Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu hüvitise väljamõistmiseks OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3845,50 eurot; 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja/kostja: Tatjana Varfolomejeva (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]) Kostja/hageja: OÜ Ortopeediakeskus (registrikood 10474822, asukoht Nõva 15-15, Tartu), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
06. veebruar 2017
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu. Välja mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus Tatjana Varfolomejeva kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 3845,50 eurot.
2.Jätta rahuldamata OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate kulust 516 eurot Tatjana Varfolomejeva kasuks. Apellatsioonkaebuse esitamine
6.Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
7.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tatjana Varfolomejeva esitas 08.03.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ Ortopeediakeskus vastu avalduse. Tatjana Varfolomejeva palus mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel välja hüvitis avaldaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/484/16 (TVK I) 14.04.2016 otsuse, millega rahuldas avalduse ja mõistis Tatjana Varfolomejeva kasuks välja hüvitise summas 3845,50 eurot.
2.OÜ Ortopeediakeskus esitas 25.03.2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Tatjana Varfolomejeva vastu avalduse. OÜ Ortopeediakeskus palus tuvastada Tatjana Varfolomejeva töölepingu ülesütlemise tühisuse. Töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/647/16 (TVK II) 14.04.2016 otsuse, millega jättis OÜ Ortopeediakeskus avalduse rahuldamata.
3.12.05.2016 esitas OÜ Ortopeediakeskus kohtule avalduse Tatjana Varfolomejeva esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (tsiviilasja 2-16-7513 tl 1-3) ning hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasja 2-16-7519 tl 1-5). 06.07.2016 määrusega liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse.
4.Tatjana Varfolomejeva hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tatjana Varfolomejeva ja OÜ Ortopeediakeskus 10.01.2005 kirjaliku tähtajatu töölepingu. Lepingu kohaselt pidi OÜ Ortopeediakeskus tasuma Tatjana Varfolomejevale töötasu üks kord kuus. Töötasu arvestas OÜ Ortopeediakeskus tükitöö põhiselt vastavalt tükitööhinnete juhendile ja raportitele. Vastavalt raportile teenis Tatjana Varfolomejeva juunis 2015 1555,74 eurot, juulis 01.07 03.07.2015 ja augustis 1488,48 eurot, septembris – 1426,40 eurot, oktoobris – 1405,76 eurot, novembris – 1414,49 eurot, detsembris – 1412,51 eurot, jaanuaris 2016 - 976,07 eurot. Töötasu on arvestatud brutos. Alates 06.07.2015 kuni 02.08.2015 viibis Tatjana Varfolomejeva puhkusel 28 päeva. Perioodil 01.01.2015 - 30.06.2015 teenis Tatjana Varfolomejeva kokku 8592,58 eurot. Seega tööandja oleks pidanud töötajale maksma 05.07.2015 puhkusetasu 28 kalendripäeva eest kokku 1344,09 eurot. 25.02.2016 esitas Tatjana Varfolomejeva töölepingu ülesütlemise avalduse, kuna OÜ Ortopeediakeskus ei maksnud osaliselt töötasu alates juunist ja on oluliselt viivitanud töötasu ning puhkusehüvitise maksmisega. Tatjana Varfolomejeva palub OÜ-lt Ortopeediakeskus välja mõista Tatjana Varfolomejeva kasuks TLS 100 lg 4 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3845,50 eurot.
5.OÜ Ortopeediakeskuse 12.09.2016 vastuse kohaselt vastab tõele, et Tatjana Varfolomejevale ei ole alati tähtaegselt välja makstud töötasu ning OÜ Ortopeediakeskus hilines ka puhkusetasu väljamaksmisega. 2015. a lõpuks olid Tatjana Varfolomejevale välja makstud kõik saadaolevad tasud. Seega puudus Tatjana Varfolomejeval põhjus tööleping sellel alusel üles öelda 2016. a veebruari lõpus. OÜ Ortopeediakeskus selgitab, et aastate jooksul on väljakujunenud töökorraldus, millega on nõustunud ka Tatjana Varfolomejeva. OÜ Ortopeediakeskus osutab teenust ning valmistab proteese ja muid ortopeedilisi abivahendeid ja müüb neid abivajajatele. Abivajav isik ise ei maksa kogu abivahendi maksumust. Osa maksumusest tasub Eesti Vabariik. Viimased kolm aastat ei ole riigi poolt eraldatavast summast jätkunud abivajajatele teenuse riigiosaluse osa tasumiseks terveks jooksvaks aastaks. Riigiosaluse raha kulub ära juba jooksva aasta suveks. Abivajajaid aga ei saa jätta abita ajaks, kuni riik oma lisaeelarve vastu võtab. Seetõttu on sotsiaalministeerium abivahendite valmistajaid palunud abivahendeid oma reservide abil valmistada. Nende abivahendite riigiosaluse osa tasutakse neile peale lisaeelarve vastuvõtmist aasta lõpus. Siis kantakse üle teenuse osutajatele täiendav raha teenuse osutamiseks. OÜ Ortopeediakeskus arutas igal aastal olukorda töötajatega ning töötajad soovisid töötamist jätkata, olles nõus sellega, et puudujääva töötasu saavad nad kätte peale riigilt raha laekumist. Seega sõlmisid OÜ Ortopeediakeskus ja töötajad suulise töölepingu muudatuse, mille kohaselt tasutakse neile peale riigiosaluse tasude laekumise lõppemist töötasu väiksemas ulatuses nende poolt välja teenitust ning peale riigilt rahade laekumist tasutakse seni kättesaamata töötasu. Tatjana Varfolomejeval oli töötasu ja puhkusetasu hilisem maksmine teada juba alates 2013. a, mille tõttu ütles ta töölepingu üles mõistlikku ülesütlemise aega ületades. Kui kohus peab töölepingu ülesütlemist siiski põhjendatuks, palub OÜ Ortopeediakeskus arvestada aastate jooksul väljakujunenud töökorraldust ja alternatiivnõudena vähendada tööandjalt väljamõistetava hüvise suurust oluliselt.
6.OÜ Ortopeediakeskus hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.01.2005 töölepingu, mille alusel asus Tatjana Varfolomejeva OÜ Ortopeediakeskus juurde tööle kingsepana. 25.02.2016 esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesülemise avalduse, millega ta ütles töölepingu üles samast päevast, 25.02.2016. Töölepingu ülesütlemise avalduse sisu on tööandjale osaliselt arusaamatu. Arusaadav on see, et töötaja väidab, et tal on õigeaegselt kätte saamata töötasud ja puhkusetasu, maksmata riigimaksud, ta olevat saanud mingit mitteametlikku tasu jms. Kõigist töötaja töölepingu ülesütlemise põhjustest vastab tõele ainult see, et talle ei ole alati tähtaegselt välja makstud töötasu, tööandja hilines ka puhkusetasu väljamaksmisega. 2015.a lõpuks olid töötajale välja makstud kõik saadaolevad tasud. Seega puudus töötajal põhjus tööleping sellel alusel üles öelda 2016.a veebruari lõpus. Ilmselt olid töötajal töölepingu ülesütlemiseks muud põhjused. OÜ Ortopeediakeskus selgitab enda aastate jooksul väljakujunenud töökorraldust ning kokkulepet töötajatega palga ja puhkusetasu maksmise osas sarnaselt Tatjana Varfolomejeva hagile esitatud vastuse sisuga (vt p 5). OÜ Ortopeediakeskus palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. OÜ Ortopeediakeskus leiab, et 25.02.2016 oli möödunud igasugune mõistlik aeg töölepingu ülesütlemiseks, ülesütlemine on nii sisult kui vormilt vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tühine. Ei esine põhjust, miks töötaja pidi ilma etteteatamata töölt lahkuma, kui ta oli juba üle kahe kuu töötanud pärast saamata tasude kättesaamist.
7.06.02.2017 kohtuistungil jäid pooled on seisukohtade juurde. OÜ Ortopeediakeskus lepinguline esindaja täiendas asja sisulise arutamise käigus oma varasemaid seisukohti sellega, et palus hüvitise vähendamise taotluse lahendamisel kohtul arvestada ka seda, et töötaja sai pärast töölepingu ülesütlemist töötukassast hüvitist.
8.08.02.2017 esitas Tatjana Varfolomejeva lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja. Samal päeval esitas OÜ Ortopeediakeskus oma lõplikud seisukohad, milles jäi kohtuistungil väljendatud seisukohtade juurde, ning menetluskulude nimekirja.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus leiab, et Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada. OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: a. OÜ Ortopeediakeskus valmistab proteese ja muid ortopeedilisi abivahendeid ja müüb neid abivajajatele. b. Pooled sõlmisid 10.01.2005 tähtajatu töölepingu, mille alusel Tatjana Varfolomejeva asus OÜ Ortopeediakeskus allvuses tööle ning tema töö sisuks oli jalatsi mõõtude võtmine, pealsete valmistamine ja modelleerimine (tööleping nr XX, TVK I lk 5-7; TVK II tl 4-6). c. Töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse töötajale palka üks kord kuus pangaarvele (TVK I lk 6, TVK II lk 4). d. Tööandja arvestas töötasu tükitööpõhiselt vastavalt tükitööhindade juhendile (TVK I lk 8) ja tööraportitele (TVK I lk 9-15). e. OÜ Ortopeediakeskus viivitas alates 2015. a juunist töö- ja puhkusetasude väljamaksmisega. Töö- ja puhkusetasud on lõplikult välja makstud Tatjana Varfolomejevale 2015. a detsembris (OÜ Ortopeediakeskuse konto väljavõte Tatjana Varfolomejevale ülekantud töötasude osas tl 96-97, Tatjana Varfolomejevale arvestatud ning tasutud summade tabel tl 87, Tatjana Varfolomejeva konto väljavõte TVK I lk 16-17). f. 25.02.2016 esitas Tatjana Varfolomejeva erakorralise ülesütlemise avalduse, nimetades põhjusena töölepingu rikkumisi tööandja poolt ning paludes lugeda viimaseks tööpäevaks 25.02.2016 (TVK I lk 18; TVK II lk 7). g. Tatjana Varfolomejeva keskmine töötasu oli 1281,83 eurot kuus (TVK I lk 36-44, tl 104 pöördel).
11.Tatjana Varfolomejeva palub TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, see on kokku 3845,50 eurot. Tatjana Varfolomejeva on seisukohal, et OÜ Ortopeediakeskus ei tasunud õigeaegselt igakuist töötasu ning viivitas oluliselt töö- ja puhkusetasude maksmisega ning ta oli seetõttu õigustatud töölepingu erakorraliselt üles ütlema.
12.OÜ Ortopeediakeskus palub jätta Tatjana Varfolomejeva hagi rahuldamata ning rahuldada tema hagi, millega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Alternatiivnõudena, juhul kui kohus ei tuvasta töölepingu ülesütlemise tühisust, palub OÜ Ortopeediakeskus vähendada olulisel määral Tatjana Varfolomejevale väljamõistetava hüvitise suurust alla kolme kuu keskmise töötasu määra. OÜ Ortopeediakeskus väidab, et sõlmis Tatjana Varfolomejevaga 2015.a suvel suulise töölepingu muudatuse, mille kohaselt tasutakse Tatjana Varfolomejevale pärast riigiosaluse tasude laekumise lõppemist töötasu väiksemas ulatuses Tatjana Varfolomejeva poolt välja teenitust ning pärast riigilt rahade laekumist tasutakse väljateenitud, kuid seni kättesaamata töötasu. OÜ Ortopeediakeskus selgitab, et viimased kolm aastat ei ole riigi poolt eraldatavast summast jätkunud abivajajatele teenuse riigiosaluse osa tasumiseks terveks jooksvaks aastaks. Seetõttu on sotsiaalministeerium abivahendite valmistajaid palunud
abivahendeid oma reservide abil valmistada. Nende abivahendite riigiosaluse osa tasutakse pärast lisaeelarve vastuvõtmist aasta lõpus. Eeltoodu tõendamiseks on kostja esitanud kohtule 05.10.2015 ja 07.10.2015 e-kirjad sotsiaalministeeriumist (tsiviilasja nr 2-16-7519 tl 10-11), laekumised maavalitsuselt ja sotsiaalkindlustusametilt (tl 76), laekumised Tallinna Linnakantseleist (tl 84-85) ja OÜ Ortopeediakeskus konto väljavõtte rahandusministeeriumist laekumiste kohta (tl 77-82). OÜ Ortopeediakeskus väidab ka seda, et Tatjana Varfolomejeval oli töötasu ja puhkusetasu hilisem maksmine teada juba alates 2013. a, mille tõttu ütles ta töölepingu üles mõistlikku ülesütlemise aega ületades.
13.Eeltoodu alusel ei vaidle pooled selle üle, et tööandja maksis töötajale alates 2015.a juunist osa töö- ja puhkusetasu välja hilinemisega. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töö- ja puhkusetasude täieliku väljamaksmisega viivitamine on antud vaidluse asjaoludel aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kas töötajal on õigus saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.
14.TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
15.TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas töö eest makstav tasu, sh töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev). TLS § 28 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja korras. TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.6 kohaselt makstakse töötajale palka üks kord kuus pangaarvele. Kuna pooled ei ole palgapäeva kuupäevaliselt kokku leppinud, tuleb töölepingu p 4.6 mõista selliselt, et töötasu tuleb töötajale tasuda hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
16.Tööandja poolt Tatjana Varfolomejevale tehtud ülekannetest (tl 96-97) nähtub, et tööandja on alates juunist 2015.a töötasu tasunud ebakorrapäraselt ca kord nädalas erinevates summades (nt 100, 200, 300 euro kaupa) ning 28.12.2015 on tööandja teinud selleks ajaks kogunenud võlgnevuse likvideerimiseks suurema makse summas 1361,46 eurot. Tööandja arvestusest (tl 87) nähtub, et: juuni töötasu 1433,15 eurot (netos) on tasutud 300 eurot 03.07.2015, 300 eurot 07.07.2015, 200 eurot 17.07.2015, 200 eurot 30.07.2015, 100 eurot 03.08.2015, 100 eurot 07.08.2015 ja 233,15 eurot 10.08.2015; juuli puhkusetasu 1213,78 eurot (netos) on tasutud 200 eurot 14.08.2015, 200 eurot 21.08.2015, 300 eurot 28.08.2015, 300 eurot 09.09.2015, 200 eurot 18.09.2015 ja 13,78 eurot 25.09.2015; augusti töötasu 1337,26 eurot (netos) on tasutud 186,22 eurot 25.09.2015, 240 eurot 02.10.2015, 200 eurot 09.10.2015, 200 eurot 16.10.2015, 200 eurot 23.10.2015, 200 eurot 30.10.2015 ja 111,04 eurot 06.11.2015; septembri töötasu 1130,84 eurot (netos) on tasutud 88,96 eurot 06.11.2015, 100 eurot 13.11.2015, 400 eurot 19.11.2015, 150 eurot 27.11.2015, 300 eurot 04.12.2015 ja 91,88 eurot 10.12.2015; oktoobri töötasu 1114,92 eurot (netos) on tasutud 208,12 eurot 10.12.2015, 300 eurot 18.12.2015, 500 eurot 23.12.2015 ja 106,80 eurot 28.12.2015; novembri töötasu 1254,64 eurot (netos) on tasutud 28.12.2015; detsembri töötasu 1123,33 eurot (netos) on tasutud 430 eurot 07.01.2016, 200 eurot 19.01.2016, 200 eurot 29.01.2016, 50 eurot 01.02.2016, 200 eurot 04.02.2016 ja 43,33 eurot 12.02.2016. Seega on tööandja enda arvestusega veenvalt tõendatud, et tööandja on alates juunist 2015 töötajale töötasu maksnud mitte üks kord kuus vastavalt töölepingus kokkulepitule, vaid väikeste osamaksetena pikema perioodi jooksul.
17.OÜ Ortopeediakeskus väidab, et pooled sõlmisid ühisel töötajate koosolekul kokkuleppe töölepingu muutmises selliselt, et töötajatele tasutakse pärast riigiosaluse tasude laekumise lõppemist töötasu väiksemas ulatuses nende poolt välja teenitust ning pärast riigilt rahade laekumist tasutakse seni kättesaamata töötasu. Tööandja on soovinud kokkulepet tõendada töövaidluskomisjonis ülekuulatud tunnistajate sellekohaste ütlustega. Tatjana Varfolomejeva seletuse kohaselt on töövaidluskomisjonis ülekuulatud tunnistajate puhul tegemist osanikega, tema ei ole sellel koosolekul osalenud ega kokkulepet sõlminud. Isegi kui individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 6 III lause alusel lugeda töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtule esitatuks, leiab kohus, et arvestades töövaidluse individuaalset iseloomu ei saa konkreetse töötajaga sõlmitud töölepingu muudatust tõendada teiste töötajate ütlustega, kes on rääkinud vaid koosoleku toimumisest, arutelust töötasude maksmise osas ning hääletamisest. Vastavalt TLS §-le 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. OÜ Ortopeediakeskus ei ole tõendanud Tatjana Varfolomejevaga sõlmitud kokkulepet töölepingu muutmiseks töötasu tagantjärgi väljamaksmise osas. Kui pooled oleksid sellise kokkuleppe tegelikkuses sõlminud, oleks iga mõistlik tööandja vastava kokkuleppe ka kirjalikult vormistanud. Isegi kui pooled oleksid sellise kokkuleppe sõlminud, kas suuliselt või kirjalikult, oleks see siiski vastuolus töötaja TLS § 33 lg-s 1 sätestatud õigusega ning seetõttu TLS § 2 alusel tühine. TLS § 2 kohaselt on käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS ei näe ette võimalust töötasu tagantjärgi maksmiseks ning ammugi mitte OÜ Ortopeediakeskus poolt esiletoodud asjaoludel, s.o koostööpartneri (riigi) laekumiste hilinemise tõttu. Sisuliselt on tööandja soovinud oma majandusriske maandada töötaja töötasude kaudu. OÜ Ortopeediakeskus on majandustegevuses tegutsev äriühing. Iga äriühing peab olema suuteline planeerima rahavoogusid, ette nägema sissetulekuid ja väljaminekuid nii, et kohustused töötajate ees oleksid täidetud. Seetõttu ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, et riik oma kohustuste täitmisega OÜ Ortopeediakeskus ees viivituses oli. Arvestades, et OÜ Ortopeediakeskus enda väitel algasid probleemid riigi väljamaksetega juba 2013.a, pidi OÜ Ortopeediakeskus oskama ette näha koostööpartneri (riigi) poolt tasumisele kuuluvate summade hilinemist ning sellele vastavalt oma tegevust ette planeerima.
18.Vastavalt TLS § 33 lg-le 1 ja töölepingu p-le 4.6 tuli töötasu maksta mitte harvemini kui üks kord kuus, seega hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Ortopeediakeskus viivitas alates 2015. a juunist töö- ja puhkusetasude väljamaksmisega. Otsuse p-s 16 toodud analüüsist nähtub, et viivitused on poole aasta vältel olnud korduvad, suures ulatuses ning kestnud mitu kuud. Ilmekaks näiteks on augustikuu töötasu 1337,26 eurot (netos), millest tähtaegselt (septembrikuu lõpuks) on tasutud vaid 186,22 eurot ning seejärel on tehtud veel 7 osamakset, tasudes viimase summa alles 06.11.2015. Seega tuleb asuda seisukohale, et tööandja on oluliselt viivitanud töötajale töötasu maksmisega. Tööandja enda kinnitusel algas töötasu väljamaksmisega viivitamine juba 2013.a ning ka praegusel ajal ei ole oodata muutust (tl 104). Seega, töösuhte jätkumise korral oleks töötasuga viivitamine ilmselt jätkuv. Seetõttu esines Tatjana Varfolomejeval seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks vastavalt TLS § 91 lg 2 p-le 2.
19.OÜ Ortopeediakeskus on väitnud, et töötajal oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks muu põhjus, ilmselt tööleasumine konkurendi juures. Tööandja vastuväide on ümberlükatud Maksu- ja Tolliameti andmetega selle kohta, et Tatjana Varfolomejeva asus tööandja RV Ortopeedia Tartu OÜ alluvuses tööle alates 01.06.2016 (tl 59).
20.TLS § 91 lg 4 sätestab, et töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 98 lg 2 järgi erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
21.Ülesütlemisavaldus on esitatud 25.02.2016. Kuigi selleks ajaks oli Tatjana Varfolomejeva saanud kätte juuni-detsember 2015 töötasu täies ulatuses (kuigi detsembri töötasu viimase osamakse alles 12.02.2016, tl 87), on kohus seisukohal, et ülesütlemisavaldus on esitatud mõistliku aja jooksul. Arvestades, et töötasu väljamaksete viivitused olid alguse saanud 2013.a, oluliselt süvenenud 2015.a ning töötajal puudus kindlus edaspidise suhtes, oli tegemist korduva ning jätkuva töötaja õiguste rikkumisega, mistõttu on kohus seisukohal, et Tatjana Varfolomejeva on esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul. Töötajal on seaduslik õigus ning ühtlasi õigustatud ootus saada töötasu kätte õigeaegselt ja kokkulepitud mahus.
22.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on õiguspärane. Seetõttu tuleb OÜ Ortopeediakeskus hagiavaldus jätta rahuldamata.
23.TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
24.OÜ Ortopeediakeskus palub alternatiivselt, kui kohus ei tuvasta töölepingu ülesütlemise tühisust, vähendada olulisel määral Tatjana Varfolomejevale väljamõistetava hüvitise suurust alla kolme kuu keskmise töötasu määra. OÜ Ortopeediakeskus on seisukohal, et olukorras ei ole süüdi tööandja, vaid riik. Kohus kordab, et tööandja äriühinguna peab ise korraldama ning tagama töötajate ees kohustuse täitmise ning OÜ Ortopeediakeskuse poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust hüvitise vähendamiseks (vt ka otsuse p 17). Samuti ei ole tööandja tõendanud, et Tatjana Varfolomejeva läks koheselt tööle teise tööandja juurde. 06.02.2017 kohtuistungil täiendas tööandja asja sisulise arutamise käigus oma põhjendusi sellega, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et Tatjana Varfolomejeva sai pärast töölepingu ülesütlemist töötukassast hüvitist. Kohtu hinnangul on tegemist uue asjaolu esiletoomisega, mida kohus pärast eelmenetluse lõppemist enam arvestada ei saa. Seetõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta. Isegi kui tööandja oleks selle asjaolu varem esile toonud, ei mõjutaks töötukassast hüvitise saamine TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistetava hüvitise suurust. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 järgi on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes TLS § 91 lg-s 2 nimetatud alustel. Tatjana Varfolomejeva õigus töötuskindlustushüvitisele ei võta Tatjana Varfolomejevalt õigust saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Töötukassasse pöördumise eesmärk ei ole kasu saamine. Töötukassa väljamaksete eesmärk on isikule sissetuleku tagamine töö otsimise ajaks ning väljamakseid tehakse isiku enda tasutud töötuskindlustusmaksete alusel. Seega, asjaolusid, mille alusel peaks hüvitise määra vähendama, kohus ei tuvasta. Hüvitis kolme kuu keskmise töötasu määras on põhjendatud, kuna töötasu maksmisega pidevat ning pikaajalist viivitamist tuleb pidada oluliseks töötaja õiguste rikkumiseks. Töötasu saamise õigus on töötaja peamisi õigusi ning motivatsioon töötamiseks.
25.Vaidlus puudub, et Tatjana Varfolomejeva keskmine töötasu oli 1281,83 eurot kuus ning kolme kuu keskmise töötasu hüvitis on summas 3845,50 eurot.
26.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus Tatjana Varfolomejeva hagi ning mõistab OÜ-lt Ortopeediakeskus TLS § 100 lg 4 alusel Tatjana Varfolomejeva kasuks välja hüvitise 3845,50 eurot. Menetluskulud
27.Kohus rahuldas Tatjana Varfolomejeva hagi OÜ Ortopeediakeskus vastu hüvitise väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata OÜ Ortopeediakeskus hagi Tatjana Varfolomejeva vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜ Ortopeediakeskus kanda.
28.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Tatjana Varfolomejeva esitas 08.02.2017 kohtule menetluskulude nimekirja (tl 108-110). Tatjana Varfolomejeva palub määrata kindlaks ja mõista OÜ-lt Ortopeediakeskus enda kasuks välja menetluskulu 783 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenusest. Tatjana Varfolomejeva tasus õigusabi osutajatele kokkulepitud hinna alusel 120 eurot tunnis (sh käibemaks). Õigusabiteenust osutati kokku 6,08 tundi: Tatjana Varfolomejeva esindamine advokaat Siiri Malmbergi poolt (asjaga tutvumine, kliendiga nõupidamine, seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine: 1,33 + 0,75 tundi); Tatjana Varfolomejeva esindamine jurist Sergei Desjatnikovi poolt (asjaga tutvumine, kliendiga nõupidamine, tõendi esitamine: 2 tundi; esindamine kohtuistungil ja ettevalmistus kohtuistungiks: 2 tundi).
30.OÜ-l Ortopeediakeskus ei ole 09.02.2017 seisukohas vastuväiteid Tatjana Varfolomejeva menetluskulude osas (tl 119-120).
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Tatjana Varfolomejeva lepinguliste esindajate ajakulu osas arvestab kohus tsiviilasja keskmist keerukust ja mahukust ning Tatjana Varfolomejeva esindajate koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohus on seisukohal, et Tatjana Varfolomejeva esindaja Siiri Malmberg on kulutanud 16.06.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse koostamiseks võrreldes selle sisu ja mahuga põhjendamatult palju aega. Kohus peab põhjendatuks Siiri Malmbergi poolt teostatud toimingute ajakuluks Tatjana Varfolomejeva esindamisel 1,3 tundi. Ka Tatjana Varfolomejeva esindaja Sergei Desjatnikov on kulutanud oma toiminguteks põhjendamatult palju aega. Kohtu hinnangul on 12.10.2016 esitatud seisukoht sama, mis esitati töövaidluskomisjonile (TVK I lk 1-4). Esindaja oli vaidlusega tuttav juba enne kohtumenetlust. Kohus leiab, et Sergei Desjatnikovi poolt teostatud toimingute (asjaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ning tõendi esitamine) põhjendatud ajakulu on 1 tund. Tatjana Varfolomejeva lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 4,3 tundi. OÜ-l Ortopeediakeskus tuleb Tatjana Varfolomejevale vastavalt menetluskulude
jaotusele hüvitada 516 (120 * 4,3 h) eurot. Kuna Tatjana Varfolomejeva on füüsiline isik, ei saa ta menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.