Eesti Vabariigi nimel
Kohus Parnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretar Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2006 Rapla Tsiviilasja number 2-05-18679 Tsiviilasi U I hagi I I vastu juurdeehituse tegemiseks nõusoleku saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja U I , hageja esindaja vandeadvokaat T S, kostja I I , kostja esindaja vandeadvokaat N S Kohtuistungi toimumise aeg 02.03.2006 Resolutsioon Anda U Ile xxx asuva kinnistu kaasomaniku I I nousolek xxx asuvale elamule juurdeehituse tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale voib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 paeva jooksul, slates otsuse apellandile kattetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu moodumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Asjaolud Pooled olid abielus ajavahemikul xxx kuni xxx. Abielu lahutati Rapla Maakohtu xxx otsusega. Poolte iihisvarasse kuulus abielu lahutamise hetkel xxx asuv kinnistu koos sellel asuva elamuga. Faktiliselt ei joudnud aga hageja sinna elama asuda, kuna abielusuhted loppesid enne sissekolimist. Eelnimetatud kohtuotsusega jagati pooltele kuuluv iihisvara selliselt, et hagejale jai '/2 suurune motteline osa konealusest kinnistust ja kostjale teine '/2 suurune motteline osa. Kinnistul asuva elamu kasutuskord maarati pooltevahelise kohtuliku kokkuleppega, mis on kinnistatud Rapla Maakohtu xxx maarusega. Sellekohaselt jai hageja kasutusse esimesel korrusel, lisatud plaanide kohaselt, ruumid nr 1 ja 2 ning teisel korrusel ruum nr
ning teisel korrusel asuv lahtine koda. Pooled leppisid ka nimetatud dokumendis kokku, et hageja paigaldab enda kasutusse jaavatesse ruumidesse eraldi elektriarvesti ning et uhiskasutuses olevates ruumides tarbitava elektri maksed jagavad nad pooleks. Selline asjaolu oli tingitud elektrisolmede tehnilistest paigaldusest. Kuivord elektrikilp asub trepikojas, ei olnud otstarbekas uhiskasutatavatesse ruumidesse eraldi elektrisusteeme paigaldada. Paraku ei voimaldanud aga kostja hagejal kohtulikus kokkuleppes uhiskastusse maaratud koiki ruume kasutada. Kostja lukustades tualettruumi ukse, valistas sellega hageja poolse tualeti kasutamise. Lisaks lulitas kostja hageja kasutuses olevate ruumide elektri valja, pohjendades seda mingisuguste vanade, hageja poolt tasumata arvetega, kuigi hagejale teadaolevalt ei ole ta uhtegi elektriarve, enda poolt tasumisele kuuluvat, osa tasumata jatnud. Samuti lulitas kostja igal korral, kui majast lahkus, uhiskasutatavate ruumide elektri valja ja lukustas elektrikilbi. Sellega tegi kostja hageja poolt tema kasutusse maaratud ruumide kasutamise sisuliselt voimatuks. Hageja on poordunud vastavasisulise avaldusega ka Rapla Politseijaoskonna poole, kuid kuna tegemist ei ole kostja poolse kriminaalse kaitumisega, selgitati hagejale, et oma oigustekatiseks tuleks tal poorduda tsiviilkohtusse. Hageja puudis esmalt votta tarvitusele alternatiivsed meetmed, et muuta temale kuuluvad ruumid elamisvaarseks. Arvestades, et uhiskasutatavate ruumide sihtotstarbeline kasutamine oli voimatu, oli hageja sunnitud enda kasutuses olevate ruumide sissekaigu umber korraldama. Hageja teostas vajalikud ehitustood, mille kaigus lohuti ruumi nr 11 valisseina ja hageja kasutuses oleva toa seina ukseaugud, paigaldati uksed ning suleti ruumi vastasseinas olnud uks, mille kaudu paases varem trepikotta. Elektri saamiseks oli hageja sunnitud solmima eraldi liitumislepingu Eesti Energiaga. Loetletud umberkorraldustega kadus hagejal sisuliselt vajadus kasutada kokkuleppes uhiskasutusse maaratud ruume, mistottu on need kuni kaesoleva ajani kostja valduses. Seega on kaesolevaks ajaks kujunenud poolte vahel valja kohtulikust kokkuleppest monevorra erinev kasutuskord. Arvestades eelkirjeldatud situatsiooni, leiab hageja, et praeguse ruumidele juurdepaasu paigutusega on langenud ara igasugune vajadus uhiskasutatavate ruumide jarele. Hageja on seisukohal, et ruumid on voimalik jagada ja moodustada nendest kummalegi poolele kuuluvad eraldi kinnistud. Hageja saatis 13.09.2005 kostjale sellekohase ettepaneku, millele lisas omapoolse nagemuse, kuidas voiksid ruumid ka tulevikus jaguneda. Ettepanekus antud 10 paevase tahtaja jooksul kostja hagejale kirjalikult ei vastanud, vaid vottis hageja esindajaga iihendust telefonitsi. Telefonivestluses selgitas kostja, et ta hageja ettepanekuga ei noustu, pohjendades seda sellega, et hageja poolt tehtud ruumide jaotuse ettepaneku realiseerimisel puuduks hagejal voimalus paaseda teisele korrusele. Hageja selgitas, et tal on voimalik korraldada paas teisele korrusele selliselt, et ta ehitab omal kulul ruumi nr 11 suuremaks ning paigaldab sinna trepi. Kostja asus aga seisukohale, et tema sellise ehitustegevuse jaoks hagejale pohimotteliselt mingit luba ei anna ning hageja ettepanek ei ole talle vastuvoetav. Viimases telefonivestluses pakkus kostja omapoolse lahendusena jaotuse, mille kohaselt jaaks hagejale terve teine korrus ning esimesest korrusest ruum nr 1. Sellise ruumide jagamisega hageja ei saa noustuda, kuivord kaesolevaks ajaks on ta alustanud tema kasutuses olevate esimese korruse ruumide remonttoid ning planeerinud tubade jaotuse vastavalt eelviidatud kohtulikule kokkuleppele. Kaesolevaks ajaks on konealuste remonttoode raames paigaldatud esimese korruse tubadesse keskkutte torustik, soojustatud ning varvitud toa seinad ja laed. Lisaks tekiks kostja poolt pakutava lahendusega esimesel korrusel hagejale jaava ruumi nr 1 naol As kasutu ruum, kuivord see on liiga vaike ning kogu ulejaanud elamine
peaks toimuma teasel korrusel. Hageja on seisukohal, et kostja poolt pakutud jaotuse korral taidaks esimese korruse ruum uksnes kogu pinna ruutmeetrite jagamise eesmarki, kuna mingit muud praktilist otstarvet ta sellele ei leia. Hageja on seisukohal, et pooltele kuuluv kinnistu on voimalik jagada selliselt, et tekiks kaks korteriomandit. Jagamise otsustamisel tuleb votta aluseks Rapla Maakohtu xxx maarusega kinnitatud poolte kokkulepe, arvestades kaesolevaks ajaks toimunud faktilisi muutusi. Korteriomandite juure kuuluv maa kasutamine tuleks samuti eraldi fikseerida. Hageja soovib jagada ulejaanud maatuki selliselt, et kummagi korteri juurde kuuluva maatuki reaalne kasutamine maaratakse kindlaks kasutuskorraga. Hageja ettepanek maa jagamise kohta nahtub kaesolevale hagile lisatud plaanist. Selle kohaselt jaaks hageja kasutusse punasega margitud osa ning kostja kasutusse sinisega margitud osa. Kogu maatukk jaguneks sellisel juhul ruutmeetrite jargi arvestatult ca pooleks, mis kummagi poole kaasomandi suurust arvestades oleks hageja arvates oiglane. Hageja leiab, et kuivord tema poolt pakutava ruumide jagamise korral tuleb tal ehitada eraldi juurdepaas teisele korrusele ning nagu ka eespool toodud, keeldub kostja selleks vajalikku luba andmast, tuleb taotleda vastava loa saamist kohtult. Kohtu padevuses on anda hagejale kaasomaniku nousolek ehitisele juurdeehituse teostamiseks. Nousoleku andmise otsuse tegemisel tuleb seega kaaluda kummagi poole huvisid. Juurdeehituse teostamisel tekib hagejale taiesti eraldi sissepaas nii esimesele kui teisele korrusele, kusjuures koik kulud katab hageja ise. Kuna juurdeehitus teostatakse iiksnes suuruses, mis on vajalik teisele korrusele viiva trepi paigaldamiseks, siis hoone valimus sellega oluliselt ei muutu. Samuti jaaks juurdeehitatav osa maja sellesse kulge, kus paiknevad hageja ruumid. Seetottu ei saa selline juurdeehitus mingil viisil piirata kostja kaasomandi osa valdamist ja kasutamist. Hageja noue ja pohjendused Hageja palub anda hagejale xxx asuva kinnistu kaasomaniku nousolek samal aadressil asuvale elamule juurdeehituse tegemiseks ja palub valja moista kohtukulud. Kostj a vastuvaited Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seletusest nahtub, et nousolekut ei ole vaja anda, kuna sissepaas on pooltele tagatud kokkuleppe kohaselt. Trepimademel on ruumi We 1 m2. Kohtuotsuse pohjendus Kohus leiab, et hagi on pohjendatud ja kuulub rahuldamisele. AOS § 72 lg 3 satestab, et kaasomanikul on oigus uhist asja kasutada niivord, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust. TsLJS § 68 lg 5 satestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, voib tahteavaldust asendada joustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Poolte kokkuleppe kohaselt jai hageja omandisse I korruse ruumis nr 5 trepp koos trepimademega. Elamu I korruse plaanilt nahtub, et trepi ja seina vahe on 50 cm. Kohus leiab, et see on ebamoistlik suurus trepi igapaevaseks kasutamiseks, arvestades
keskmise taisealise isiku mootmeid. Seega on hageja soov ehitisele juurdeehituse teostamiseks pohjendatud. Juurdeehituse teostamisel tekib hagejale taiesti eraldi sissepaas nii esimesele kui teisele korrusele. Samuti on hageja nous kandma koik juurdeehitusega seotud kulud. Hoone valimus juurdeehituse teostamisega ei muutu oluliselt. Fototabelilt tl 45 nahtub, et juurdeehitus ei riku kuidagi ehitise uldilmet, vaid hoopis parandab seda. Kostja vastuvaide juurdeehituse teostamiseks pohjusel, et hageja ei vii ehitustoid lopule, tema ehitamine piirdub vaid lammutamisega, on paljasonaline ega ole millegagi toendatud. Kostja arvamus selle kohta, et tulevikus toimuvad ehitustood ebaonnestuvad, ei ole kohtule siduv. Hageja poolt teostatav juurdeehitise teostamine ei riku kostja omandit, kuna poolte kokkuleppe jargi kohustub hageja ehitama I korruse ruumi nr 5 trepi ja trepimademe eraldamiseks soojustatud seina. Mitte millegagi ei piirata kostja kaasomandi osa valdamist ja kasutamist.
TsMS § 61 Ig 1 p 2 satestab, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, kohus moistab teiselt poolelt valja vajalikud ja pohjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud oigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu maaramisel, kuid mitte ale justiitsministri kehtestatud suuruse. Kuigi antud otsusega rahuldati hageja noue kostja vastu, jatab kohus tasu oigusabi eest hageja kanda, kuna kostja on siiski teinud endast oleneva, et poolte vahel kompromiss saavutatakse ning ka kostja on kandnud kohtukulusid, ainuuksi riigiloivu tasumisega 1000.- kr.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.