Kohtu koosseis: kohtunik Urmas Reinola Tsiviilasi: OÜ Olustvere Soojus hagi A.P. vastu korteriomandi majandamiskulude 61 310. 60 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg: 17.01.2005, 30.03.2005, 19.09.2005, 11.10.2005 ja 15.11.2005. Hageja: OÜ Olustvere Soojus; esindaja Ilmar Kiilaspä Kostja: A.P. Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 227 – 231, kohus
otsustas:
1.OÜ Olustvere Soojus hagis A.P. vastu: 1.1 rahuldada hagi osaliselt ja mõista A.P.ilt välja 47 899.55 (nelikümmend seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa ja 55) krooni OÜ Olustvere Soojus kasuks.
2.Kohtukulude osas: 2.1 Mõista A.P.ilt välja riigilõiv 3500 (kolm tuhat viissada) krooni OÜ Olustvere Soojus kasuks. 2.2 Mõista A.P.ilt välja kohtukulu (postikulu) 240 (kakssada nelikümmend) krooni riigieelarve tuludesse.
3.Selgitada: 3.1 kohtukulud (postikulu) tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706); kui enne kohtuotsuse jõustumist (edasikaebe õiguse mittekasutamisel 10 päeva) ei ole kohtukulu tasutud ja selle tasumisest kohtule maksedokumenti esitatud, toimub kohtukulude sissenõudmine täitemenetluses koos lisanduva täitemenetluse kuluga; 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on Viljandi Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni korras, teatades 10 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.1.Hageja nõue OÜ Olustvere Soojus on esitanud 14.juulil 2004 kohtusse hagi A.P. vastu korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks; 16.septembril 2005 esitas hageja kohtusse avalduse haginõude suurendamiseks. Hagihind 61 310.60 krooni. Hagis on hageja tuginenud Võlaõigusseaduse §-le 76 lg 1.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Olustvere alevikus korteriomand Keskuse xx. Kostja ja hageja vahel on 02.oktoobril 1995 sõlmitud teenindusleping nr 47, mille p. 2.2.4. ja 2.2.5. kohaselt on kostja kohustatud tasuma temale kuuluva korteriomandi majandamiskulud ( osutatud teenused) kulutustele järgneva kuu 20-daks kuupäevaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2.2.6. kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi - arvestada viivist 0.2 % võlgnevusest iga viivitatud päeva eest. Et kostja on jätnud oma lepingulised kohustused ajavahemikul 2002 juuli kuni 2004 veebruar nõuetekohaselt täitmata, on kostjal tekkinud hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus koos viivistega kokku 36 760.35 krooni. Peale hagiavalduse esitamist kohtule on kostja jätkanud lepingu mittetäitmist, mistõttu tema võlgnevus hageja ees on sellega seoses suurenenud ajavahemikul märts 2004 kuni 01.09.2005 24 550.25 krooni võrra, moodustades kokku 61 310.60 krooni. Kostjale on hageja poolt saadetud korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks, kuid kahjuks on need jäänud kostja poolt tähelepanuta. Ka ei ole kostja hagejat teavitanud ühestki mõjuvast põhjusest, mis on tinginud kostja poolse majandamiskulude mittetasumise. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud teenindusleping, mis kuulub lepingupooltele täitmisele ja tulenevalt Võlaõigusseaduse § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt kohtukuludena riigilõivu kokku 4250 ( 2800 +1450) krooni.
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukohad nõudes Kohtulikus eelmenetluses kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ta hagejaga lepinguid sõlminud ei ole. Teenindusleping nr 47 02.10.1995 on sõlmitud ME Olustvere juhataja poolt ja käsitleb eluruumi teenindamist Olustvere alevik 9-8.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja on oma vastuväidetes tuginenud Korteriomandiseadusele. Kostja leiab, et hageja nõue ei tulene seadusest, sest Eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse § 27 kohaselt korraldab elamutes, kus korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle ei antud, elamu haldamist kuni 2002 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt, või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on eluruumide omanikud kohustatud maksma majapidamiskulusid Korteriomandiseaduse järgi. Olustveres ei olnud moodustatud ajavahemikus 2002 31.12. – 2005 veebruar elamute haldamiseks korteriühistuid, samuti ei olnud nimetatud korteriomanike poolt ega valitud korteriomanike üldkoosolekul majavalitsejat. Seega oleks saanud ajavahemikul 2003 - 2005 veebruar esitada haldamisest tulenevaid nõudeid ainult korteriühistu juhatus või valitseja, mitte hageja. Veel leiab kostja, et Vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 16 lg 4 oli elamu haldaja kolme kuu jooksul kohustatud üle andma vajaliku dokumentatsiooni ja kõik elamu majandamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende üleandmist ühistule, kui ühistu neid ei pikenda. Et seda ei toimunud, tuleb elamu haldamiseks sõlmitud lepingud lugeda lõppenuks 2002 31. detsembrist alates kolme kuu jooksul, seega 2003 märtsist.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik
Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud viis kohtuistungit, mille tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtuistungitel tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Kohtuistungil on hageja seletusega kindlaks tehtud, et seisuga 01.09.2005 võlgneb kostja kütte-ja kommunaalteenuste eest kokku koos viivistega 61 310.60 krooni. Kostjale on esitatud igakuuliselt arved, kuid kostja ei ole nende alusel tasunud. On tekkinud võlgnevus põhivõlas, mille tõttu kasvab pidevalt ka viivis võlgnetavalt summalt. Hagejal puudub alus viivise protsendi vähendamiseks ja viivise nõudest loobumiseks. Kostja sellekohast avaldust ei rahuldanud ka Olustvere Vallavalitsus. OÜ Olustvere Soojus on 06.novembri 2004 korteriomanike üldkoosolekul nimetatud valitsejaks tulenevalt Korteriomandiseaduse §-st 20. Kostja võlgneb ajavahemikul 2002 juuli kuni 2004 veebruar talle esitatud arvete alusel osutatud kütte-ja kommunaalteenuste eest koos viivisega kokku 36 760.35 krooni, kusjuures 2003 septembrikuus tasuti Olustvere alevik, Keskuse 3-8 üürnike poolt 27.10.2003 kohtuotsuse katteks 722.25 krooni, 2003 oktoobris tasuti üürnike poolt 761.75 krooni ja 2003 detsembris tasuti üürnike poolt novembri ja detsembri eest kokku 1553.20 krooni. 2004 aastal on üürnike poolt tasutud jaanuarikuu teenuste eest 855.10 krooni, veebruaris 861.65 krooni ja märtsis-aprillis kokku 1698.75 krooni. Kostjalt on 27.10.2003 kohtuotsusega juba mõistetud välja eelmine võlgnevus hageja kasuks. Ajavahemikul 2002 juuli kuni 2004 veebruar eest moodustub kostja võlgnevus põhivõla osas 12 519.80 krooni ja sellelt arvestatud viivis 24 240.55 krooni, ajavahemiku 01.03.2004 kuni 01.09.2005 eest moodustub kostja võlgnevus põhivõla osas 12 519.80 krooni ja sellelt arvestatud viivis 8000 krooni. Viivis on tekkinud maksmata arvetest 38 kuu jooksul. Hageja võtab omaks asjaolu, et kuni 2004 detsembrini ei olnud Olustveres moodustatud majade haldamiseks korteriühistut ega määratud valitsejat. 06.novembril 2004 valiti valitsejaks OÜ Olustvere Soojus. Kostja seletusega on kindlaks tehtud, et ta andis oma korteri Keskuse 3-8, Olustveres 2003 septembrist kuni sügiseni 2004 üürile Olustvere Kõrgema Majanduskooli õpilastele, kes tasusid üüri 600-700 krooni kaupa kuus. Kostja võtab õigeks, et on sõlminud hagejaga teeninduslepingu ja hageja on talle kogu aeg osutanud kommunaalteenuseid. Teeninduslepingut ta vaidlustanud ei ole. Kostja leiab, et hageja nõuab temalt ülemäära suure viivise tasumist, mille aluseks on viivise ebaõige arvestus, sest viivisnõue ületab tunduvalt põhivõla suurust. Samas tunnistab ta, et on kohustatud tasuma hageja poolt osutatud kommunaalteenuste eest. Kostja tunnistab kohtuistungil hageja nõuet osaliselt põhivõlgnevuse osas, so 20 725.80 krooni ulatuses, on nõus tasuma ka riigilõivu tema poolt tunnistatud nõude suuruselt ja viiviseid 20% nõudesummalt. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tuvastatud, et 02.oktoobril 1995 on kostja ja ME Olustvere sõlminud teeninduslepingu nr 47 (tl 5); Olustvere Vallavolikogu otsusega 19.06.1997 (tl 27) on ME Olustvere ümberkujundatud OÜ-ks Olustvere Soojus (tl 30) ja et Olustvere Vallavalitsuse määrusega 27.maist 1999 on Olustvere maja 9-8 aadress muudetud vastavalt Olustvere, Keskuse 38 (tl 29), mille omanikuks on Korteriomandi kinnistusregistriosa nr 25045 alusel (tl 4) kostja A.P.. Kostja väide, et tegemist ei ole kohase hagejaga ning et hageja nõue ei tulene seadusest, on kohtu arvates ümber lükatud Olustvere Vallavolikogu otsusega 19.06.1997 ME Olustvere ümberkujundamisest OÜ-ks Olustvere Soojus ja teeninduslepinguga nr 47, mille p 2.2.4. ja 2.2.5. kohaselt on eluruumi omanik kohustub tasuma lepingust tulenevate tööde eest vastavalt kehtestatud teenindustasu määradele kommunaalteenuste arvele ning arvel näidatud kuupäevaks, samuti tasuma soojusenergia, vee, fekaalvee-ja prügiteenuste eest vastavalt kommunaalteenuste arvele ning arvel näidatud kuupäevaks või vastavalt kehtestatud hinnakirjale ja maksmise korrale igakuuliselt. Lepingu p 2.2.6 alusel kohustub eluruumi omanik mittetähtaegsel tasumisel punktides 2.2.4 ja 2.2.5 näidatud teenuste eest ja aegadel, tasuma viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest võlgnevuse summast. Kostja on eluruumi omanikuna sellele lepingule alla kirjutanud ja seda
lepingut ta vaidlustanud ei ole. Tarbitud kommunaalteenuste eest osalise maksmisega on kostja lepingut tunnistanud ja seda täitma asunud. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus, hinnanud kohtu käsutuses olevaid tõendeid kogumis, leiab, et esitatud majanduskulude arvestustega (tl 6, 62) ja kostjale esitatud arvetega (tl 7-17, 63-71) on usaldusväärselt tõendatud, et kostja, tarbides vastavalt teeninduslepingule nr 47 hageja poolt osutatud kommunaalteenuseid, ei ole tema omandis oleva korteriomandi kommunaalteenuste eest vastavalt kommunaalteenuste arvele ning arvel näidatud kuupäevaks igakuuliselt ajavahemikul 2002 juulikuust kuni 2004 märtsikuuni ja 2004 märtsikuust kuni 2005 augustikuuni tasunud. Hageja on kostjale esitatud arvetel määranud igakuuliseks maksetähtajaks 20.kuupäeva (tl 7-17;63-71). Kostjale kuuluva korteri üürnikud on tasunud osutatud kommunaalteenuste eest 2003 aastal septembris, oktoobris, novembris ja detsembris kokku 3037.20 krooni ning teenuste eest 2004 aastal jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis kokku 3415.50 krooni. Kuivõrd nendel kuudel kommunaalteenuste eest tasumisel üürnike poolt hageja põhivõlgnevus ei suurenenud, leiab kohus, et nende kuude eest (september 2003 – mai 2004; alates 20.08.2003 kuni 20.05.2004 8 kuu eest, kokku 240 päeva) hageja poolt esitatud viivisnõue kokku 3152.60 krooni ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Veel on kohtuistungil on kindlaks tehtud, et kuni 2004 novembrikuuni ei olnud Olustveres Korteriomandiseadusest tulenevalt kuni 31.detsembrini 2002 moodustatud korteriühistut ega eluruumide haldamist korteriomanikele üle antud. Eluruumide omanikud tasusid majapidamiskulusid ja kommunaalteenuseid otse hagejale. Hageja seletusega on kindlaks tehtud, et 06.novembril 2004 nimetati hageja korteriomanike üldkoosolekul küll valitsejaks tulenevalt Korteriomandiseaduse § 20, kuid vaatamata sellele leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda osutatud kommunaalteenuste eest tasu vastavalt osutatud teenustele tulenevalt teeninduslepingust nr 47. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse likvideerimiseks, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja ise on omaks võtnud, et hageja osutatud teenuseid on ta kasutanud, kuid maksmata jätmise põhjuseks on põhjendamatult kõrge viivise protsent ja selle arvestamise metoodika, mida hageja talle seletanud ei ole. Tulenevalt hinnatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kostjale osutatud kommunaalteenuste eest tekkinud põhivõlgnevus ja viivis osaliselt, so kokku 47 899.55 krooni. Viivisnõue alates 2003 aasta jaanuarist kuni 2005 augustikuuni kokku 13 411.05 krooni, tuleb jätta rahuldamata.
3.4.Kohtukulude arvestus Asjas on kohtukulu kokku 4490 krooni, mille koosseisus on hageja poolt tasutud riigilõiv 4250 krooni ja postikulu 240 krooni. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, so 3500 krooni. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud (postikulu) 240 krooni kostja.
Urmas Reinola Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.