2-05-10920
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks-
18.aprill 2006 Võru kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-10920
Hagi ese
S. G. hagi K. M. ja T. L. vastu 40 000 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja S. G. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, esindaja Rein Vänter); kostja T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) 27.märtsil 2006.a
Kohtuistungi aeg
Jätta S. G. hagi K. M. ja T. L. vastu 40 000 krooni nõudes rahuldamata. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Võru Maakohtu 30.juuni 2005.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-198/05 kohaldatud hagi tagamine. Kohtukulude jaotus Välja mõista kohtukuluna S. G. lt 2000 (kaks tuhat) krooni K. M. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt teatas hagejale 1999.a. kevadel tuttav kostja T. L. , et tal on avanenud võimalus soodsatel tingimustel metsakinnistu omandamise tehingus osalemiseks. Tehingu pidi ette valmistama kostja K. M. ning ühtlasi korraldama kõik sellega seotu. Kostja T. L. vajas tehingus osalemiseks täiendavat finantseerimist ja tegi seetõttu hagejale ettepaneku laenata talle 40 000 krooni. Nimetatud summa palus kostja T. L. üle kanda kostja K. M. arvelduskontole Hansapangas. 3.märtsil 1999.aastal teostaski hageja oma arvelduskontolt Hansapangas ülekande K. M. kontole Hansapangas. Hagejale teadmata asjaoludel kinnisvaratehing ebaõnnestus ning käesoleva ajani ei ole ei kostjad T. L. ega K. M. hagejale 40 000 krooni tagastanud. Ühtegi kirjalikku dokumenti kostjale T. L. le laenu andmise kohta vormistatud ei ole. Seetõttu taotleb hageja kostjale K. M. le ülekantud raha tagastamist lepinguvälisel alusel lg l järgi. Kuna kostjal K. M. l puudub igasugune alus hageja poolt teostatud ülekande tõttu tema arvele laekunud raha omandamiseks, siis on ta kohustatud selle kui alusetult saadu tagastama. Neil asjaoludel ja juhindudes palub hageja mõista kostjalt K. M. lt hageja kasuks välja 40 000 krooni. Hagiavalduse täienduste kohaselt on kostja esitanud väite selle kohta, et ta andis oma arvelduskontole laekunud raha üle kostjale T. L. le. Kostja T. L. on raha kättesaamist kirjalikult kinnitanud. Kinnitusest ei ole üheselt võimalik aru saada, kui suure summa raha ning millal T. L. K. M. käest sai. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostjad K. M. ning T. L. on ühiselt omandanud vara hageja arvel ning vastutavad selle eest ühiselt. Neil asjaoludel palub hageja mõista välja kostjatelt K. M. lt ja T. L. lt solidaarselt hageja kasuks 40 000 krooni.
Kostja K. M. hagi ei tunnista. Hagiavalduse kohaselt eksisteeris hageja ja kostja Tormi Langi vahel laenusuhe. Seega peaks kostjaks olema ainult T. L. . Hagiavaldusest tulenevalt pidi K. M. 40000 krooni andma T. L. le, mida ta ka tegi ning K. M. l ei ole selle summa tagastamiskohustust hagejale. Tegemist oli hageja ja kostja T. L. vahelise laenulepinguga, mille puhul oli jäetud järgimata seaduses ettenähtud kohustuslik kirjalik vorm. Kostja T. L. hagi ei tunnista. T. L. pole hagejaga ühtegi laenulepingut sõlminud ja pole talle ka midagi võlgu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole kostja K. M. suhtes tõendatud ja on kostja T. L. suhtes aegunud ning ei kuulu rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud pangakonto väljavõtte (tl 6). Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 23 kohaldatakse võlaõigusseaduses aluseta rikastumise kohta sätestatut juhul, kui alusetu rikastumine toimus pärast 1.juulit 2002. Seega kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 477 lg 1 kohaselt on isik, kes seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kandis 3.märtsil 1999.a. kostja K. M. pangakontole 40 000 krooni, mille pidi K. M. üle andma kostja T. L. le.
2 (4)
Kostja T. L. annab vande all seletuse (tl 63), mille kohaselt see raha, mis kanti üle K. M. arvele 40 000 krooni, sai ta K. M. lt kätte. See 40 000 krooni oli T. L. raha, mille ta sai S. G. lt. S. G. maksis T. L. le võla tagasi. See oli usalduse peale antud raha. Tol ajal laenati üksteisele, neid summasid oli enne ja pärast ka. Raha saamist on T. L. kinnitanud ka kirjalikult (tl 18). Hageja seletab, et ta kandis raha kostja K. M. arvele, et viimane selle kostja T. L. le annaks. Ka kostja K. M. kinnitab, et ta andis 40 000 krooni, mille hageja oli üle kandnud vastavalt kokkuleppele kostjale T. L. le. Kohus leiab, et vastavalt kokkuleppele raha üleandmisega kostjale T. L. le on kostja K. M. täitnud oma kohustuse hageja ees. Vara alusetust omandamisest tuleneva kohustise tekkimiseks on vaja järgmiste tingimuste olemasolu: ühel isikul (kannatanul) kahju tekkimine vara vähenemise näol ja teisel isikul (omandajal) vara suurenemine samas ulatuses, omandaja vara suurenemine teise isiku arvel, vara omandamine omandaja õigusvastase tegevuse või tegevusetuse läbi, s.o. ilma seaduse või tehinguga ettenähtud aluseta. Hageja tahe oli, et kostja K. M. annaks hageja poolt tema pangakontole kantud raha kostja T. L. le, mida kostja K. M. eelpoolnimetatud tõenditest nähtuvalt tegigi. Seega puuduvad tõendid, et kostja K. M. alusetult omandas hageja poolt üle kantud 40 000 krooni. Kostja T. L. taotleb hagi aegumise kohaldamist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1,2 kohaselt kohaldatakse TsÜS ning VÕS aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS või VÕS sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS (2002.a.) §-de150 lg 1 ja 151 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude ja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat vastavalt ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama; ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teda saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS (1994.a.) §113 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Hageja seletusest (tl 64) nähtub, et hagejal oli suuline kokkulepe kostja T. L. ga, et T. L. maksab raha paari kuu jooksul tagasi. Seega oli hageja teadlik nõude olemasolust kostja T. L. vastu juba mais 1999.a. Seega pidi hageja esitama nõude kostja T. L. vastu 1.juuliks 2005.a. Hageja on esitanud kohtule nõude T. L. vastu, taotledes ta kaasata protsessi kostjana, 8.septembril 2005.a. (tl 24-25). TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja T. L. taotleb nõude aegumise kohaldamist, mistõttu tuleb hagi T. L. vastu nõude aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi kostja T. L. vastu ei ole ka tõendatud. Hagiavaldusest nähtuvalt laenas hageja kostjale T. L. le 40 000 krooni, kuid laenulepingut kirjalikult ei vormistatud. Kostja T. L. vaidleb vastu, et hoopis hageja maksis tagasi kunagi T. L. lt saadud raha. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu
3 (4)
tegemise ajal kehtinud seadust ning sama seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002, enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust. Seega kuuluvad käesoleval juhul kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 273 järgi pidi laenuleping üle 50 rubla (viis krooni) olema sõlmitud kirjalikus vormis. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid, et hageja laenas kostjale T. L. le 40 000 krooni. Asjakohased ei ole hageja viited TsK § 459. Hageja ei ole kostjate vastu esitanud kahju hüvitamise nõuet. TsK § 448 lg 1 kohaselt kodaniku varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on vaja teatud tingimuste olemasolu: kahju esinemine kannatanul; põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel; kahju tekitanud teo õigusvastasus; kahju tekitaja süü. Kasvõi ühe eelpoolmärgitud tingimuse puudumisel ei teki kahju hüvitamise kohustust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid talle väidetavat kahju põhjustanud kostjate õigusvastase teo olemasolu kohta. Neil asjaoludel tuleb S. G. hagi K. M. ja T. L. vastu 40 000 krooni nõudes jätta rahuldamata. Hageja taotleb kohtukuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni (tl 7, 64). Kostja K. M. taotleb hagejalt kohtukuluna välja mõista õigusabikulud 2000 krooni (tl 20, 21, 65). TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kostjale kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast. Kuna hagi jäeti rahuldamata, on põhjendatud kostjale osutatud õigusabi eest hagejalt välja mõista 40 000 X 5% = 2000 krooni kostja K. M. kasuks. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.