Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-30-06 Otsuse kuupäev Tartu, 11. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi T OÜ hagi AS-i A vastu 242 991 krooni 28 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a otsus asjas nr 22/1295/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i A kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja T OÜ (registrikood xxxxxxxx) ja kostja AS A esindajad Riigikohtus (registrikood xxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 27. märts 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T OÜ esitas 12. novembril 2003. a Tallinna Linnakohtule hagi AS-i A vastu 242 991 krooni 28 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. septembril 1998. a rendilepingu, millega hageja võttis kostjalt rendile parkimisplatsi, mida ta kasutab autohaagiste hoiukohana.
14.oktoobril 1999. a sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu muutmise kokkuleppe, mis vormistati lepingu lisana 2. Selle kohaselt võttis rendileandja endale kohustuse tagada territooriumi valve ja pääslareþiim ning uus kõrgem tasumäär sisaldas lisaks lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil parkivatele transpordivahenditele materiaalse kahju tekkimisel. Lepingu lisa 2 sõlmimisega võttis rendileandja endale parklas olevate haagiste hoiukohustuse. Rendilepingu p 3.2 kohaselt, juhul kui esinevad vastuolud lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust ega taganud territooriumi valvet. 30. juulil ja 18. oktoobril 2001. a varastati neljalt haagiselt poordid (ported). Kostja leidis, et ta ei pea kahju hüvitama, kuna lepingu lisa 2 on kaotanud kehtivuse, kuivõrd turvafirmat ei kasutatud. Kahjusumma arvutamise aluseks on võetud varastatud poortide asemele uute hankimise ja paigaldamise kulud. Vargused said toimuda põhjusel, et kostja rikkus lepingulist kohustust tagada parkla valve.
2-07-24012/27
Tallinna Ringkonnakohus
27.10.2009
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole endale võtnud lepingulist vastutust seoses vargustega. Rendilepingu lisa 3 kohaselt pooled, arvestades seda, et territooriumi üldvalve korraldamise plaanid ei teostunud, muutsid lisa 2 ja kehtestasid taas madalama rendihinna. Hageja oli teadlik, et 2000. aastast territooriumi valvuritega või elektrooniliselt ei valvata, kuid nõudmisi ta sellega seoses ei esitanud.
3.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hageja kasutas kostjale kuuluvat territooriumi haagiste hoiukohana. Pooled on kokku leppinud, et pealkirjad omavad lepingu käsitlemise hõlbustamise tähendust ega mõjuta lepingu tõlgendamist. Lepingu p 3.2 kohaselt, juhul kui esinevad vastuolud lepingu ja selle juurde sõlmitavate lisade tingimuste vahel, lähtutakse tõlgendamisel lepingu lisast. Pooled tõlgendavad lepingut erinevalt. Kostja leiab, et tegemist on
rendilepinguga, hageja leiab, et lisa 2 kohaselt on tegemist hoiulepinguga. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on vaidlusaluse lepingu eesmärk anda hagejale rendile kostja valduses oleval krundil valvataval territooriumil plats, mis on varustatud piirdeaia ja elektrivalgustusega. Esitatud tõenditest ei tulene kostja lepingulist vastutust seoses vargustega. Rendilepingu p 6.3 nägi ette kostja kohustuse teatada ametiisikutele kuriteo toimepanemisest, kuid sama punkti kohaselt ei vastuta kostja kuriteoga hagejale tekitatud kahju eest. Kuna hageja nõuab vargusega tekitatud kahju hüvitamist, on tegemist lepingu p-s 6.3 nimetatud juhtumiga ning kostja vastutust ei kaasne. Lepingu lisa 2 ei muutnud lepingu p 6.3. Seega on lepingu p 6.3 pooltele siduv. Pooled on sõnaselgelt kokku leppinud, et kostja kuriteoga tekitatud kahju eest ei vastuta, mida tuleb tõlgendada kui poolte ühist otsest tahet. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutus vargusega tekitatud kahju eest tuleneb vaidlusalusest lepingust ja selle lisadest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Ringkonnakohus tühistas 14. novembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Pooled sõlmisid rendilepingu, millega hageja võttis kostjalt rendile parkimisplatsi. Lepingu p 3.2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui esinevad vastuolud lepingu ja selle lisade vahel, lähtutakse lepingu lisast. Lepingu p 6.3 kohaselt on rendileandjal kohustus teatada ametiisikutele kuriteo toimepanemisest ning rendileandja ei vastuta kuriteoga rentnikule tekitatud kahju eest. Lepingu lisa 2 p 1.1 kohaselt kohustus kostja tagama territooriumi valve ja pääslareþiimi, kasutades selleks turvaettevõtte teenust, ja p 2 kohaselt sisaldab rendihind lisaks lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil parkivatel transpordivahenditel materiaalse kahju tekkimisel. 31. märtsil 2000. a sõlmisid pooled lepingu lisa 3, mille kohaselt rendileandja vähendas rendihinda 1 krooni võrra ruutmeetrilt. Muid tingimusi peale rendihinda puudutavate sätete see lisa ei sisalda. Hagiavalduse järgi varastati 30. juulil ja 18. oktoobril 2001. a parklas asunud hageja haagistelt poordid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab lepingu kohaselt hagejale poortide vargustega tekitatud kahju eest. Pooled peavad algselt sõlmitud lepingut rendilepinguks. Erinevalt tõlgendavad pooled nendevahelist lepingulist suhet alates lisa 2 sõlmimisest. Hageja leiab, et sellega kujundati leping ümber hoiulepinguks, millega kaasneb kostja vastutus parkimisplatsil hoitavate haagiste eest. Kostja arvates pooltevahelist õigussuhet ei muudetud ja lisas 2 märgitu tähendab poolte kokkulepet turvafirma kohustuse kohta parklat valvata ning see ei too kaasa kohustusi kostjale. Ringkonnakohus leidis, et lepingu lisa 2 p-s 1.1 on kostja sõnaselgelt võtnud endale kohustuse tagada territooriumi valve ja pääslareþiim, kasutades selleks turvafirma teenust. Lepingu tekstist tuleneb ühemõtteliselt, et kostja kohustus tagama territooriumi valve, kasutades oma kohustuse täitmiseks teist isikut - turvafirmat. Lepingule kostja antud tõlgendus on vastuolus nii lepingu tekstiga kui ka tsiviilõiguse üldpõhimõttega, mille järgi tsiviilõigussuhte pooled ei saa võtta kohustusi kolmandatele isikutele. Alates lepingu lisa 2 sõlmimisest omandas pooltevaheline õigussuhe hoiulepingu tunnused, mille kohaselt üks pool (hoidja) kohustub hoidma temale teise poole poolt üleantud vara ja tagastama
selle tervena (tsiviilkoodeksi (TsK) § 420). Nõustuda ei saa kostja väitega, et tema vastutuse varguse eest välistab lepingu p 6.3. Kuni kahju tekitamine kuriteoga on seaduses sätestatud korras tuvastamata, ei saa kõnelda kuriteoga kahju tekitamisest ja kostjal ei ole juba sellest tulenevalt alust tugineda nimetatud lepingupunktile. Peale selle suurendasid pooled kostja vastutust lepingu lisa 2 sõlmimisega. Lisas 2 ei ole kostja vastutust kahju liikide ja tekitamise viisidega piiratud. Vastavalt lepingule tuleb vastuolu korral lepingu ja selle lisade vahel lähtuda tõlgendamisel lepingu lisast. Kui tõlgendada lepingu p 6.3 ja lisa 2 p 2 koosmõjus nii, et kostja vastutus on välistatud alati, kui võib eeldada, et hagejale on kahju tekitatud kuriteoga, oleks see vastuolus lepingu lisa 2 p 2 eesmärgiga. Kostja vastutab hagejale poortide kaotsiminekuga tekitatud kahju eest. Linnakohus pole tuvastanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid olulisi faktilisi asjaolusid, mis puudutavad kahju tekkimist ja selle suurust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kassatsioonkaebuse esitas kostja. Ta palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja asja saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis meelevaldselt, et poolte vahel oli hoiusuhe. Pooled sõlmisid rendilepingu. Pooled ei ole kunagi sõlminud hoiulepingut, mis nõuab kirjalikku vormi. Ka ei antud vara kunagi ühelt poolelt teisele üle. Kostja ei ole võtnud endale vastutust seoses vargustega. Lisaga 2 ei muudetud lepingu p 6.3, millega välistati vastutus varguste korral. Lisa 2 ütleb selgesõnaliselt, et tegemist on lisatingimusega ja turvafirma varalise vastutusega materiaalse kahju tekkimisel. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kuna valvamine turvafirma osavõtul ei teostunud, vähendati hageja nõudel uuesti renti. Hageja ei soovinud lepingut valve puudumisest hoolimata lõpetada. Arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu saaksid vargused toimuda ainult siis, kui varas on leitud. Hageja on ise esitanud kuriteoavalduse politseile.
6.Hageja kassatsioonkaebusele ei vastanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 alusel apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
8.TsMS § 689 lg 5 kohaselt ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Riigikohus järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust.
9.Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et pooltevahelisel õigussuhtel on hoiulepingu tunnused. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu järelduse õigsust kinnitab rendilepingu p 2.1, mille kohaselt rendileandja annab ja rentnik võtab rendile rendileandja valduses oleval krundil Tallinnas Peterburi tee 92/Paneeli 2 valvataval territooriumil 10 600 m2 suuruse asfaltkattega parkimisplatsi, mis on varustatud sadevete kanalisatsiooni, piirdeaia ja elektrivalgustusega (tlk 9). Sellest punktist nähtub, et rendileandja annab rentnikule rendile valvataval ja piirdeaiaga territooriumil asuva platsi. Rendilepingu p 6.1.6 järgi kohustus rendileandja tagama väravakontrolli ja treilerite liikumise ja aruandluse rentniku kehtestatud korras (tlk 11). 14. oktoobril 1999. a sõlmitud lisa 2 p-s 1.1 kohustus
rendileandja tagama territooriumi valve ja pääslareþiimi, kasutades selleks turvaettevõtte teenust. Lisa 2 p-s 2 leppisid pooled kokku, et rendihind sisaldab "lisaks Lepingus kehtivatele tingimustele turvafirma poolt teostatavat ööpäevaringset valvet koos transpordivahendite kontrolli ja registreerimisega pääslas ning varalist vastutust territooriumil parkivatel transpordivahenditel materiaalsete kahjude tekkimisel" (tlk 20). Ringkonnakohus on vaidlusalust lepingut koos lisaga 2 õigesti tõlgendanud ja leidnud, et pooltevahelise lepingu järgi ei vastuta tekitatud kahju eest hageja ees mitte turvafirma, vaid kostja ning leping ei välista kostja vastutust vargusega tekitatud kahju korral.
10.Apellatsioonikohus saatis enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 333 lg 2 alusel asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna linnakohus ei olnud tuvastanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis puudutavad kahju tekitamist ja selle suurust. Seega peab maakohus asja uuel läbivaatamisel lahendama selle tsiviilkoodeksi hoiulepingu sätete järgi ja tuvastatud asjaolude kohaselt otsustama kostja kui hoidja vastutuse ja selle suuruse üle.
11.Ringkonnakohus ei ole otsuses jätnud tähelepanuta kostja väidet rendihinna vähendamise kohta lepingu lisaga 3. Kohtuotsuses pole asutud seisukohale, et vargus saab toimuda vaid siis, kui varas on leitud. Ka ei tulene ringkonnakohtu otsusest, et vargusega kahju tekitamist ei saa tsiviilkohtumenetluses tuvastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.