Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 15.03.2006 Rapla Tsiviilasja number 2-05-18679; 2-06-2573 Tsiviilasi U I hagi I I vastu kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomandite moodustamiseks ja I I vastuhagi U I vastu kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja U I, hageja esindaja vandeadvokaat T S, kostja I I, kostja esindaja vandeadvokaat N S Kohtuistungi toimumise aeg 02.03.2006 Resolutsioon Lõpetada menetlused U I hagis I I vastu kaasomandi lõpetamiseks ja korteriomandite moodustamiseks ja I I vastuhagis U I vastu kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Kinnitada U I ja I I vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt: Lõpetada kaasomand xxx asuval kinnistul, registriosa nr 1631, ning moodustada korteriomandid: U I omandusse jätta xxx asuva kinnistu elamu I korruse ruumid nr-d 1, 2, 11; II korruse ruumid nr-d 8, D ja 12; I korruse ruumis nr 5 trepp koos trepimademega. I I omandusse jätta xxx asuva kinnistu elamu I korruse ruumid nr-d 3, 4, 5, 6, 7; II korruse ruumid nr-d 9, F; I korruse trepialune. Kohtumäärusele lisatud elamu I ja II korruse plaanid. Kohustada U I ehitama keerdtrepi I I ruumist nr 4 ruumi nr 9. Kohustada U I ehitama soojustatud seina ruumi nr 5, mis eraldab trepi ja trepimademe ülejäänud ruumi nr 5 osast. Tööd peavad olema teostatud 01.10.2006. Kohustada I I võimaldama sidekaabli kasutamist U I.
Kohustada I I võimaldama U I veetrassiga liitumise, kui U I on I I eelnevalt tasunud 5500.krooni. Kohustada I I võimaldama kanalisatsiooni kasutamise, kui U I katab settekaevu tühjendamisega kaasnevad kulud proportsionaalselt korteris elavate isikute arvule, kuni tsentraalkanalisatsioonitrassiga liitumisvõimaluste tekkimiseni. Jätta U I omandusse xxx kinnistu maa vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile maa jagamise kohta, U I kuulub osa kinnistust, mis on tähistatud kollase värviga. Jätta I I omandusse xxx kinnistu maa vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile maa jagamise kohta, I I kuulub osa kinnistust, mis on tähistatud lilla värviga. Kohustada U I 01.05.2006 teisaldama I I poolt kasutatavalt maatükilt vundament, kaevama I I maale uue peenra praeguse peenramaaga samades mõõtmetes; istutama I I poolt näidatud asukohta 4 marjapõõsast ja ploomipuu.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
Pooled olid abielus ajavahemikul xxx kuni xxx. Abielu lahutati Rapla Maakohtu xxx otsusega. Poolte ühisvarasse kuulus abielu lahutamise hetkel xxx asuv kinnistu koos sellel asuva elamuga. Faktiliselt ei jõudnud aga hageja sinna elama asuda, kuna abielusuhted lõppesid enne sissekolimist. Eelnimetatud kohtuotsusega jagati pooltele kuuluv ühisvara selliselt, et hagejale jäi 1⁄2 suurune mõtteline osa kõnealusest kinnistust ja kostjale teine 1⁄2 suurune mõtteline osa. Kinnistul asuva elamu kasutuskord määrati pooltevahelise kohtuliku kokkuleppega, mis on kinnistatud Rapla Maakohtu xxx määrusega. Sellekohaselt jäi hageja kasutusse esimesel korrusel, lisatud plaanide kohaselt, ruumid nr 1 ja 2 ning teisel korrusel ruum nr 8. Kostja kasutusse jäid vastavalt esimesel korrusel ruumid nr 3 ja 4 ning teisel korrusel ruum nr 9. Kokkuleppe kohaselt jäeti poolte ühiskastusse esimesel korrusel asuv esik, trepikoda, sanitaarsõlm ja kelder, millele on juurdepääs trepikojast ning teisel korrusel asuv lahtine koda. Pooled leppisid ka nimetatud dokumendis kokku, et hageja paigaldab enda kasutusse jäävatesse ruumidesse eraldi elektriarvesti ning et ühiskasutuses olevates ruumides tarbitava elektri maksed jagavad nad pooleks. Selline asjaolu oli tingitud elektrisõlmede tehnilistest paigaldusest. Kuivõrd elektrikilp asub trepikojas, ei olnud otstarbekas ühiskasutatavatesse ruumidesse eraldi elektrisüsteeme paigaldada. Paraku ei võimaldanud aga kostja hagejal kohtulikus kokkuleppes ühiskastusse määratud kõiki ruume kasutada. Kostja lukustades tualettruumi ukse, välistas sellega hageja poolse tualeti kasutamise. Lisaks lülitas kostja hageja kasutuses olevate ruumide elektri välja, põhjendades seda mingisuguste vanade, hageja poolt tasumata arvetega, kuigi hagejale teadaolevalt ei ole ta ühtegi elektriarve, enda poolt tasumisele kuuluvat, osa tasumata jätnud. Samuti lülitas kostja igal korral, kui majast lahkus, ühiskasutatavate ruumide elektri välja ja lukustas elektrikilbi. Sellega tegi kostja hageja poolt tema kasutusse määratud ruumide kasutamise sisuliselt võimatuks.
Hageja on pöördunud vastavasisulise avaldusega ka Rapla Politseijaoskonna poole, kuid kuna tegemist ei ole kostja poolse kriminaalse käitumisega, selgitati hagejale, et oma õigustekatiseks tuleks tal pöörduda tsiviilkohtusse. Hageja püüdis esmalt võtta tarvitusele alternatiivsed meetmed, et muuta temale kuuluvad ruumid elamisväärseks. Arvestades, et ühiskasutatavate ruumide sihtotstarbeline kasutamine oli võimatu, oli hageja sunnitud enda kasutuses olevate ruumide sissekäigu ümber korraldama. Hageja teostas vajalikud ehitustööd, mille käigus lõhuti ruumi nr 11 välisseina ja hageja kasutuses oleva toa seina ukseaugud, paigaldati uksed ning suleti ruumi vastasseinas olnud uks, mille kaudu pääses varem trepikotta. Elektri saamiseks oli hageja sunnitud sõlmima eraldi liitumislepingu Eesti Energiaga. Loetletud ümberkorraldustega kadus hagejal sisuliselt vajadus kasutada kokkuleppes ühiskasutusse määratud ruume, mistõttu on need kuni käesoleva ajani kostja valduses. Seega on käesolevaks ajaks kujunenud poolte vahel välja kohtulikust kokkuleppest mõnevõrra erinev kasutuskord. Arvestades eelkirjeldatud situatsiooni, leiab hageja, et praeguse ruumidele juurdepääsu paigutusega on langenud ära igasugune vajadus ühiskasutatavate ruumide järele. Hageja on seisukohal, et ruumid on võimalik jagada ja moodustada nendest kummalegi poolele kuuluvad eraldi kinnistud. Hageja saatis 13.09.2005 kostjale sellekohase ettepaneku, millele lisas omapoolse nägemuse, kuidas võiksid ruumid ka tulevikus jaguneda. Ettepanekus antud 10 päevase tähtaja jooksul kostja hagejale kirjalikult ei vastanud, vaid võttis hageja esindajaga ühendust telefonitsi. Telefonivestluses selgitas kostja, et ta hageja ettepanekuga ei nõustu, põhjendades seda sellega, et hageja poolt tehtud ruumide jaotuse ettepaneku realiseerimisel puuduks hagejal võimalus pääseda teisele korrusele. Hageja selgitas, et tal on võimalik korraldada pääs teisele korrusele selliselt, et ta ehitab omal kulul ruumi nr 11 suuremaks ning paigaldab sinna trepi. Kostja asus aga seisukohale, et tema sellise ehitustegevuse jaoks hagejale põhimõtteliselt mingit luba ei anna ning hageja ettepanek ei ole talle vastuvõetav. Viimases telefonivestluses pakkus kostja omapoolse lahendusena jaotuse, mille kohaselt jääks hagejale terve teine korrus ning esimesest korrusest ruum nr 1. Sellise ruumide jagamisega hageja ei saa nõustuda, kuivõrd käesolevaks ajaks on ta alustanud tema kasutuses olevate esimese korruse ruumide remonttöid ning planeerinud tubade jaotuse vastavalt eelviidatud kohtulikule kokkuleppele. Käesolevaks ajaks on kõnealuste remonttööde raames paigaldatud esimese korruse tubadesse keskkütte torustik, soojustatud ning värvitud toa seinad ja laed. Lisaks tekiks kostja poolt pakutava lahendusega esimesel korrusel hagejale jääva ruumi nr 1 näol üks kasutu ruum, kuivõrd see on liiga väike ning kogu ülejäänud elamine peaks toimuma teisel korrusel. Hageja on seisukohal, et kostja poolt pakutud jaotuse korral täidaks esimese korruse ruum üksnes kogu pinna ruutmeetrite jagamise eesmärki, kuna mingit muud praktilist otstarvet ta sellele ei leia. Hageja on seisukohal, et pooltele kuuluv kinnistu on võimalik jagada selliselt, et tekiks kaks korteriomandit. Jagamise otsustamisel tuleb võtta aluseks Rapla Maakohtu xxx määrusega kinnitatud poolte kokkulepe, arvestades käesolevaks ajaks toimunud faktilisi muutusi. Korteriomandite juure kuuluv maa kasutamine tuleks samuti eraldi fikseerida. Hageja soovib jagada ülejäänud maatüki selliselt, et kummagi korteri juurde kuuluva maatüki reaalne kasutamine määratakse kindlaks kasutuskorraga. Hageja ettepanek maa jagamise kohta nähtub käesolevale hagile lisatud plaanist. Selle kohaselt jääks hageja kasutusse punasega märgitud osa ning kostja kasutusse sinisega märgitud osa. Kogu maatükk jaguneks sellisel juhul ruutmeetrite järgi arvestatult ca pooleks, mis kummagi poole kaasomandi suurust arvestades oleks hageja arvates õiglane.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub AÕS §-de 76 lg 1; 77 lg 2; KOS §-de 1 lg 1; 3 lg alusel lõpetada kaasomand xxx asuval kinnistul ning moodustada korteriomandid vastavalt lisatud plaanidele. Jätta plaanidel näidatud ruumidest nr 1, 2, 11, 8, 12 moodustuv korteriomand hageja omandisse ning ruumidest nr 3, 4, 5, 6, 7, 9, F moodustuv korteriomand kostja omandisse. Määrata kindlaks moodustatavate korteriomandite juurde kuuluva maatüki kasutuskord vastavalt lisatud plaanile. Kostja seisukoht Kostja esitas vastuhagi. Poolte abielu lahutati Rapla Maakohtu xxx otsusega. Poolte ühisvarasse kuulus abielu lahutamise hetkel kinnistu asukohaga xxx. Abielu lahutamisel jagas Rapla Maakohtus nimetatud kinnistu ja jättis hagejale 1⁄2 suuruse mõttelise osa kinnistust ning kostjale teise 1⁄2 mõttelise osa kinnistust. Kinnistul asuva elamu kasutuskord määrati pooltevahelise kohtliku kokkuleppega, mis on kinnistatud Rapla Maakohtu xxx määrusega. Hageja kasutusse jäid esimesel korrusel ruumid nr 3 ja 4 ning teisel korrusel ruum nr 9. Kostjale jäid esimesel korrusel ruumid nr 1 ja 2 ning teisel korrusel ruum nr 8.Ülejäänud ruumid jäid ühiskasutusse. Kohtuliku kokkuleppe kohaselt kohustus kostja ruumi nr 3 ja vahekoridori vahele paigaldama ukse. Tegelikkuses kostja paigaldas eelnimetatud ukse, kuid samas sulges uksed ruumidesse nr 1 ja 2. Hagiavalduses on kostja asunud seisukohale, et eelnimetatud ümberehitusega kadus kostjal vajadus kasutada kohtulikus kokkuleppes üldkasutamiseks kokkulepitud ruumide kasutamiseks. Hageja on nõus kaasomandi lõpetamisega kinnistule asukohaga xxx. Kaasomandi lõpetamisel tuleb vastavalt AÕS § 77 lg 1 jagada asi kaasomanike kokkuleppel. Hageja nõustub kostja ettepanekuga jagada kinnistu reaalosadeks, s.o korteriomandite moodustamisega. Hageja soovib asja reaalosadeks jagamist järgmiselt: Hageja korteriomandi moodustavad I korruse ruumid nr 3, 4, 5, 6, 7. Sama jaotusega oli nõus kostja ning esitas ka ruumide plaanid. Teise korruse ruumidest moodustavad korteriomandi ruumid nr9 ja 1⁄2 ruumist nr 12, F. Nimetatud jagamisel tuleks kostjal tema poolt tehtud ettepaneku kohaselt avatud trepihalli jaotamisel ehitada vahesein mitte ruumide nr 12 ja F vahele, vaid ehitada pikendus seinale, milline eraldab teise korruse ruume nr 8 ja nr 9. Sellise jaotuse korral jääb II korrusele viiv trepp kostjale, kuid hageja on nõus ise ehitama talle kuuluvast I korruse ruumist nr 4 teisele korrusele trepi, mis viib ruumi nr 9. Kostja poolt pakutud korteriomandi moodustamise aluseks olevate ruumijaotustega II korruse osas tekiks olukord, kus ruumi nr 12 kattev katus jääks selle vasakpoolses osas kostja ruumide kohale, kuid parempoolses osas jaguneks nii kostja kui hagejale osana, mis rikuks väljaehitisena oleva osa juurdeehitamisel hageja omandit. Hageja leiab, et kaasomandi jagamisel I korruse osas ei ole tal kostjaga põhimõttelisi vastuolusid. II korruse osas tuleks elamu samuti jagada piki telge, mis välistaks tulevikus vaidlused juurdeehituste, ümberehituste jms osas, kuna kumbki korteriomand jääb seotuks maaga ja korrused ning selle kohal olev katus asuvad kohakuti üksteise peal. Kostja palub lõpetada kaasomand xxx asuval kinnistul. Kostja palub moodustada korteriomand I korruse ruumidest nr 1, 2, 11 vastavalt plaanile nr 1. Teise korruse ruumidest moodustuks kostja korteriomand ruumidest nr 8 ja 1⁄2 ruumist nr 12 ja F. Kostja ehitaks pikenduse ruume nr 8 ja 9 eraldavale seinale kuni välisseinani. Korteriomandi juurde kuuluva maatüki reaalse kasutamise osas jääb hageja viimasel kohtistungil saavutatud kokkuleppe juurde, s.o kostja poolt esitatud plaani juurde,
kusjuures kostja võtab endale kohustuse teisaldada hageja poolt kasutatavalt maatükilt prügimägi, kaevama hageja maale 4x6m uue peenra, istutab hageja poolt näidatud asukohta 4 marjapõõsast ja ploomipuu. Pooled sõlmisid kompromissi: Lõpetada kaasomand xxx asuval kinnistul, registriosa nr 1631, ning moodustada korteriomandid: U I omandusse jätta xxx asuva kinnistu elamu I korruse ruumid nr-d 1, 2, 11; II korruse ruumid nr-d 8, D ja 12; I korruse ruumis nr 5 trepp koos trepimademega. I I omandusse jätta xxx asuva kinnistu elamu I korruse ruumid nr-d 3, 4, 5, 6, 7; II korruse ruumid nr-d 9, F; I korruse trepialune. Kohtumäärusele lisatud elamu I ja II korruse plaanid. Kohustada U I ehitama keerdtrepi I I ruumist nr 4 ruumi nr 9. Kohustada U I ehitama soojustatud seina ruumi nr 5, mis eraldab trepi ja trepimademe ülejäänud ruumi nr 5 osast. Tööd peavad olema teostatud 01.10.2006. Kohustada I I võimaldama U I sidekaabli kasutamist. Kohustada I I võimaldama U I veetrassiga liitumise, kui U I on I I eelnevalt tasunud 5500.krooni. Kohustada I I võimaldama kanalisatsiooni kasutamise, kui U I katab settekaevu tühjendamisega kaasnevad kulud proportsionaalselt korteris elavate isikute arvule, kuni tsentraalkanalisatsioonitrassiga liitumisvõimaluste tekkimiseni. Jätta U I omandusse xxx kinnistu maa vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile maa jagamise kohta, U I kuulub osa kinnistust, mis on tähistatud kollase värviga. Jätta I I omandusse xxx kinnistu maa vastavalt kohtumäärusele lisatud plaanile maa jagamise kohta, I I kuulub osa kinnistust, mis on tähistatud lilla värviga. Kohustada U I 01.05.2006 teisaldama I I poolt kasutatavalt maatükilt vundament, kaevama I I maale uue peenra praeguse peenramaaga samades mõõtmetes; istutama I I poolt näidatud asukohta 4 marjapõõsast ja ploomipuu.
Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohtukulud kuuluvad jätmisele poolte enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.