Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei avaldus võlgnik K. K. juhtimisõiguse peatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei ([email protected]) Puudutatud isikud: võlgnik K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX /ilmumata/ sissenõudja K. – C. K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja M. K. (isikukood XXX /ilmumata/
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei avaldus.
2.Peatada K. K. (isikukood XXX) mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivus tähtajatult (juhiluba nr XXX, välja antud 29.10.2014). Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
3.Keelata mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine K. K. .
4.Kohtumääruse jõustumisel on K. K. kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.
6.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja edastada pärast jõustumist täitmiseks Maanteeametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud K. K. kanda.
8.Jätta Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja K. - C. K. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei (avaldaja, kohtutäitur) esitas 11.01.2017 Tartu Maakohtule avalduse K. K. (võlgnik) lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks.
2.Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr XXX igakuise elatise sissenõudmiseks. Täitemenetlus nr XXX on algatatud K. - C. K. (sissenõudja) seadusliku esindaja M. K. 30.10.2013 täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 31.05.2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-17592 (täitedokument) alusel. Elatise võlg 11.01.2017 seisuga on 8267,90 eurot. Sissenõudja on 23.03.2016 esitanud kohtutäiturile avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur on 29.11.2016 võlgnikule kätte toimetanud hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks. Võlgnik ei ole asunud vaatamata edastatud hoiatusele elatise nõudeid täitma, ei ole sõlminud kokkuleppeid nõuete tasumiseks ega esitanud kohtutäiturile põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohtutäitur on välja selgitanud, et võlgnik omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis kehtib aastani 2024. Eelnevast tulenevalt palub kohtutäitur otsustada võlgniku B-kategooria mootorsõiduki juhiloa nr XXX kehtivuse peatamise. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnik märgib 08.02.2017 esitatud vastuses, et ta töötab poole kohaga ning saadavast töötasust ei piisa talle endalegi. Suvel kui on rohkem juhutöid, saab ta elatise võlgnevust likvideerima asuda. 06.03.2017 kohtuistung
4.Kohtuistungil jäi kohtutäitur avalduse juurde. Võlgnik K. K. kohtuistungile ei ilmunud, ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jäämisest, samuti ei taotlenud puudutatud isik kohtuistungi edasilükkamist. Kohtukutse kättesaamist on puudutatud isik kinnitanud 22. veebruaril 2017 (tlk 33). Sissenõudja seisukoht
5.Kohus kuulas sissenõudja seadusliku esindaja ära 09.03.2017 telefoni teel (nr XXX). Sissenõudja toetab kohtutäituri avaldust. Võlgniku näol on tegemist isikuga, kes on täitemenetluse kestel maksnud elatist vaid kolmel korral, viimane kord paar aastat tagasi. K. C. K. seaduslik esindaja kinnitab, et ca kahe aasta jooksul ei ole K. K. lapse ülalpidamiseks elatist tasunud. Sissenõudja andmetel ei esine võlgniku suhtes asjaolusid, millest tulenevalt oleks hoiatuses märgitud õiguse või loa kehtivuse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane. Sissenõudja palub kohtutäituri avalduse rahuldada.
Kohtu põhjendused
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse, puudutatud isikute seisukohtade ning dokumentaalsete tõenditega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TMS § 1771 lg 1 näeb ette, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et K. K. on elatise võlgnik, kes ei ole tema suhtes algatatud täitemenetluses nr XXX alates 01.03.2016 kahe kuu jooksul korrapäraselt K. - C. K. ülalpidamiseks elatist maksnud ning kohtutäituril ei ole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kohtutäitur on sissenõudja nõusolekul võlgnikku 25.04.2016 hoiatanud TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamisest (tlk 15-16). Võlgnik on 29.11.2016 kinnitanud hoiatuse kättesaamist (tlk 17). Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.
9.Kohtutäitur on esitanud kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 1 alusel, kuna võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Kohtutäitur on avalduses kinnitanud, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates tasunud lapse ülalpidamiseks ühe kuu elatist, samuti ei ole võlgnik sõlminud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppeid, ega esitanud põhjendusi, miks hoiatuses märgitud õiguste ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.
10.TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaselt kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud eeldused mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks – K. K. ei ole K. - C. K. elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluses alates 01.03.2016 maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, olemas on sissenõudja nõusolek (tlk 13) ja kohtutäituri avalduse esitamisele (tlk 1-5) on eelnenud võlgniku hoiatamine (tlk 15-16), võlgnik omab B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (juhiluba nr XXX, väljastatud 29.10.2014, kehtiv kuni 27.10.2024 – tlk 35).
11.TMS § 1772 lg 3 teine lause sätestab, et õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel võtab kohus arvesse TMS § 1774 lõikes 2 sätestatut. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Vaidlust ei ole selles, et K. K. ei ole pärast 29.11.2016 asunud elatisenõuet täitma ega tasunud K. - C. K. ülalpidamiseks vähemalt kahe kuu elatist, samuti ei ole sissenõudjaga sõlmitud elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet, ega ole esitanud põhjendusi, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguste peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on 08.02.2017 kohtule edastatud vastuses märkinud (tlk 26), et ta töötab poole kohaga ning saadavast töötasust ei piisa talle endalegi. Kohus märgib vastuseks võlgniku põhjendustele, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega elatise tasumata jätmiseks. Kohus selgitab, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat elatise maksmisest. Samuti viitab kohus, et vastuses esitatud asjaolud on K. K. poolt tõendamata (ei ole esitatud töölepingut, töötasu suurust kinnitavat palgatõendit jne). Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et võlgnik ei ole toonud esile põhjendusi, miks mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuivõrd võlgniku põhjendustes ei ole märgitud selliseid erandlikke asjaolusid, jätab kohus TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamata.
12.TMS § 1772 lg 2 järgi kui kohus peatab TMS § 1772 lg 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kohtutäituri avalduse ning peatab K. K. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult. Ühtlasi keelab kohus mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise K. K. .
14.Kohus selgitab võlgnikule, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lg 1 kohaselt. TMS § 1775 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib
kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (vt 3-2-1-42-08 p 18). Kuivõrd kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste menetluskulud K. K. kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla menetluskulusid tekkinud. Sissenõudjat on esindanud menetluses seaduslik esindaja M. K. . Asja materjalidest ei nähtu, et M. K. oleks teinud toiminguid, millega kaasnenuks menetluskulud TsMS-i mõttes. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja K. - C. K. menetluskulude rahalise suurus kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.