2-12-21377/8 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.HL (hageja) esitas 30.05.2012 maakohtule hagi S Aktsiaseltsi (kostja) vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 190 eurot, viivist 6.33 eurot ja seadusjärgset viivist kuni kohustuse täitmiseni. Hageja tugineb oma nõudes 27.12.2011 S Aktsiaseltsi parkimismajas toimunud juhtumile, kus kostja poolt majandustegevuses kasutatav ostukäru hakkas liikuma ja kahjustas hageja kasutuses olevat autot. Hageja sai juhtunust teada politseilt telefoni teel, keda oli teavitanud kostjat teenindanud G4S turvatöötaja. Hageja liisitud autol oli kaskokindlustus ning hageja pidi kandma omavastutuse kulu 190 eurot. Kostja ei olnud nõus kahju kohtuväliselt hüvitama. Hageja leiab, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 ja 7 alusel. Kostja jättis ostukäru parkimismajas õigeaegselt äravõtmata, ostukäru hakkas liikuma ja kahjustas kostja parkimismajas seisnud hageja kasutuses olevat autot. Hagejal oli kohustus liisinguandja ees auto parandada ning nõudeõigus kostja vastu on hagejale üle läinud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 lg 1 p 1, 3 ja 5 sätteid, mis hõlmavad kaubale ja teenusele kehtestatud nõuete täitmise. Lisaks sellele tarbijakatseseaduse (TKS) § 9 lg 4 p 1 ja 2 sätteid, et vältida ohte. Kostja pidi otsustama, kas lubada ostukärud parkimismajja või tähistama ostukärudest tuleneva ohu. Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav. Lisaks sellele viitab hageja suurema ohu allika vastutuse sätetele VÕS § 1056 lg 1 tulenevalt. Hageja leiab, et kuna ostukäru hakkab liikuma iseenesest ja tekitada sellega kahju, siis võib tegemist olla suurema ohu allikaga. Parkimistingimustes toodud lause „auto parkimine omal vastutusel“ sellises sõnastuses ei tähista ohtu, kuna sellest ei nähtu, millise ohuga peab parkija arvestama. Teiseks on tegemist tüüptingimusega. Pooltevahelist suhet võivad reguleerida hoiulepingu kohta käivad sätted. Kostja osutab ostukeskuse külastajatele teenust, mis seisneb selles, et säilitab oma majandustegevuses tasu eest külastajate autod enda parklas, kus autosid valvatakse turvakaamerate ja turvatöötajate poolt. See suhe on lähedane suhtele, mis tekib hoiu- (VÕS § 883) või laolepingu (VÕS § 897) sõlmimisel, selline suhe vastab avaliku lõbustuskoha, restorani või muu sarnase koha pidaja ja külastaja vahelise suhte tunnustele (VÕS § 911 lg 4). Parkla sissesõit ja väljapääs on piiratud tõkkepuuga, auto hoidmise eest võetakse tasu, autosid valvatakse, siis võib järeldada teenuse osutaja tahet vastutada sõidukite säilimise eest. Sellisel juhul ei ole vastutuse piiramine tüüptingimusega kehtiv VÕS § 42 lg 3 p 1, 7 tulenevalt.

7.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja vastutab kahju eest, mis on tekkinud parkimismajja parkinud sõidukile otsa veerenud ostukäru tõttu. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et selline vastutus on automaatselt välistatud, sest parkimismaja kasutamise tingimuseks on, et parkimine on kliendi vastutusel. Tegemist on tüüptingimusega VÕS § 35 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Sama sätte lg 2 kohaselt tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 42 lg 3 p 1 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega on tühine tingimus, millega automaatselt välistatakse parkimismaja omaniku vastutus.