lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17674/26

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 10.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-16-17674/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Osaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2017..a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17674

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

O Š hagi M N'i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning M N'i hagi O Š vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes 14 000 eurot

Hageja 1 O S, isikukood *, elukoht * Hageja 1 lepinguline esindaja Krista Paal Hageja 2 M N, isikukood *, elukoht * Hageja 2 lepingulised esindajad Marko Woronowicz, Andrei Novikov, IUSTUS õigusbüroo Kostja1 M N, isikukood, elukoht * Kostja 1 lepingulised esindajad Marko Woronowicz, Andrei Novikov, IUSTUS õigusbüroo Kostja 2 O Š, isikukood *, elukoht * Kostja 2 lepinguline esindaja Krista Paal 07. märts 2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagid abielu lahutamise nõude osas.
2.Lahutada O Š (isikukood *) ja M N (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
3.Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja O. Š kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot. Hageja M. N kanda jääb riigilõiv summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 23.11.2016. a esitas hageja O Š Harju Maakohtule hagi M N vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 30.11.2016. a kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasi saabus Haapsalu kohtumajja 05.01.2017. a. 10.01.2017. a esitas hageja M N Harju Maakohtule hagi O Š vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasi kannab numbrit 2-17-444. Harju Maakohus võttis esitatud hagi menetlusse 16.01.2017. a ning liitis tsiviilasjaga 2-16-17674, jätkates menetlust tsiviilasja nr 2-16-17674 all. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 26.01.2017. a. 27.01.2017 kohtumäärusega võttis kohus menetlusse O Š hagi abielu lahutuse nõudes. 07.03.2017 toimunud kohtuistungil kuulas kohus pooled ära abielu lahutamise nõude osas. Hagejate nõuded O Š poolt 23.11.2016. esitatud hagis märgib hageja, et poolte abielu on sõlmitud 07.03.1998.a. Lääne Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. 2013 aastast alates ei ela pooled enam koos, kolides mõlemad välja poolte ühisest elukohast. Nii hageja kui kostja elavad Tallinnas ja nad on leidnud endale uued elukaaslased. Pooled ei saanud kokkuleppel lahutada perekonnaseisuosakonnas, kuna on erimeelsused ühisvara jagamise osas. Hageja palub poolte abielu lahutada. 07.03.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja O Š esitatud nõude juurde. Pooled ei ela juba mitu aastat koos ning puudub alus arvata, et pooled oma kooselu veel taastaksid. 10.01.2017 esitatud hagis märgib hageja M N, et pooled ei ela koos juba aastast 2013, mistõttu ei ole abielu säilitamine võimalik. Kuna hageja ja kostja ei ole saavutanud kokkulepet ühisvara jagamise nõudes, siis tuleb poolte abielu lahutada kohtus. Kohtuistungil jäi M N esitatud abielu lahutamise nõude juurde.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kostjate seisukohad Mõlemad kostjad tunnistavad nende vastu esitatud hagi abielu lahutamise nõude osas ning paluvad kohtul poolte abielu lahutada. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas võib teha osaotsuse abielu lahutamise nõude osas. Nimetatud nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vastastikused nõuded abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tulevad rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.03.1998.a. Lääne maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abieluakt nr 12 /III kd tl 185/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 2013. aastast. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud juba rohkem kui kolm aastat, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Hagihinna osas märgib kohus, et TsMS § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel loeb kohus O. Š hagi hagihinnaks 7 000 eurot ja M. N hagi hagihinnaks samuti 7 000 eurot. Kokku on tsiviilasja hind 14 000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja O. Š poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot abielu lahutamise nõude eest jääb hageja kanda. Hageja M. N poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot abielu lahutamise nõude eest jääb hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks kandnud muid menetluskulusid seoses abielu lahutamise nõudega.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja