Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Xxxx vastu nõude tunnustamiseks OÜ Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot Hageja: Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 12.01.2017 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja Xxxx hagi kostja Xxxxvastu nõude tunnustamiseks OÜ Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kostja Xxxxmenetluskulud hageja Xxxx kanda. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
3.Välja mõista hagejalt Xxxx kostja Xxxxkasuks menetluskulud summas 6955 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja Xxxx palub tunnustada oma nõuet Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 2 757 740,57 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Jätta menetluskulud kostja Xxxx kanda.
2.Hageja esitas 12.12.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 2 757 740,57 eurot. 04.03.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja Xxxx hageja nõudele vastuväite.
3.Hageja nõue tuleneb 31.10.2009 OÜ-ga Xxxx sõlmitud klienditeeninduslepingust nr XXXX, mille kohaselt OÜ Xxxx pidi hagejale osutama makseteenuseid vastavalt hageja juhistele ja ülesannetele. 02.11.2009 kanti hageja pangakontolt ilma hageja pädeva esindaja juhiseta ja hageja nõusolekuta vastavat volitust mitteomanud isiku poolt OÜ Xxxx pangakontole 1 979 664,37 eurot ja 132 727,69 USA dollarit. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, et ülekande teinud isik tegutses ilma vastavaks tehinguks õigust omamata. Kostja väide, et sel ajal oli hageja juhatuse liige Xxxx, ei vasta tõele, ainsaks juhatuse liikmeks oli sel ajal Xxxx. Xxxx oli juhatuse liige perioodil 15.12.2008 kuni 26.05.2009. Seega kõik tehingud, mida tehti ajavahemikul oktoober-november 2009 hageja nimel Xxxx, on esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingud ja seega tühised. Sellest tulenevalt tekkis hagejal nõue alusetult saadu tagastamiseks vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1037 lg 1. Ka OÜ Xxxxjuhatuse liige Xxxxkinnitas viidatud summade hagejale tagastamise kohustuse olemasolu 10.12.2010 sõlmitud osaühingu osa tagasiostuõigusega müügilepingus. Lisaks on Xxxxkinnitanud kogu nõude olemasolu 20.11.2014 kinnituses. Asjaolu, et Xxxx ei olnud õigustatud tegema 2009. a. oktoobri ja novembrikuus mingeid tehinguid hageja nimel, tõendab ka asjaolu, et hageja esindaja esitas 07.04.2011.a. Xxxxnõude alusetute tehingutega ettevõttele kahju hüvitamiseks.
4.Hageja on seisukohal, et kostja väide, nagu oleks kriminaalasjas nr 1-11-14132 tehtud kohtuotsusega tuvastatud, et hagejal ei ole nõuet XxxxOÜ vastu, on alusetu ja väär. Üksnes sellest, et XxxxOÜ 2010.a. majandusaasta aruandes nõuet ei kajastatud, ei saa teha põhjendatud järeldust nagu oleks maakohus tuvastanud, et hagejal viidatud nõue puudub. Asjaolu, kas XxxxOÜ kajastas hageja nõuet oma majandusaasta aruannetes või mitte, ei mõjuta hageja nõude olemasolu ega kehtivust.
5.OÜ Xxxx(pankrotis) põhivõlgnevus hageja ees on 2 086 771,93 eurot. Lisaks nõuab hageja põhinõudelt viiviseid alates 10.12.2010 kuni 19.11.2014 VÕS § 94 ja § 113 lg 1 määras, kokku 670 968 eurot. Seega on OÜ Xxxx(pankrotis) koguvõlgnevus hageja ees 2 757 740,57 eurot.
6.Hagi ei ole aegunud, kuna XxxxOÜ on tunnustanud hageja nõuet oma 2011.a. majandusaasta aruandes, mis esitati äriregistrile 17.09.2013; 2012.a. majandusaasta aruandes, mis esitati 30.03.2014 ja 2013.a. majandusaasta aruandes, mis esitati 26.09.2014. Lisaks on XxxxOÜ vastavat kohustust tunnustanud hagiavalduse lisadena esitatud kinnitustes, mis on antu 20.11.2014. Hagi esemeks oleva nõude aegumine on katkenud 10.12.2010.a. osade müügilepingus sisaldunud nõude tunnustamisega ja samuti uuesti 17.09.2013.a., 30.04.2014.a., 26.09.2014.a. ning viimati 20.11.2014.a. Seega ei olnud hageja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga aegunud. Kostja sellekohane väide, nagu oleks Harju Maakohtu 08.10.2012 otsuses tuvastatud, et 10.12.2010.a. osade müügilepingus sisaldunud avaldus võlgnevuse kohta ei olnud käsitletav nõude tunnustamisena, on väär. Viidatud otsusega on tuvastatud 10.12.2010.a. müügilepinguga aset leidnud võlgnevuse tunnustamine OÜ Xxxxpoolt ning asjaolu, et kohus luges selle tunnustamise kriminaalmenetluse kontekstis "pigem formaalseks kui sisuliseks" ei oma TsÜS § 158 lg 1 kohaldamise seisukohalt tähtsust. Lisaks ei ole põhjendatud kostja väide, et nõude kajastamine XxxxOÜ majandusaasta aruannetes ei ole piisav, et lugeda hageja nõuet tunnustatuks.
Kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja oli alates 01.12.2010.a. OÜ Xxxxainuosanik vastavalt eelnevalt viidatud osa müügilepingule ning seega koostas OÜ Xxxxjuhatus majandusaasta aruande, mis oli mõeldud hagejale kinnitamiseks. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus majandusaasta aruande näol oleks tegemist avaldusega, mis ei olnud suunatud võlausaldajale ehk hagejale. Majandusaasta aruande koostab osaühingu juhatus ja esitab selle kinnitamiseks osanikele ning selles tähenduses on tegemist juhatuse avaldusega osanikele. Olukorras, kus osaühingu ainuosanik on ühtlasi võlausaldaja, kelle nõuet majandusaasta aruandes kajastatakse, on tegemist nõude tunnustamisega võlausaldajale ehk muu teona TsÜS § 158 lg 2 tähenduses.
7.Hageja leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi väidet, mis võimaldaks järeldada, et hagejal ei ole XxxxOÜ vastu nõuet, mille tunnustamist hageja taotleb. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja leiab, et hageja nõuet ei ole sisuliselt ega juriidiliselt olemas. Kriminaalasja nr 2-11-14132 menetluses on tuvastatud, et hagejal ei ole XxxxOÜ vastu nõuet. Viidatud kriminaalasjas mõisteti T. Vajak ja Xxxxsüüdi kostjale kuuluva raha omastamise katses. Selgus, et vaidlusalused ülekanded olid tehtud hageja toonase juhatuse liikme poolt Xxxxväljastatud volikirja alusel. Pank kontrollis nii hageja juhatuse liikme seadusjärgse esindusõiguse kehtivust kui ka väljastatud volikirja kehtivust. Hageja poolt välja toodud asjaolu, et vaidlusaluste ülekannete tegemise ajal oli hageja seaduslikuks esindajaks mitte Xxxx, vaid Xxxx, ei ole tõendatud. Isegi, kui eeldada, et Xxxx ei ole sel ajal hageja juhatuse liikmeks, ei muuda see vaidlusaluseid ülekandeid ilma esindusõiguseta sooritatuks. Hageja ei ole tühistanud pangas Xxxxi esindusõigust ega määranud Xxxxi allkirjaõiguslikuks esindajaks pangas. Viidatud kriminaalasja istungil kinnitas hageja juhatuse liige, et ülekanded teostati hageja tahteavalduse alusel ning XxxxOÜ kandis rahalised vahendid edasi vastavalt hageja juhtnööridele. Seejuures puuduvad hagejal igasugused pretensioonid XxxxOÜ vastu seoses viidatud käsunduslepingu täitmisega. Kriminaalasja kohtuistungil toimunud ülekuulamisel väitis Xxxx, et Xxxxja Xxxxtegid talle ettepaneku osaleda kelmuses Nordea Pank vastu, mille kohaselt pidi ta tegema pangale avalduse, et kandis raha hageja pangakontolt XxxxOÜ pangakontole ilma selleks volitust omamata. Kostja on seisukohal, et kostja raha omastamise katses süüdimõistetud isikud soovivad ära kasutada olukorda, et hagejal on uus juhatuse liige ning väita, et ülekantud raha ei olnud edasi antud vastavalt hageja korraldustele. Hageja on kehtivalt XxxxOÜ’le ülekanded sooritanud ning kinnitanud, et pooltevaheline leping oli täidetud nõuetekohaselt. Kui hageja hilisemal juhatuse liikmel on pretensioone nende tehingute osas, siis ei muuda see toimunud ülekandeid alusetuks vaid hagejal tekib teoreetiline nõudeõigus eelmise juhatuse liikme vastu seoses võimalik hoolsuskohustuse rikkumisega. Kostja on seisukohal, et juhatuse liikme poolt väljastatud notariaalse volikirja alusel tehtud ülekanded ei saa olla ebaseaduslikud, need tehti kehtiva käsunduslepingu alusel.
10.Kostja on seisukohal, et kohustus hageja ees ja nõue Xxxxi vastu kanti XxxxOÜ bilanssi selleks, et käesolevas pankrotimenetluses kunstlikult nõue tekitada. Nii eelnevalt viidatud kriminaalasjas kui ka haldusasjas nr 3-11-794 on kohtud korduvalt osundanud, et XxxxOÜ kohustus hageja ees ei ole kajastatud üheski majandusaasta aruandes. Xxxxkajastas XxxxOÜ majandusaasta aruannetes kohustuse hageja eest tagantjärele, et käesolevasse pankrotimenetlusse suur nõue tekitada.
11.Kostja leiab, et hageja väidetav nõude XxxxOÜ vastu on aegunud. Kuivõrd ülekanded hagejalt XxxxOÜ-le leidsid aset 02.11.2009, pidi hageja, leides, et need ülekanded on alusetud, esitama hagi alusetult saadud raha tagastamiseks hiljemalt 02.11.2012. Harju Maakohus on eelpool viidatud kriminaalasjas tehtud otsuses põhjendanud, et osa võõrandamise lepingu p-s 4.1. kirjapandut ei saa
käsitleda nõude tunnustamisega, kuna tegemist ei ole sisulise tunnustamisega ning selle eesmärgiks on näidata kolmandatele isikutele, miks XxxxOÜ peaks xxxx raha üle kandma. Lisaks ei ole lepingu p 4.1 grammatilisel tõlgendamisel selge, kellel on võlgnevus kelle ees ja millest on võlgnevus tekkinud, mistõttu ei saa seda käsitleda nõude tunnustamisega. Seega ei ole hetkel tegemist olukorraga, kui aegumistähtaeg katkeks nõude tunnustamisega. Kõigis kolmes tagantjärele muudetud majandusaasta aruandes puudub igasugune indikatsioon selle kohta, et need aruanded on esitatud osanikele kinnitamiseks. Kõikides ülejäänud OÜ Xxxx(pankrotis) majandusaasta aruannetes on vastav kinnitus olemas. See viitab sellele, et majandusaasta aruannete ümbertegemine võis olla OÜ Xxxx(pankrotis) juhatuse liikmete initsiatiiv, mis ei olnud osanikuga kooskõlastatud. Igal juhul puuduvad igasugused tõendid, et ümbertehtud majandusaasta aruanded, milles juhatuse liikmed kajastasid vaidlusaluse nõude, olid esitatud osanikele ning viimased oleksid need kinnitanud. Isegi, kui need majandusaasta aruanded oleksidki esitatud osanikele, ei kujuta see endast nõude tunnustamist. Lisaks selgusele peab nõude tunnustamise avaldus olema tehtud võlausaldajale just võlausaldaja mitte osaniku staatuses. Hageja seisukoha põhjal oleks see tehtud mitte võlausaldajale, vaid osanikule. Majandusaasta aruandeid esitatakse kinnitamiseks osanikule, kui osanikule, mitte kui võlausaldajale. Seejuures osanik esineb selles õigussuhtes just osaniku, mitte võlausaldajana ja seda sõltumata sellest, kas tal on nõudeid äriühingu vastu või mitte. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
13.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
15.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - hageja ja XxxxOÜ sõlmisid 31.10.2009.a. klienditeeninduslepingu nr XXXX (I kd, tl 21-32); - 02.11.2009 kanti hageja pangakontolt OÜ Xxxxpangakontole 1 979 664,37 eurot ja 132 727,69 USA dollarit (II kd, tl 67-69);
- hageja esitas 12.12.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 2 757 740,57 eurot (I kd, tl 5-7); - kostja esitas hageja nõudele võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 04.03.2015 vastuväite (I kd, tl 18) ja hageja esitas 06.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse; PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja taotleb nõude tunnustamist summas 2 757 740,57 eurot II järgu nõudena. 16.Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt on kõik tehingud, mis tehti ajavahemikul oktoober-november 2009 hageja nimel Xxxxi poolt, on esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehingud ja seega tühised. Hageja väitel ei olnud Xxxx hageja seaduslik esindaja (direktor) 19.10.2009 volikirja väljastamise ja 30.10.2009 lepingu nr 777F sõlmimise ajal. Hageja on nõudes tuginenud alusetult saadu tagastamise VÕS § 1027 ja § 1037 lg 1 sätetele. 17.Kohus leiab, et hagi aluseks olev asjaolu pädeva isiku nõusolekuta tehingu tegemise osas, on tõendamata. Tõendi esitamisel peab hageja TsMS § 236 lg 3 kohaselt märkima, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Hageja on tõendina esitanud xxxx, keda esindas xxxx ja võlgniku, keda esindas xxxx, vahelise 31.10.2009 koostöölepingu (tlk 21-36). Lepingu punktist 4.1.4 nähtuvalt kohustus klient maksma teenuste eest vastavalt (punkti 69) kehtestatud hinnakirjale ja tingimustele, kuid ei kajasta võlgnevusi. 18.Kohtu hinnangul on tõendamata tehingu tühisuse alus, 31.10.2009 lepingust nähtuvalt oli koostöö raames kokku lepitud ka tasu maksmine. Ainuüksi hageja väide ja viide OÜ osa tagasiostuõigusega müügilepingule (tlk 33-36, p 4.1) ei kinnita nõude ega volituseta tehingu olemasolu. Isegi, kui leping sõlmiti tingimuslikult, siis punktis 4.1 viidatud rahaline suurus ei ole seostatud väidetava 02.11.2009 ülekandega. Samuti puudub märge rahaliste kohustuste olemasolule 2010 aasta majandusaasta aruandes (tlk 126). Vaatamata hageja viidatud asjaolule, et xxxx oli hageja seaduslik esindaja ajavahemikul 15.12.2008 kuni 26.05.2009 (tlk 156, 157) ning ülekande teostamise ajal oli seaduslikuks esindajaks Xxxx, ei ole alust pidada ülekande tegemist tühiseks. Kostja on taotlenud tõendite kogumist ning Danske Bank A/S Eesti filiaal on teavitanud (tlk 67, IIkd) 02.11.2009 ülekannete osas, et korraldus on teostatud läbi internetipanga kasutaja Xxxxpoolt, viidetega lepingule F777 volikirja (tlk 78 IIkd) alusel. Kohtu hinnangul puudub esitatud dokumentides alust kahelda. Hageja väide, et notar tugines volikirja tõestamisel vaid xxxx ütlusele, et tal on esindusõigus, ega kontrollinud, kas ta on juhatusest tagasi kutsutud, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole vastupidist tõendanud (tlk 156, Ikd), ainuüksi direktorite nimekiri esindusõiguse puudumist ei kinnita.
19.TsÜS § 116 kohaselt võib esindaja tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest, teise lõike järgi kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Vaid teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik,
kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (TSÜS § 131 lg 1). Hageja on esitanud 07.04.2011 nõudekirja Xxxx alusetute tehingutega ettevõttele kahju hüvitamiseks (tlk 92, II), mida ta oli õigustatud tegema, kuid mis ei saa olla aluseks nõude aluseks käesolevas menetluses. 20.VÕS § 1027 kohaselt peab alusetu rikastumise korral mh §-s 1028 sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja tema õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1järgi kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et ei hagis ega asja sisulise arutamise käigus ei ole hageja esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tunnustamist taotletav summa oleks tehtud alusetult.
21.Kohus nõustub kostjaga, et hageja väidetav nõude XxxxOÜ vastu on aegunud. Vaidluse all ei ole, et ülekanded hagejalt XxxxOÜ-le l tehti 02.11.2009, seega pidi hageja seaduslik esindaja, leides, et need ei ole tehtud 2009 aastal sõlmitud koostöölepingu raames, esitama hagi alusetult saadud raha tagastamiseks hiljemalt 02.11.2012. Hageja seisukoht, et, kui võlgniku osanikuks on võlausaldaja, siis on ka nõude kajastamine võlgniku majandusaasta aruandes käsitletav võlgniku poolt nõude tunnustamisena võlausaldaja ees, ei ole põhjendatud. Menetluskulud 22.TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 11 ja 4 p 9 alusel on hagihinnaks 3500 eurot. 23.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda. 24.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 3842,92 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 4192,92 eurot. Kostja menetluskuluks on apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 6780 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 6955 eurot. 25.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus hageja menetluskulud summas 4192,92 eurot hageja enda kanda. 26.Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid. 27.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja kohtukulu ehk apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot. 28.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 45,2 tundi tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastuväite, leides, et kostja esindaja töö vajalikuks ja põhjendatud mahuks ei saa lugeda enam kui 40 tundi. Kohus, tutvudes tsiviilasja toimikuga, kostja menetluskulude nimekirja ja hageja seisukohaga, on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostja kulud õigusabile kokku 45,2 tunni ulatuses ehk summas 6780 eurot käibemaksuta. Kohus
leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, milline kuulub hagejalt väljamõistmisele. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja õigusabikulud kokku summas 6955 eurot. 29.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.