2-05-752/7 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja notar IR büroos isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse, kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kinnistule asukohaga , mis kannab notari ametitoimingute raamatu registri . Notari büroosse mineku eelduseks oli kostja jutt, et hageja maja on erastamata ning hageja võib majast ilma jääda. Selle vältimiseks tuleb minna notari juurde ja lasta maja kinnistada. Notari juures aga vormistati kinkeleping. Arvestades hageja tervislikku seisundit ei olnud ta võimeline hindaja kostja juttu ega ka aru saama notari juures tehtud tehingu sisust, mille tõttu hageja kinkis oma vara ära. käis hageja notar HM , kus koostas notariaalselt kinnitatud tehingu tühistamise avalduse . Antud avaldusega taganes hageja notari büroos sõlmitud lepingust ning palus notaril avalduse kinnitatud ärakiri edasi saata notariaalkorras kostjale. Kostja sai tehingu tühistamise avalduse isiklikult kätte , kuid teatas notarile telefonitsi, et ta ei tunnista hageja õigust lepingust taganemiseks ning kohale ei ilmunud. Antud asjas on alustatud ka kriminaalmenetlust Kars § 209 alusel kelmuse tunnustel. Kriminaalasja raames teostati dr A poolt SA PER hageja ambulatoorne ekspertarst SJ poolt läbiviidud arstliku ekspertiisi otsuse sisuliste põhjenduste kohaselt tuvastati hagejal raske puue, psüühilise seisundi tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel, kuna ei tule iseseisvalt toime ja võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või tesite elule, tervisele või varale. Tulenevalt eelnevast on hageja esindajal alust arvata, et hageja on oma vara võõrale kinkimise hetkel olnud otsusevõimetu ning TsÜS § 13 lg 1 järgi on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, tühine, välja arvatud juhul kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kostja ei ole hagejale teinud ettepanekut tehingu heaks kiitmiseks ega hageja pole tehingut heaks kiitnud. Lähtudes hageja tervislikust seisundist ja arstlike ekspertiiside tulemustest võib kindlalt väite, et hagejal ei ole vaimutegevuse häire lõppenud. kohtule esitatud täpsustatud hagiavalduses palub hageja TsÜS § 13 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 ja § 68 lg 5, VÕS § 1027, AÕS § 65 lg 1, § 89 ja AÕS § 68 lg 1 ja KRS § 34 1 alusel tunnustada hageja ja kostja vahel notar IR sõlmitud isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse, kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kinnistule asukohaga ...., mis kannab notari ametitoimingute raamatu registri tühisust. Samuti tuvastada kostja nõusoleku andmise kohustuse olemasolu kinnistusraamatu kande kustutamiseks Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa teises jaos senise omaniku VL kohta ning uue kande tegemiseks samasse omanikuna SE kasuks.

Kostja vastus Kostja vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. SE tegi isiklikult kostjale ettepaneku kinkelepingu sõlmimiseks. Hageja soovis jätkata elamist omakodus , kuid oli seisukohal, et ei suuda tasuda elamu ülalpidamiskulusid, maamaksu ning teha üksinda hoone säilitamiseks vajalikke kulutusi ja töid. Kostja ei ole hagejat eksitanud. Hageja viibis isiklikult notaribüroos, kus notar selgitas kõike tehingusse puutuvat. Hageja käitumise järgi ei olnud notaril ega kostjal alust kahelda viimase otsustusvõimes. Hageja sai oma eluga hakkama ja elas oma kodus kuni ajani, kui sugulased said teada kinkelepingust ja paigutasid ta vastupidiselt tema soovidele mujale elama. Hagiavaldus on vastuoluline, hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja otsustusvõimetus. Hageja on esitanud notari kaudu avalduse kinkelepingu tühistamiseks asjaoludel, et teda on eksimusse viidud ja sellest lähtuvalt on tehing sõlmitud pettusega, millega on näidatud kinkija vastu jämedat tänamatust. Kohtuistung Kohtuistungil jääb hageja esindaja hagiavalduses toodud nõuete juurde. Kostja esindaja hinnangul oleks vaja teostada ekspertiis, et tuvastata hageja otsusevõime või otsusevõimetus tehingu tegemise ajal. Kriminaalasjas läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ei ole võimalik otsusevõime hindamisel aluseks võtta. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja peaks isiklikult osalema kohtuistungil. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, eestkostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid notari IR isikliku kasutusõiguse kinnistamise avalduse ja asjaõiguslepingu Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri kantud kinnistule asukohaga . Asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kohaselt palub kinkija SE kanda kolmandasse jakku esimesele järjekohale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule SE kasuks. Kinkija SE lubab ja kingisaaja V L avaldab soovi kustutada registriosa teises jaos senine kanne kinkija S E kohta ning uue omanikuna sisse kanda VL (tl 9-14; 34). avaldas SE T notar H M soovi tühistada isikliku kasutusõiguse kinnitamise avaldusest, kinkelepingust ja asjaõiguslepingust (tl 15-17). Vastavalt notar HM . a tõendile teate edastamise kohta, sai VL tehingu tühistamise avalduse, mis oli saadetud tähitud kirjaga, isiklikult allkirja vastu kätte (tl 1819). Hageja on palunud kohtul tunnustada tehingu tühisust, kuna hageja oli oma vara kinkimise hetkel otsusevõimetu. TsÜS § 13 lg 1 tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 13 lg 2 järgi tehingu teine pool võib teha ettepaneku, et otsusevõimetuna tehingu teinud isik kiidaks tehingu heaks. Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. TsÜS § 13 lg 3 kohaselt kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

Hageja poolt kohtule esitatud arstliku ekspertiisi otsuse kohaselt on hagejal raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Psüühilise seisundi tõttu vajab isik kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei tule iseseisvalt toime. Samuti vajab isik järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale oma psüühilise seisundi tõttu (tl 30-31). Riiklikult tunnustatud ekspert psühhiaater AA poolt kriminaalasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt kohaselt oli ekspertiisi määramise põhjus S. E psüühilise seisundi ja otsusevõime hindamine tema poolt kinkelepingu tegemisel . Eksperdiarvamuse kohaselt esinesid S. E kinkelepingu sõlmimise ajal psüühikahäired, mis takistasid tal aru saada oma tegude tähendusest ja seega oli ta otsusevõimetu. Käesoleval ajal ei ole uuritav oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, andma ütlusi ja tunnistusi, mis puudutavad antud kriminaalasja (tl 73-74). Kostja vastuväite kohaselt ei ole võimalik tehingule hinnangu andmisel lähtuda kriminaalmenetluse käigus hagejale teostatud ekspertiisist ning teostama peaks uue ekspertiisi. Kohus kostja esindajaga ei nõustu. Kostja soovis esitada eksperdile sama küsimuse (tl 85), mis sai vastuse kriminaalmenetluses teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus. TsMS § 293 lg 3 järgi kohus võib ekspertiisi määramise asendada teises kohtumenetluses kohtu korraldusel esitatud eksperdiarvamuse kasutamisega, kui see võimaldab ilmselt menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab eksperdiarvamust vajalikul määral hinnata ka uut ekspertiisi korraldamata. Eksperdile võib ka sel juhul esitada täiendavaid küsimusi või kutsuda ta kohtusse küsitlemiseks. Kohtule on esitatud Viljandi Maakohtu otsusus, millega seati SE eestkoste, kuna S. E on .... Ta ei ole võimeline arusaama oma tegude tähendusest ega neid iseseisvalt juhtima (tl 94-95). Viljandi Maakohtu otsuse kohaselt teostati SE ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 95). Kohus ei pea menetlusökonoomiast ja SE tervislikust seisundist lähtudes otstarbekaks korraldada isikule korduvalt ekspertiise. Riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud, et S. E oli tehingu tegemise ajal otsusevõimetu. Kohus ei nõustu kostja esindaja esitatud väitega, et vaidlust ei ole võimalik lahendada ilma hageja isikliku kohalolekuta. Täisealisele piiratud teovõimega isikule seatakse eestkoste Pks § 92 kohaselt isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 98 lg 1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. TsÜS § 6 lg 4 sätestab, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva kohustustehingu kehtivusest. Kohus on seisukohal, et SE poolt tehtud kohustustehing (kinkelepingu sõlmimine) ja käsutustehing on tühine, kuna ta ei olnud võimeline õigesti hindama seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi tühistas hageja kinkelepingu VÕS § 267 p 1 järgi põhjusel, et kostja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 p 1 kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kostja arvates on hageja kena ja intelligentne inimene, kostjale pole mõistetav hageja tahe antud asjas. Kohus on seisukohal, et hageja on kehtivalt taganenud ..... tehingust. Kostja ei saa väita, et hageja tahe pole mõistetav. Notar edastas kostjale lepingu tühistamise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Kostja sai kirja kätte isiklikult allkirja vastu. Hageja tugines notari juures VÕS § 267 p-le 1. Kostja vastuväite kohaselt jääb

arusaamatuks, millistel alustel hageja tehingut vaidlustab. Alates on tehingu tühistamine ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele TsÜS § 98 alusel. See tahteavaldus jõudis kostjani. Kohtu arvates oli hagejal õigus ka sisuliselt tehing tühistada. Riigikohus on oma otsuses leidnud, et kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud sisuliselt järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta oli „kingi vääriline“. alustati VL suhtes kriminaalmenetlus KarS § 209 lg 1 tunnustel, seoses sellega, et VL on petnud SE välja kinnistu (tl 27). Kohtu arvates on piisavalt tõendatud, et SE ei pidanud VL kingi vääriliseks. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on esitanud nõude kostja tahteavalduse andmise kohta kinnistusraamatus kinnisasja omaniku kande muutmiseks. AÕS § 64 1 järgi kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks VL nõusoleku andmise kohustuse kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning omaniku osas uue kande tegemiseks kinnistule . Kohtukulud Juhindudes alates kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 120 krooni riigituludesse. TsMS §-ga 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja õigusabikulu summas 5 220.60 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtukutsete kättetoimetamise kulud summas 246.40 krooni.