Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Kohtla-Järve Linnakohtu poolt algatati 10. juunil 2002 hageja pankrotimenetlus. Kohtla-Järve Linnakohtu 11. juuli 2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-321/02 kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotiotsus jõustus 22. juulil 2002. Pankrotiotsusega nimetati hageja pankrotihalduriks R S. 1(7)

Pankrotihalduri väitel oli kostja alates hageja äriregistrisse kandmisest 14. juunil 1996 kuni hageja pankrotini hageja seaduslikuks esindajaks, olles hageja juhatuse liikmeks. Kostja on kuni hageja pankrotini faktiliselt tegutsenud hageja juhatuse liikmena ning oli hageja aktsionäriks alates hageja äriregistrisse kandmisest kuni hageja pankrotini. Hageja pankrotihaldur on välja selgitanud, et hageja maksejõuetus tekkis vähemalt juba aastal 1999. Hageja pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku juhtorgani liikmed ei ole tegutsenud kooskõlas äriseadustiku nõuetega ning on rikkunud neilt oodatavat hoolsuskohustust (juhtimisvead). Juhtimisvea tunnused on pankrotihalduri arvates järgnevas. Hageja netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passiva kohustuste üldsumma) oli seisuga 31.12.1998.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.1998.a. netovara - 588 304 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.1999.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.1999.a. netovara - 1 710 430 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.2000.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.2000.a. netovara - 3 196 913 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.2001.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.2001.a. netovara 3 729 218 krooni. Hageja sõlmis 10.06.1997.a. laenulepingu nr 97-013 Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku fondiga, mille kohaselt hageja sai laenu summas 1 900 000 krooni. Laenulepingu punkti 3.5. kohaselt kohustus hageja laenusumma või intresside tagasimaksmisega viivitamise korral tasuma viiviseid 0,5 % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja sõlmis 19.03.2001.a. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega Kredex 10.06.1997.a. sõlmitud laenulepingu nr 97-013 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku võlgnevuse 100 000 krooni kajastamine laenuna ja lepiti kokku uus laenu tagastamise maksegraafik, tagasimaksete algusega alates 31.03.2001.a. Hageja 19.03.2001.a. sõlmitud maksegraafikut ei täitnud. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex esitas 30.07.2002.a. hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse põhivõlgnevuse 2 000 000 krooni, intresside 343 598,55 krooni ja viiviste 475 208,56 krooni osas. Hageja nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti Kredexi nõue täies ulatuses, so summas 2 818 807,11 krooni, sh viivised summas 475 208,56 krooni. Perioodil alates 31.03.2001.a. kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 11.07.2002.a. suurenesid hageja kohustused laenulepingust nr 97-013 tulenevate viiviste osas ülaltoodu kohaselt 475 208,56 krooni võrra. Kostjale pidi seisuga 31.12.1998.a. teada olema asjaolu, et hageja omakapital on negatiivne. Kostjale pidi seisuga 20.03.2001.a. teada olema asjaolu, et hageja omakapital on negatiivne vähemalt 3 miljoni krooni võrra. Kostjale pidi seisuga 20.03.2001.a. teada olema asjaolu, et hageja on viimaste aastate jooksul tegutsenud pideva kahjumiga ning asjaolu, et hageja on püsivalt maksejõuetu. Kostja ei ole esitanud kohtule pankrotiavaldust hageja pankroti välja kuulutamiseks. Kostja ei ole kokku kutsunud hageja aktsionäride üldkoosolekut. Kostja nimetatud tegevusetuse tõttu on hageja kohustused perioodil 31.03.2001.a. kuni 11.07.2002.a. põhjendamatult suurenenud tasumisele kuuluvate viiviste võrra vähemalt 475 208,56 krooni võrra. Lisaks ilmnevad kostja tegevuses (tegevusetuses) raske juhtimisvea tunnused. Hageja on seisukohal, et kostja on oma tegevusega (tegevusetusega), jättes kokku kutsumata hageja aktsionäride üldkoosoleku ja jättes esitamata pankrotiavalduse hageja pankroti välja kuulutamiseks, kuigi hageja netovara ei vastanud seadusega ette nähtud nõuetele ja hageja oli maksejõuetu, rikkunud aktsiaseltsi juhtorgani liikme kohustusi ja on tekitanud hagejale kahju summas 475 208,56 krooni. Hagejale tekitatud kahju väljendub Kredexile tasumisele kuuluvates viivistes, mille võrra hageja kohustused on suurenenud kostjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu. Kui kostja oleks vähemalt pärast 19.03.2001.a. kokku kutsunud hageja üldkoosoleku või esitanud avalduse kohtule hageja pankroti väljakuulutamiseks, ei peaks hageja Kredexile viiviseid nimetatud summa ulatuses tasuma. Lisaks peab siinjuures arvestama asjaolu, et viiviste tasumine 2(7)

on rahaline kohustus, mille eest vastusooritust ei osutata ning viiviste tasumine väljendub majandustegevuses otsese kahjumina. Hageja juhatuse liikmeteks on kostja ja V B. Arvestades, et solidaarvõlgnike korral on võlausaldajal õigus esitada nõue täies ulatuses kas mõlema solidaarvõlgniku vastu või ainult ühe solidaarvõlgniku vastu, esitab hageja käesoleva hagi ainult V T vastu. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt AS B.V.V Production (pankrotis) kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 475 208,56 krooni ning mõista kostjalt välja kõik hageja poolt kantud kohtukulud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata ning põhjendab, et hageja taotleb asjaolu tuvastamist, mis ei ole hageja pankrotimenetluses tuvastatud ning millise asjaolu puudumine on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Hagiavalduses esitatud kahjunõue põhineb väitel, et kostja AS B.V.V. Production (pankrotis) juhatuse liikmena tegi 1999-2002. aastatel (e. aktsiaseltsi pankrotieelsel tegutsemisajal) raske juhtimisvea ning viimatinimetatut püütakse hagiavalduses esitada pankrotimenetluses tuvastatuna (hageja pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku juhtorgani liikmed ei ole tegutsenud vastavalt äriseadustiku nõuetele ning on rikkunud neilt oodatavat hoolsuskohustust (juhtimisvead). Hagiavaldusele lisatud Kohtla-Järve Linnakohtu 11.07.2002.a. otsuses, tsiviilasjas nr 2-321/02, millega kuulutati välja AS B.V.V. Production (pankrotis) pankrot ning mis on jõustunud, on põhjendavas osas märgitud, et kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud. Kuigi käesoleva asja poolte ja AS B.V.V. Production (pankrotis) pankrotimenetluse osaliste koosseisud ei lange täielikult kokku, on nii hageja kui ka kostja isikuliselt esindatud pankrotimenetluses. Ajutise pankrotihalduri üheks ülesandeks on võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutine haldur esitab kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kostjale teada oleva informatsiooni järgi ei ole AS B.V.V. Production (pankrotis) ajutise halduri aruandes märgitud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on aktsiaseltsi juhatuse liikmete raske juhtimisviga ning see asjaolu on kajastamist leidnud ka Kohtla-Järve Linnakohtu 11.07.2002.a. otsuses. Kui ajutine haldur, kes on kohtuotsusega halduriks nimetatud, ei olnud kohtuotsusega maksejõuetuse põhjuste osas nõus, siis oli tal võimalus kohtuotsust selles osas võlgniku nimel vaidlustada, kuid Kohtla-Järve Linnakohtu otsust ei olnud apelleeritud ning see on jõustunud. Väites käesolevas asjas raske juhtimisvea olemasolu, ei tugine hageja ühelegi teabeallikale, mis ei olnud ajutisele haldurile 2002 aastal teada või vähemalt kättesaadavad (AS B.V.V. Production (pankrotis) 1998, 1999, 2000, 2001. majandusaastate aruanded). Kostja soovib ära märkida järgnevat. Haldur esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale ettekande, milles märgitakse maksejõuetuse põhjus ja selle tekkimise aeg. Kostjale teada olevate andmete järgi ei ole ka pärast AS B.V.V. Production (pankrotis) pankroti väljakuulutamist pankrotimenetluses tuvastatud, et pankrotistumise põhjuseks oli aktsiaseltsi juhatuse liikmete raske juhtimisviga - halduri poolt kohtule esitatud ettekannetes ei ole selle kohta mitte midagi märgitud. Kostjale tundub imelik, et hageja taotleb käesolevas asjas e. väljaspool pankrotimenetlust selle asjaolu tuvastamist (raske juhtimisvea olemasolu), mille olemasolu või selle puudumise tuvastamine on just pankrotimenetluse üheks tähtsamaks eesmärgiks.

3(7)

Kostja väitel on kahju tekkinud hageja enda tegevusetuse tõttu. Kostja peab vajalikuks pöörata tähelepanu ka asjaolule, et hagiavaldusele lisatud, Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku Fondi ja AS B.V.V. Production (pankrotis) vahel 10.06.1997.a. sõlmitud laenulepingu nr 97-013 p. 3.3 kohasel laenu saaja esitab krediidi saamisel ja krediidi kasutamise perioodil fondile nõutud aruanded, arvestused ning muud dokumendid, millised on vajalikud laenu saaja finantsmajandusliku olukorra kontrollimiseks. Kostja väidab, et tsiteeritud lepingupunkti täitmiseks esitati Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku Fondile regulaarselt (igaaastaselt) muu aruandluse hulgas ka 1997, 1998, 1999 ja 2000. majandusaasta aruandeid. Seega oli Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond palju varem teadlik pankrotistumist ning aktsiaseltsi negatiivsest netovarast ja ka selle aastast aastasse üha halvenevast dünaamikast. Olles avaliku õiguse reeglite järgi tegutsev subjekt, oli Fond kohustatud võtma tarvitusele kõiki vajalikke abinõusid talle usaldatud eelarveliste rahavahendite säilimiseks ja efektiivseks käsutamiseks. AS B.V.V. Production (pankrotis) suhtes ei ole Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond täitnud enda kohustusi hoolikalt, s.h ei ole hinnanud korralikult riske laenusaaja valikul ning aktsepteeris laenu tagatiseks asjad ja esemed, millede turuväärtus oli ilmselgelt laenusummast väiksem. Vaatamata lepingujärgsete kohustuste rikkumisele laenusaaja poolt juba 1999. aastal ei ole Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond sugugi asunud laenu-, intressi- ja viiviste summa sissenõudmisele kas hagi- või pankrotimenetluse käigus (AS B.V.V. Production (pankrotis) pankrotimenetlus oli algatatud 2002. aastal Maksuameti avalduse alusel). Laenulepingu nr 97-013 10.06.1997.a. muutmiseks 19. märtsil 2001.a. sõlmitud kokkuleppes viiviste tasumise aspekt reguleeritud ei ole. Kostja väitel ei ole see teema kokkuleppe ettevalmistamisel üldse kõne alla tulnud. Taolise passiivse käitumisega (tegevusetusega) võimaldas Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond sisuliselt maksejõuetu AS B.V.V. Production (pankrotis) tegutsemist pika aja jooksul ja seeläbi kahju tekitamist nii endale ja seeläbi ka avalikele huvidele, kui aktsiaseltsi teistele võlausaldajatele. Kostja veel kord rõhutab, et avalik-õiguslikule regulatsioonile alluva subjektina ei ole Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond mitte üksnes õigustatud, vaid ka kohustatud aktiivselt tegutsema talle usaldatud eelarveliste vahendite säilitamise eesmärgil. Viimatinimetatu aluseks võttes, pidi AS B.V.V. Production (pankrotis) pankrotihaldur, kui võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvide kaitsja esitama nõuete kaitsmisel vastuväite Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond viivistenõude kohta eesmärgiga vähendada võlgnikule tekitava kahju suurust ja seeläbi võimaldada teiste võlausaldajate huvide rahuldamist täielikumas mahus, kuid haldur ei ole seda teinud. Kostja arvates tekkis käesolevas asjas taotletav hüvitamisele kuuluv kahju täies ulatuses hagejast tulenevate asjaolude tõttu ning kostja ei pea kahju hüvitama. Kostja väitel, et ei ole AS B.V.V. Production (pankrotis) pankrotimenetluses tuvastatud juhatuse liikmete rasket juhtimisviga aktsiaseltsi maksejõuetuse põhjustamises. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et kostja esindaja on vääralt mõistnud raske juhtimisvea mõistet ning raske juhtimisvea tõttu kahju hüvitamise hagi esitamise põhimõtet. Kahjunõude esitamine juhatuse liikme vastu ei ole seotud raske juhtimisvea tuvastamisega ajutise halduri töö käigus. Samuti on väär seisukoht, et pankrotihaldur oleks võinud võlgniku nimel vaidlustada kohtuotsust. Demagoogiline on vastuväite, et kahju on tekkinud hageja enda tegevuse tõttu, kuna võlausaldaja Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklik Fond (Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega Kredex) kui avaliku õiguse reeglite järgi tegutsev subjekt ei olevat täitnud oma kohustusi hoolikalt, ning hageja pankrotihaldur ei ole esitanud nimetatud nõudele viiviste osas vastuväidet. Kohtuistung

4(7)

Kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde. Hageja väitel ei oma tähtsust, millal kohustuste täitmata jätmine ja raske juhtimisviga tuvastatakse. Seda võib teha ka menetluse käigus. Hageja väitel jäid kostja kohustused täitmata raske juhtimisvea tõttu. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja on seisukohal, et raske juhtimisviga tuleb esmalt tõendada pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses tuleb välja selgitada kõik asjaolud ning kui üks võlausaldaja ei nõustunud, et raske juhtimisviga välja tuuakse, oleks tulnud esitada apellatsioonkaebuse. Kostja esindaja väitel ei saanud kostja 2001 aastal aru, et tema kohustuste täitmatajätmine toob kaasa raske juhtimisvea tõttu pankrotistumise.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Kohtla-Järve Linnakohtu 11. juuli 2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-321/02 kuulutati välja hageja pankrot. Alates hageja äriregistrisse kandmisest 14. juunil 1996 kuni hageja pankrotini oli hageja juhatuse liikmeks kostja. Vaidlust ei ole selles, et hageja netovara oli seisuga 31.12.1998.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.1998.a. netovara - 588 304 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.1999.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.1999.a. netovara - 1 710 430 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.2000.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.2000.a. netovara - 3 196 913 krooni. Hageja netovara oli seisuga 31.12.2001.a. negatiivne. Hagejal oli seisuga 31.12.2001.a. netovara - 3 729 218 krooni. Hageja sõlmis 10.06.1997.a. laenulepingu nr 97-013 Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku fondiga, mille kohaselt hageja sai laenu summas 1 900 000 krooni. Laenulepingu punkti 3.5. kohaselt kohustus hageja laenusumma või intresside tagasimaksmisega viivitamise korral tasuma viiviseid 0,5 % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja sõlmis 19.03.2001.a. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega Kredex 10.06.1997.a. sõlmitud laenulepingu nr 97-013 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku võlgnevuse 100 000 krooni kajastamine laenuna ja lepiti kokku uus laenu tagastamise maksegraafik, tagasimaksete algusega alates 31.03.2001.a. Hageja 19.03.2001.a. sõlmitud maksegraafikut ei täitnud. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex esitas 30.07.2002.a. hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse põhivõlgnevuse 2 000 000 krooni, intresside 343 598,55 krooni ja viiviste 475 208,56 krooni osas. Hageja nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti Kredexi nõue täies ulatuses, so summas 2 818 807,11 krooni, sh viivised summas 475 208,56 krooni. Perioodil alates 31.03.2001.a. kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 11.07.2002.a. suurenesid hageja kohustused laenulepingust nr 97-013 tulenevate viiviste osas ülaltoodu kohaselt 475 208,56 krooni võrra. Juhatuse liikme vastutus Juhatuse liikme vastutuse aluseks on Äriseadustiku (ÄS) § 315. ÄS § 315 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03, et kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust ÄS § 315 lg 1 järgi. See tähendab, et ÄS § 315 alusel kannab juhatuse liige vastutust ka juhul, kui tema juhtimisvead maksejõuetust ei põhjustanud, kuid tekitasid äriühingule kahju muul viisil. ÄS § 301 sätestab meetmed, mis tuleb tarvitusele võtta netovara vähenemisel. Vastavalt ÄS § 301 kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne 5(7)

suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Üldkoosoleku kokkukutsumine ÄS § 301 nimetatud meetmete tarvitusele võtmiseks on juhatuse liikme kohustus vastavalt ÄS § 292. Vastvalt ÄS § 292 lg 1 p 1 juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui: aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus. Aktsiaseltsi netovara vähenemisel alla nulli on tegemist ettevõtte maksejõuetusega ning juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse vastavalt ÄS § 306. ÄS § 206 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 315 sätestatut. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04, et pankrotiavalduse esitamata jätmine osaühingu püsiva maksejõutuse korral kujutab endast olulist juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Riigikohus selgitas, et äriseadustiku § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 5š kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5š sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud ka kriminaalvastutuse. Riigikohtu seisukohad osaühingu maksejõuetuse kohta on kohaldatavad ka aktsiaseltsi maksejõuetuse puhul. Seega pankrotiavalduse esitamata jätmine aktsiaseltsi püsiva maksejõutuse korral kujutab endast olulist juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Vaidlust ei ole selles, et äriühingu AS-i B.V.V. Production netovara oli negatiivne juba 31.12.1998. a. ning jätkas vähenemist 1999, 2000 ja 2001 aastal. Tõendatud ei ole kostja väide, et kostja ei olnud äriühingu varalisest seisust teadlik ning isegi juhul, kui see väide oleks tõendatud, ei vabastaks see kostjat vastutusest, kuna äriühingu juhatuse liikmena oleks kostja pidanud äriühingu varalist seisu teadma. Seega oleks kostja juba 20. jaanuaril 1999 pidanud kokku kutsuma äriühingu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku ja esitama äriühingu pankrotiavalduse, kuid seda ta ei teinud ei siis ega ka hiljem. Kahju tekkimine 6(7)

Pankrotiavalduse varase esitamise nõude eesmärgiks on eelkõige peatada äriühingu vara vähenemine ja vältida ühingu võlausaldajatele juba tekkinud kahju suurenemist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Vaidlust ei ole selles, et alates 31.03.2001.a. kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 11.07.2002.a. suurenesid hageja kohustused laenulepingust nr 97-013 tulenevate viiviste osas 475 208,56 krooni võrra. Hageja nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti Kredexi nõue täies ulatuses, so summas 2 818 807,11 krooni, sh viivised summas 475 208,56 krooni. Seega on viivisnõude tekkimine otseses põhjuslikus seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Põhjendatud ei ole kostja väide, et haldur oleks saanud viivisnõude tekkimist ära hoida nõuet vaidlustades. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et viivisnõue oli ilmselt põhjendamatu ja sellele vastuväite esitamine oleks tähendanud nõude ärajäämist. Samas ei ole kostja ise esitanud nõudele võlgniku vastuväidet. Põhjendatud ei ole kostja väide, et laenuandja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex on ise vastutav kahju tekkimise eest, kuna ta laenu andis, seda õigeaegselt tagasi ei nõudnud ja pankrotiavaldust ei esitanud. Kirjeldatud tegevus on õiguspärane ja heauskne, mistõttu ei vabasta see kostjat tema vastutusest. Vastuseks kostja väitele, et raske juhtimisvea märkimata jätmisel pankrotiotsuses ei ole hiljem võimalik sellele tugineda hagimenetluses, märgib kohus, et tulenevalt PankrS § 28 lg 2 märgitakse pankrotiotsuses ainult selline juhtimisviga, mis on põhjustanud äriühingu maksejõuetuse. Käesoleval juhul tugineb haldur juhtimisveale, mis ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks, kuid on sellegipoolest äriühingule kahju põhjustanud. Samas tulenevalt TsMS § 457 lg 1 ei ole ühes tsiviilasjas tuvastatud asjaolud samadele pooltele teises tsiviilasjas siduvad, kui need asjaolud ei ole märgitud otsuse resolutsiooni. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 475 208,56 krooni. Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmist hageja palunud ei ole. Kummagi poole kohtukulu jääb pool enda kanda. Vastavalt TsMS § 190 lg 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud /---/, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse /---/. Hagiavalduse esitamse vabastas kohus 07. juuni 2005 määrusega hageja riigilõivu tasumisest täielikult. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv hagi esitamise ajal kehtinud määrade alusel 25 000 krooni riigituludesse. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

Peeter Pällin Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.