Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
1.04.05.2016.a esitas hageja kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista Harju Maakohtu 08.02.2016.a tagaseljaotsusega nõude esitaja poolt makstud 5039,48 eurot, määrata hagejale töötuna olemise ajaks kostjale ja lastele maksmiseks õiglane elatis ning esitada lapsetoetussummade ümberarvestamise valem laste hageja juures viibimise ajal ning määrata viis, kuidas need summad kostjalt välja mõista.
2.Harju Maakohus keeldus 30.09.2016.a määrusega hageja esitatud avalduse menetlusse võtmisest. Määruse kohaselt saab hageja taotlustest välja lugeda, et ta taotleb kostjalt 5039,48 euro väljamõistmist, elatise suuruse kindlaksmääramist õiglases suuruses selleks ajaks, kui ta on töötu, ning et määratakse kindlaks valem, mille alusel ümber arvutada hagejalt
1(4)
Tsiviilasi nr 2-16-7227 väljamõistetud elatis sellel ajal, kui lapsed viibivad tema juures ning määratakse kindlaks viis, kuidas ümberarvutatud summa kostjalt välja mõistetakse. Hageja on tagaseljaotsuse alusel maksnud lastele AP-le ja SP-le elatist. Elatisenõude osas on seega võlausaldajad lapsed. Hageja esitas nõude tagaseljaotsuse alusel makstud raha tagastamiseks kostja vastu. VÕS § 1029 järgi saab sellise nõude esitada üksnes võlausaldaja vastu, mitte isiku vastu, kellele on raha kohustuse täitmiseks üle kantud. Seega on hageja esitanud nõude vale isiku vastu. Kostja vastu nõude rahuldamine hageja avaldatud asjaoludel võimalik ei ole. Teised nõuded puudutavad laste elatise suurust ja elatise maksmise kohustuse täitmise korda. Kui ülalpidamiseks kohustatud isik leiab, et ta ei pea maksma elatist ulatuses, mida temalt nõutakse, saab ta sellised vastuväited esitada menetluses, kus määratakse kindlaks elatise suurus. Seadus ei sätesta, et sellised vastuväited tuleb esitada hagiavalduse vormis. Käesoleval juhul lahendatakse elatise suurust ja väljamõistmist puudutav vaidlus tsiviilasjas nr 2-16-794. Jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud elatise suuruse muutmist saab taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 18.10.2016.a määruskaebuse Harju Maakohtu 30.09.2016.a määruse peale. Harju Maakohtu 21.10.2016.a määrusega jäeti määruskaebus käiguta ja määrati hagejale tähtaeg määruskaebuses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas kohtule 31.10.2016.a menetlusdokumendid puuduste kõrvaldamiseks.
4.Harju Maakohus keeldus 01.11.2016.a määrusega Harju Maakohtu 30.09.2016.a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Määruse kohaselt ei selgu kohtule esitatud protsessuaalsest taotlusest vaidlustatav määrus, sh vaidlustava määruse kuupäev ja tsiviilasja number ning ebaselgeks jääb määruse vaidlustamine. Määruskaebuse esitaja ei ole arusaadavalt märkinud, missugust lahendit ta taotleb, st millise sisuga määruse peaks kohus tegema selle määruse asemel, mille kohus ära tühistab. Määruskaebuse esitaja poolt 31.10.2016.a puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis esitatud protsessuaalsest taotlusest jäi jätkuvalt ebaselgeks määruse vaidlustamine. Hageja ei ole kohtule esitatud määruskaebuses välja toonud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb Harju Maakohtu õigusrikkumine 30.09.2016.a kohtumääruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb.
5.16.11.2016.a esitas hageja Harju Maakohtu 01.11.2016.a määruse peale määruskaebuse. Hageja esitas enda täpsustatud nõuded, milles on kostjateks märgitud AP ja SP (lapsed). 24.01.2017.a täpsustatud nõuete kohaselt palub hageja määrata kostjate esindajale maksekord hageja poolt kostjatele elatisena ülemakstud 340 euro tasumiseks koos viivistega alates 11.03.2016.a, mõista kostjate esindajalt hageja kasuks 765,12 eurot, mis on hageja poolt makstud Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi täitmisteadete asjades nr 025/2016/604 ja 025/2016/605 alusel ja mis ületavad 08.02.2016.a tagaseljaotsuse summat ning sellelt summalt viivised, tunnistada hageja ajavahemikus 31.08.2014.a – 15.07.2016.a osaliselt maksevõimetuks ja vähekindlustatuks ning määrata kostjate kasuks elatise maksmine alates märtsist 2016.a, tunnistada 31.08.2014.a – 15.07.2016.a faktiliselt väljamakstud elatise summat lõplikuks ning lugeda sel perioodil hageja poolt elatise kohustus täidetuks, tunnistada hageja poolt ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lastele, sh raha kanti laste arveldusarvetele, nõuda kostjate esindajalt hageja kasuks perioodil 01.02.2015.a – 17.01.2016.a üle elatise miinimummäära laste arveldusarvetele makstud 1450 eurot ning viivised alates 11.03.2016.a ning kohustada kostjate esindajat kõik käesolevas menetluses väljamõistetud summad jagada pooleks ning kumbki rahapool kanda üle kostjatele nende lastekontodele, kuhu kantud raha tuleb deponeerida ning kasutada laste täisealiseks saamisel või mõlema vanema kirjalikul kooskõlastusel ja nõusolekul.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-16-7227
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8.Ringkonnakohus kontrollib hageja 16.11.2016.a (24.01.2017.a täpsustatud) määruskaebuse alusel Harju Maakohtu 01.11.2016.a määruse seaduslikkust. Maakohus keeldus 01.11.2016.a määrusega hageja 18.10.2016.a määruskaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtu 30.09.2016.a määruse peale, kuna hageja ei toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ega väiteid, mis annaks aluse tühistada Harju Maakohtu 30.09.2016.a määruse. Seega kontrollib ringkonnakohus kaudselt ka Harju Maakohtu 30.09.2016.a määrust. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on tegemist sellise juhtumiga.
9.Maakohus keeldus 30.09.2016.a hagi menetlusse võtmisest mh, kuna rahalise hüvitise väljamõistmise nõue oli esitatud vale kostja vastu (enammakstud elatist saab tagasi nõuda üksnes õigustatud isikutelt ehk lastelt). Vale kostja vastu hagi esitamine ei ole selline puudus, mida saaks kõrvaldada käesolevas menetluses. Seega on maakohus õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest rahalise nõude osas. Hageja on hilisemates määruskaebustes esitanud täpsustatud nõudeid, mh märkides lapsed kostjatena, kuid see ei muuda maakohtu poolt varasemalt hagi menetlemisest keeldumist valeks. Pärast keeldumist esitatud täpsustatud nõuetega uute kostjate vastu saab hageja pöörduda uue hagiga kohtu poole.
10.Teiste nõuete puhul on maakohus samuti õigesti leidnud, et kuivõrd maakohtu määruse ajal menetles maakohus teises asjas hagejalt elatise väljamõistmist, ei ole põhjendatud sellega seotud vastuväidete esitamine uue hagina. Hagejal oli võimalus enda vastuväited esitada elatise väljamõistmise menetluses. Samas on ka ülalpidamisega seotud nõuetes õige kostja laps. Elatise vähendamiseks saab pärast kohtuotsuse jõustumist elatise väljanõudmise asjas pöörduda hageja uue hagiga kohtusse TsMS § 459 lg 1 alusel, kui on täidetud vastavad eeldused.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja toonud määruskaebustes kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et maakohus keeldus ebaõigesti hageja 18.10.2016.a määruskaebuse menetlusse võtmisest, või et hageja poolt 04.05.2016.a esitatud avaldus oleks tulnud maakohtu poolt menetlusse võtta. Seega on maakohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine seaduslik.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
13.TsMS § 663 lg 2 kohaselt ei saa määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-16-7227
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.