus (tl.89). Pärnu linna väitel ei ole vara tagastamise v. mittetagastamise küsimust käesolevaks ajaks lahendatud. Esialgselt vara tagastati Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr.445- p /27.03.97.a., kuid vara tagastamise korraldus tühistati Pärnu Halduskohtu otsusega. Pärnu Halduskohtus on menetluses õigustatud subjektide kaebus Pärnu Linnavalitsuse korraldusele nr.1183/23.12.2004.a., millega Pärnu linn jättis rahuldamata õigustatud subjektide taotluse Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr. 920/17.09.2004 „Õigusvastaselt võõrandatud vara säilivuse eksperthinnangu kinnitamine“ tühistamiseks. Pärnu linna poolt telliti hoonete Xxxxx x endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks uus ekspertiis (tl.25). Vastavalt Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p.-le 36 otsustatakse vara tagastamine v. mittetagastamine valla v. linnavalitsuse korraldusega, mis saadetakse õigustatud subjektidele 10 päeva jooksul korralduse andmise päevast arvates. Vaidlusaluse elamu puhul ei ole kehtivat vara tagastamise korraldust ega ole tehtud ka mittetagastamise korraldust. Seega on tõendatud , et käesolevaks ajaks ei ole otsustatud vara tagastamise v. mittetagastamise küsimust. Samuti on pooleli kohtuvaidlus õigustatud subjektide kaebuse alusel. Vastavalt EES § 3 lg.5 p.4 erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks v. kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni v. õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. ORAS § 18 lg.1 järgi kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (s.h. kohtueelse v. kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel

6 (9)

2-05-13461 juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis v. valduses vara on, keelatud vara võõrandada v. asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile v. kohalikule omavalitsusüksusele v. õigustatud subjektide notariaalselt kinnitatud nõusolekul teistele isikutele. Kostjate väited, et nimetatud sätte eesmärgiks ei saaks olla lugeda omandireformi raames omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud varaga tehtud tehinguid tühiseks juhul, kui need on tehtud omandireformi vahetu läbiviija enese tegevuse tulemusel, ei ole põhjendatud. ORAS § 18 lg.1 sätestab otseselt, et kõik tehingud mis on tehtud enne vara tagastamise küsimuse otsustamist on tühised ka juhul kui tehing on tehtud kohaliku omavalitsuse poolt. TsÜS § 87 järgi seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Vaidlusalused tehingud on vastuolus EES § 3 lg.5 p.4 ja ORAS § 18 lg.1 ja seadus otseselt sätestab keelu rikkumise korral tehingu tühisuse. ORAS § 18 lg.1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatuks. Vaidlusalused tehingud on sellised, millega kaasneb vara tagastamise võimatus. Seega vaidlusalused tehingud on tühised ja hagi eluruumide Pärnus,xxxxx tnx-x, x-x ja x-x 09.04.2003.a. sõlmitud erastamislepingute , notarite ametitoimingute raamatu reg.osa nr. 3006, 3004 ja 3008 tühisuse tunnustamise nõudes , on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärnu linn on esitanud omandiõiguse tunnustamise nõude xxxxx x asuvale elamule. AÕS § 68 lg.3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Enne eluruumide erastamist tekkis hageja omandiõigus vaidlusalusele hoonele selle munitsipaalomandisse andmise teel- riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt nr.18/542 01.06.1993.a. (tl.126128). Kuna vaidlusalused erastamislepingud on tühised ja TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja kostjatel omandiõigust vaidlusalusele varale ei tekkinud, tuleb tunnustada hageja omandiõigust eluruumidele Pärnus, ja Xxxx x-x ning selle juurde kuuluvale kaasomandi osale keldrist ja kuurist. See, et kostjad ei teadnud eluruumide erastamislepingute sõlmimisel, et vara tagastamise küsimus on lahendamata ja on heausksed, muutsid oma elukorraldust ja on asunud eluruume parendama ning H. R. on teinud testamendi vara suhtes, ei anna alust jätta ORAS § 18 lg.1 kohaldamata ja lugeda seadusega vastuolus olevad erastamiselepingud kehtivaks. Kuna kostjatel ei tekkinud omandiõigust erastamislepingute sõlmimisel 09.04.2003.a. Pärnus, Xxxxx x asuvatele eluruumidele, siis on ekslikud kostjate väited nende omandiõiguse rikkumisest ja puudub alus käsitleda kostjate väiteid PS § 32 rikkumisest. Kostjad on vastuväidetes asunud seisukohale, et vaidlusalused erastamistehingud tuleb õiguskindluse põhimõttele tuginedes jätta kehtima. Kohus on seisukohal, et omandireformi eesmärk on eelkõige omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektidele. Hageja, kui omandireformi kohustatud subjekti poolt omandireformi objektiks oleva varaga ebaseaduslike tehingute tegemisel vastanduvad omandireformi õigustatud subjektide ja vara õigusliku aluseta omandanud isikute huvid. Nimetatud huvide kaalumisel tuleb omandireformi eesmärgist lähtuvalt eelistada õigustatud subjekti huvi. Vastasel korral tekiks uus ebaõiglus ning omandireform ei täidaks enda seadusega seatud eesmärki.

7 (9)

2-05-13461 Kui kostjad leiavad, et Pärnu linn on neile oma tegevusega kahju tekitanud, on võimalus esitada nõue Riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Kohaliku omavalitsuse ametiisikute toimingute vaidlustamine toimub Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes Pärnus, Xxxxx x-x asuvale eluruumile ,tuleb jätta rahuldamata. Kostja M.T. on antud eluruumi omandanud 09.04.2003.a. notariaalselt sõlmitud ostu- müügilepingu alusel M.M.`elt (tl.55- 61). AÕS § 92 lg.2 järgi kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kuni 01.07.2003.a. kehtinud redaktsioonis AÕS § 94 järgi omandi üleandmisel võib asi võõrandaja ja omandaja kokkuleppel jääda võõrandaja valdusse. Sel juhul loetakse omandajat kaudseks ja võõrandajat otseseks valdajaks. Ostumüügilepingu p.4.1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku, et ostja saab eluruumi omanikuks käeoleva lepingu notariaalse tõestamisega. Lepingu sõlmimise päeval annab müüja lepingu eseme ostja kaudsesse valdusesse, loovutades ostjale käesoleva lepingu sõlmimisega lepingu eseme väljanõudeõiguse. P.4.2 järgi leppisid lepingupooled kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse müüja poolt ostjale üle hiljemalt 01.06.2003.a. AÕS § 95 lg.1 järgi isik , kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Vastavalt AÕS § 95 lg.2 omandaja on pahauskne, kui ta teadis v. pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Antud juhul hageja ei ole millegagi tõendanud, et M.T. lepingu sõlmimise ajal v. ka 01.06.2003.a. teadis v. pidi teadma, et vara tagastamise küsimus on lahendamata ja M.M.el ei olnud õigus omandit üle anda. Kostja on esitanud kohtule Pärnu Linnavalitsuse kirja 2-21-3-2/7284 03.11.2003.a., milles linn on teavitanud M.T.i ja H.R.a sellest, et 17.04.2003.a. esitasid H.K. ja T.K. linnale avalduse vara tagastamise küsimuse otsustamiseks ja selleks on tellitud uus ehitustehniline ekspertiis (tl.111). Hageja väited, et Pärnu linna planeerimisosakond peatas maa erastamise menetluse mais 2003.a., ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendeid esitatud selle kohta, et kostjaid sellest teavitati v. kostjad sellest teadsid. Seega on tõendatud, et M.T. sai teada sellest, et vara tagastamise küsimust ei ole lahendatud alles novembris 2003.a. ja eluruumi valduse üleandmise ajal oli ta heauskne omandaja vastavalt AÕS § 95 lg.2 ning hagi Pärnus, Xxxx x-x korteri omandiõiguse tunnustamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus on hagi taganud määrusega 15.07.2005.a. ja seadnud käsutamise keelumärked ehitisregistris Pärnus, . Xxxx x-x ja Xxxxx x-x asuvatele eluruumidele. Kuna hagi omandiõiguse tunnustamise nõudes Pärnus, Xxxxx x-x eluruumile jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine selles osas tühistada. Muus osas jääb hagi tagamine jõusse. Kohtukulud Vastavalt TsMS § TMS rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja ei ole kohtule esitanud nõuet kohtukulude s.o. tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kostjatelt. Kohus leiab, et omandiõiguse tunnustamise nõudelt on tasunud hageja riigilõivu seaduses sätestatust vähem. Hagi esitatud kohtule 30.06.2005.a. Vastavalt enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 48 lg.1 p.1 omandiõiguse tunnustamise hagis määratakse hagi hind vara väärtusega. Hageja nimetas kõikide Xxxxx x hoonete väärtuseks 50 000 krooni. Vastavalt TsMS § 50 lg.1 kui hagi esitamisel on raske hagi hinda kindlaks määrata, määrab kohus riigilõivu esialgse suuruse ja riigilõivu lõpliku suuruse määrab kohus kohtuotsuses. TsMS § 50 lg.3 kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus

8 (9)

2-05-13461 riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades sama seadusliku § -s 60 sätestatut. Kostjad on 27.03.2006.a. esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt seisuga 14.03.2006.a. on Pärnu, asuva vallasvara turuväärtus 373 000 krooni, Xxxx x-x 187 000 krooni ja Xxxxx x-x 344 400 krooni (tl.112). On üldteada asjaolu, et Pärnus, rannarajoonis asuvate hoonete väärtus ei ole 50 000 krooni vaid on tunduvalt suurem ja hoonete väärtus pidevalt kasvab. Kostjad on esitanud tõendi väärtuse kohta märtsi 2006.a. seisuga, hagi esitati 30.06.2005.a., seega 9 kuud tagasi. Selle ajaga on turuuuringute kohaselt (BPE Kinnisvaraekspert 2 korda aastas koostatud Eesti Kinnisvaraturu ülevaade) Pärnus korterite hinnad tõusnud 2005 aastal poolaastas 10- 15 %. Seega loeb kohus hagi esitamisel 30.06.2005.a. hagihinnaks 25% madalama hinna s.o. Xxxxx x- x väärtuseks 279 750 krooni, Xxxx x-x väärtuseks 140 250 krooni ja Xxxxx x-x väärtuseks 258 300 krooni. Vastavalt hagi rahuldamisele tuleb M.T.`ilt välja mõista riigituludesse hagilt tasumata riigilõiv 9000 krooni, H.R.`alt 15 000 krooni ja Pärnu linnalt 14 000 – tasutud 3500 krooni = 10 500 krooni Kohtunik/allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Ivika Sillaots Kohtunik

Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2006.a. kohtuotsusega järgmiselt: Tühistada Pärnu Maakohtu 20.04.2006.a. otsus osas, millega kohus mõistis kostja M.T.-lt riigituludesse välja riigilõivu summas 9000.-krooni ning kostja H. R.-lt riigilõivu summas 15 000.-krooni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv täies ulatuses Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kausu) kanda. Mõista Pärnu linnalt (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) täiendavalt välja riigilõiv summas 24 000.-krooni Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse. Anda Pärnu linnale (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või konto nr. 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2900072686) 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2006.a. otsus muutmata.

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.