Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
20.jaanuar 2006. a Põlva kohtumaja , Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-05-23791 (endine number 2-445-05)
Tsiviilasi
V. T. ja H. M. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari otsusele täiteasjas nr 170/2005/4147
Menetlusosalised ja nende
Avaldajad: V.T ja H.M.
esindajad
Puudutatud isikud: Kohtutäitur Aive Kolsar – büroo asukoht Aasa tn.5-10, 63304, Põlva Sissenõudja R. R. Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja senine menetluse käik
Kaebuse kohaselt on kohtutäitur väljastanud kaebuse esitajaile täitekutsed, millega nõuab neilt 259558 krooni tasumist R. R. kasuks Põlva Maakohtu 17.08.2004 määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-030/K 2004. Kaebuse kohaselt ei ole antud määrus täidetav. Määrusega kinnitas kohus V T, H M ja R R vahelise kokkuleppe, mille kohaselt kaebuse esitajatel tekib raha tasumise kohustus Põlvamaal Valgjärve vallas Saverna külas asuva elamu ostu-müügilepingu sõlmimisel notari juures. Elamule ei ole õnnestunud ostjat leida ei kaebuse esitajatel ega ka R R, mistõttu ei ole olnud võimalik notari juures müügilepingut sõlmida. Seni, kuni pole olemas ostjat, kes V.T ja H.M raha maksaks, ei ole võimalik R.R nõue rahuldada. Seega pole raha tasumise tähtaeg saabunud ja kohtutäitur on asunud täitma otsust, mille täitmise tähtaeg ei ole saabunud. Kaebusele lisatud kohtutäituri otsusest nähtub, et V T ja H M esitasid 23.novembril 2005.a kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 170/2005/4147. Kaebuse esitajad on seisukohal, et Põlva Maakohtu 17.08.2004.a määrus ei ole täidetav, kuna kokkuleppe kohaselt tasutakse kohtumääruses nimetatud nõue ostumüügi lepingu sõlmimisel notari juures. Kuna tähtaeg tähtaeg nõude tasumiseks ei ole saabunud, on kaebuse esitajad taotlenud täitemenetluse täiteasjas nr 170/2005/4147 lõpetamist. Kohtutäituri otsusest nähtub, et kaebuse läbivaatamisel osalenud sissenõudja R R on esitanud kaebusele vastuväite. Põlva Maakohtu 17.08.2004.a määruse nr 2-030/K 2004 punkt 3 kohaselt kohustusid V T ja H M tegutsema elamu võõrandamiseks heas usus ja hiljemalt ühe aasta jooksul. Kohtumäärusega ettenähtud üheaastase tähtaja mõte oli, et elamu juriidilised omanikud ei saaks müügi ebaõnnestumisele viidates oma kohustuse täitmist piiramatult edasi lükata või selle täitmisest kõrvale hoida. Kuna võlgnikud ei ole soovinud määruses toodud üheaastase tähtaja jooksul elamut müüa reaalse turuhinnaga, mis kataks nende võetud kohustuse võlausaldaja ees, oleksid nad pidanud leidma alternatiivse viisi oma kohustuse täitmiseks. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt esitas R R täitemenetluse algatamise avalduse V T ja H M suhtes Põlva Maakohtu 17.08.2004 määruse nr 2-030/K alusel võlgnevuse 250 000 krooni nõudes. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 23 lg 1 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Täitemenetluse seadustiku § 1 sätestab täitedokumentide loetelu. Nimetatud seadustiku § 1 lg 1 kohaselt kuuluvad täitmisele kohtuotsused ja määrused tsiviilasjades. RR poolt esitatud Põlva Maakohtu 17.08.2004 määruse näol on tegemist kohtumäärusega tsiviilasjas, mis kuulub täitmisele. Kohtumääruse p 1 kohaselt kohustuvad V T ja H M tasuma solidaarselt R R 250000 krooni Põlvamaal, Valgjärve vallas Saverna külas asuva elamu (ehitisregistri kood 110026949) kulutuste katteks. Punkt 2 sätestab, et nimetatud summa tasumine toimub elamu ostu-müügilepingu sõlmimisel ja p 3 sätestab elamu müügi tähtajaks ühe aasta. Kohtumäärus on jõustunud 27.augustil 2004.a. Kohtutäiturile esitatud täitedokument kuulub täitmisele, täitemenetluse algatamiseks on esitatud vormikohane avaldus, täitedokumendist nähtub võlgnetav kohustus ja selle täitmise tähtaeg on saabunud. Seega on täidetud kõik täitemenetluse algatamiseks vajalikud eeldused. Kohtutäituri otsuse kohaselt kaebuse esitajate taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna ei esine asjaolusid, mis on sätestatud täitemenetluse lõpetamise alustena täitemenetluse seadustiku (TMS) §-is 34. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused
Kohus käsitleb V T ja H M poolt esitatud kaebust kaebusena kohtutäituri otsusele 07.12.2005, mis on kaebuse esitaja V.T kätte toimetatud vastavalt Eesti Posti õiendile 21.12.2005. Kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 77 lg 2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale, mis on tehtud kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise käigus kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale tulenevalt TMS § 77 lõikest 3 läbi kahe nädala jooksul, arvates kaebuse esitamisest. V.T ja H.M kaebus on kohtusse saabunud 29.detsembril 2005.a., kuna kaebusel esinesid puudused, millised selle esitajate poolt kõrvaldati 10.jaanuariks 2006.a., menetleb kohus seda 01.01.2006 jõustunud täitemenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättete alusel. Kehtiva TMS § 218 lõigete 2 ja 3 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul ning kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 15 on kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita asi. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 alusel läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtutäituri otsuse kohaselt on täitmisele võetud lahend Põlva Maakohtu määrus 17.augustist 2004.a. tsiviilasjas nr. 2-030/K, mis on jõustunud 27.augustil 2004.a. Kohtutäitur on asunud erinevalt kaebuse esitajatest seisukohale, et täitemenetluse algatamiseks vajalikud eeldused olid olemas. Seetõttu tuleb kaebuse lahendamisel analüüsida kõigepealt täitemenetluse aluseks olevat kohtulahendit, et vastata küsimusele, kas lahendis kui täitedokumendis sisalduv nõue on muutunud sissenõutavaks. 17.08.2004.a. on Põlva Maakohus lõpetanud tsiviilasjas V T ja H M hagis R R vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest TsMS § 217 p 5 alusel menetluse seoses poolte kokkuleppe kinnitamisega. Kohtu poolt kinnitatud poolte kokkulepe on alljärgnev : 1.Hagejad V T ja H M kohustuvad tasuma solidaarselt kostjale R R 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni Põlvamaal, Valgjärve vallas Saverna külas asuva elamu ( hooneregistri kood 110026949) kulutuste katteks. 2.Punktis 1 nimetatud summa tasumine kostjale toimub elamu ostu-müügi lepingu sõlmimisel notari juures, kelle kokkuleppeosalised valivad ühiselt. 3.Kokkuleppeosalised kohustuvad ühiselt ja heas usus tegutsema punktis 1 nimetatud elamu võõrandamiseks hiljemalt ühe aasta jooksul.
4.Peale 250 000 krooni tasumist hagejate poolt kostjale ei ole kokkuleppeosalistel üksteise vastu seoses punktis 1 nimetatud elamuga mitte mingisuguseid varalisi või mittevaralisi nõudmisi. 5.Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Sissenõudja R.R ja kohtutäitur on asunud seisukohale, et ühe aasta möödumisel kokkulepet kinnitava kohtumääruse jõustumisest on saabunud V.T ja H.M R.R 250 000 krooni tasumise tähtaeg, sest selle aja jooksul pidid kokkuleppeosalised ühiselt ja heas usus tegutsema elamu võõrandamiseks. Tähelepanuta on jäänud, et kokkuleppe p.2 kohaselt pidi toimuma 250000 krooni tasumine R.R elamu ostu-müügilepingu sõlmimisel notari juures, kelle kokkuleppeosalised valivad ühiselt. See kokkuleppe täitmise tingimus – elamu ostumüügilepingu sõlmimine- ei ole aga saabunud. Seega on jõustunud kohtulahendiga kinnitatud kokkuleppe näol tegemist tingimusliku tehinguga. Kuigi kohtumääruse tegemise ajal kehtinud TsMS § 73 lg 3 kohaselt ei võinud poolte kokkulepe olla tingimuslik, ei ole keegi kohtulahendit sellel alusel vaidlustanud. Pooled on kohtuistungi protokolli kohaselt 17.08.2004 selgitanud kohtule kokkuleppe sõlmimise asjaolusid – kostja R.R esindaja on selgitanud, et pooled müüvad (maja) kolmandatele isikutele ja seejärel jagavad raha omavahel, samuti on lisanud, et kolmas punkt on deklaratiivne, et ühiselt müüa.Hagejate esindaja on kinnitanud, et mõlemad pooled on huvitatud müügist. TsÜS § 103 sätestab, et kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Vaieldava täitedokumendi puhul on saabunud üks tingimustest – on möödunud üks aasta, s.o. aeg, mille jooksul kokkuleppeosalised kohustusid ühiselt ja heas usus tegutsema elamu võõrandamiseks. Samas ei ole toimunud elamu müügitehingut, millise tingimuse saabumisel kokkuleppe p.2 kohaselt pidi toimuma kokkuleppes märgitud rahasumma tasumine V.T ja H.M poolt R.R Tulenevalt TMS § 19 lg 1 (kehtib alates 01.01.2006 ) võib juhul, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest , täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt tuleb tingimuse saabumist kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. Seega on V T ja H M kaebus kohtutäituri otsusele põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtulahendit, mis on täitedokumendiks täiteasjas nr.170/2005/4147, võimalik käesoleval ajal sundkorras täita, kuid kohtutäituri otsuse tegemise ajal ei esinenud ka täitemenetluse lõpetamise aluseks olevaid TMS §-s 35 sätestatud asjaolusid. Seega ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kehtiva TMS § 48 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemeneluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega on kaebuses esiletoodud asjaolu, et kohtutäitur on asunud täitma kohtulahendit, mille täitmisetähtaeg ei ole saabunud, küll õige, kuid kohus ei saa kaebust rahuldada osas, mis puudutab taotlust täitemenetluse lõpetamiseks, kuna tulenevalt TMS § 50 lõikest 1 lõpetab täitemeneluse kohtutäitur otsusega.
TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, välja arvatud juhul, kui sissenõudja on nõudest kirjalikult loobunud. TsMS § 478 lg 2 alusel jõustub määrus, mis on tehtud hagita menetluses päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastvalt selle sisule tehti; määrus kuulub tulenevalt TsMS § 478 lg 3 viivitamatule täitmisele.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.