Muud › Muud hagiasjad

2-06-152

ASJAOLUD

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu (edaspidi „hageja“) esitas 04.01.2006.a Harju Maakohtule hagi J.U. vastu (edaspidi „kostja“) vastu 7361,00 krooni kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kostjalt on kohtule laekunud 10.03.2006.a kirjalik vastus, mille kohaselt ta on hagiga nõus. Samuti on kostja avaldanud, et ta nõustub asja kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõue õigeks. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ning asjaoludega põhjendatud. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kuni 31.01.2004.a kehtinud kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse § 25 lg 1 ja ohvriabi seaduse § 31 lg 1 kohaselt läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Vastavalt sama sätte 2.lõikele esindab regressinõudeasjades riiki sotsiaalminister, kellel on edasivolitamisõigus. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-2991/03 süüdi KrK § 101 p 1, 5 ja 8 ja § 15 lg 2 järgi muuhulgas selle eest, et ta tulistas 11.04.2002.a ajavahemikus 14.00-14.45 tahtliku tapmise eesmärgil Tartus Riia mnt 13 asuvas kaupluses Suhkrusips omakasu ajendil ühe lasu R. Raidsalule pähe. Tänu õigeaegsele meditsiinilisele abile jäi R. Raidsalu ellu. Kostjale mõisteti liitkaristuseks eluaegne vangistus. Tartu Pensioniameti direktori 06.11.2002.a otsusega nr 9 hüvitati R. Raidsalule kuriteoohvrite riikliku hüvitise maksmise seaduse § 13 ja § 18 alusel 387,00 krooni vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Sama otsusega hüvitati R. Raidsalule 2151,00 krooni vägivallakuriteost põhjustatud ravikulud. Ohvriabi seaduse § 18 alusel hüvitati R. Raidsalule Tartu Pensioniameti direktori 15.11.2004.a otsuse nr 99 alusel 3346,00 krooni ravikulud ja 23.11.2005.a otsuse nr 412 alusel 1477,00 krooni ravikulud. Kokku on R. Raidsalule makstud riiklikku hüvitist 7361,00 krooni. Kohus leiab, et eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 7361,00 krooni kahjuhüvitis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

2-06-152 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt sama sätte 3.lõikele näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.