Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-115-05 Tartu, 16. november 2005. a Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu AS-i Balteco hagi AS-i Neoqi vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja keelamiseks, tervisekapslite valmistamise ja võõrandamise keelamiseks ning kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/259/05 AS-i Balteco kassatsioonkaebus 17. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Balteco esitas 13. augustil 2002. a hagi AS-i Neoqi vastu, paludes: a) tuvastada ja keelata kostja kõlvatu konkurentsi osutamine; b) keelata kostjal tervisekapslite valmistamine ja võõrandamine, kus on kasutatud üht või enamat hageja alljärgnevat disaini-, toote- ja materjalilahendust: - vibratsioon-voodi kasutamine aurusauna ja/või infrapunasauna keskkonnas; - alumiiniumplekile kinnitatud temperatuuriandur; - veemassaaži düüside juhtimine paari kaupa, nelja erineva programmi abil; - infrapunakiirguri kolmeastmeline juhtimine, kus astmete valik toimub ühe nupuga ja astmete indikatsioon kolme indikaatoriga; - infrapunaskiirguse ja aurusauna samaaegne kasutamine. c) tunnistada õigusvastaseks kostja kasuliku mudeli registreering nr EE00298 U1 "Multifunktsionaalne füsioteraapiline seade". Hageja on seisukohal, et kostja osutab heade kommete ja tavadega vastuolus olevate tegudega, ebaausa äritegevusega, hageja töötajate ärakasutamise ja hageja konfidentsiaalse teabe kuritarvitusega hagejale kõlvatut konkurentsi. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 1997. aastal koostöös USA äriühingutega Sybaritic Inc ja Visibelle Derma Institute Inc viimase välja töötatud tervisekapslite täiustamist ja tootmist. 17. aprillil 1997. a sõlmisid hageja ja Sybaritic Inc kasutamist, kopeerimist, konkurentsi ja avaldamist välistava konfidentsiaalsuslepingu, mille alusel andis Sybaritic Inc hagejale üle tema välja töötatud tervisekapslit puudutava konfidentsiaalse tehnilise informatsiooni, et hageja täiustaks Sybaritic Inc tervisekapsleid. 1. mail 1998. a sõlmisid hageja ja Sybaritic Inc eksklusiivse tootmislepingu, mille alusel alustas hageja tervisekapslite seeriatootmist Sybaritic Inc tarbeks. AS-i Neoqi (kostja) asutasid 27. septembril 2001. a OÜ TVGI Invest, Andri Sinka, Terje Pällo, Mairi Leppmets, Enn Vann, Jaak Luik, Priit Suviste, Piia Vann, Ulla Vann, Gerdi Vahuri, Heikki Joon, Kaido Loik ja Jaan Raspel. OÜ TVGI Invest omanik on Mati Vann, kes oli ka hageja nõukogu liige
hageja asutamisest kuni 4. juunini 2001. a. A. Sinka oli 11. novembrist 1997. a 11. juulini 2001. a hageja juhatuse liige. P. Vann, G. Vahuri, K. Loik ja J. Raspel on hageja endised töötajad.
25.oktoobril 2001. a esitas kostja Patendiametile kasuliku mudeli registreerimistaotluse multifunktsionaalse füsioteraapilise seadme (tervisekapsli) registreerimiseks ja tervisekapsel registreeriti kostja nimele. Kostja ja hageja toodavad ja turustavad analoogseid tervisekapsleid. Hageja juhtorganite liikmetena oli M. Vannil ja A. Sinkal juurdepääs hageja ärisaladustele, sh tervisekapsleid puudutavale informatsioonile. Kostja 23 töötajast on 11 hageja endised töötajad. Kostja kasutab oma tervisekapslite tootmisel olulises osas hageja välja töötatud tehno-, disaini- ja materjalilahendusi, hageja oskusteavet ning ärikontakte. Hageja ja Sybaritic Inc ei ole avaldanud kostjale konfidentsiaalset teavet oma tootelahenduste ja/või tarnijate kohta. Kostja on vastava teabe saanud seadusevastaselt. Seega on hageja konfidentsiaalse teabe kasutamine kostja poolt käsitatav kõlvatu konkurentsina konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg 1 mõttes. 1997. aastal sõlmitud konfidentsiaalsuslepingus sisalduvad kasutamist, kopeerimist, konkurentsi ja avaldamist välistavad piirangud laienesid ka hageja nõukogu ja juhatuse liikmetele. Kostja tervisekapsel ei ole uudne leiutis, millele saaks Eesti Vabariigis omandada õiguskaitse kui kasulikule mudelile. Visibelle Derma Institute Inc nimele on registreeritud rahvusvahelised patendid nr WO 00/61060, WO 02/32290 A2 ja WO 02/36063, millega on omandatud õiguskaitse terapeutilisele auru- ja soojaravi ning hüdroteraapia tervisekapslile, millega on patenteeritud nii terapeutiline auru- ja soojaravi kabinet (tervisekapsel) kui ka meetod, mille järgi osutatakse tervisekapslis lamavas asendis olevale isikule auru-, sooja-, infrapunateraapiat ja vibromassaaži koos või eraldi läbi ühe seadme (tervisekapsli), samuti seade ja meetod hüdroteraapia osutamiseks läbi tervisekapslisse ehitatud dušisüsteemi. Hageja toodab ja turustab tervisekapsleid alates 1999. aastast. Kostja on võtnud üle hageja olemuslikud ja uudsed tehnilised lahendused ning kasutamismeetodid ning registreerinud need pahatahtlikult kasuliku mudelina, teades, et tegemist ei ole tema välja töötatud uudse leiutisega. Kostja kasuliku mudeli registreeringu tühistamata jätmisel on võimalik kasuliku mudeli omaniku ainuõigustele tuginedes jätkata pahatahtlikku tegevust põhjendamatute konkurentsieeliste saamiseks, takistades hagejal majandustegevust tervisekapslite täiustamisel, tootmisel ja turustamisel. Alusetu kasuliku mudeli registreeringuga on kahjustatud hageja võimalusi enda kaitsmiseks kõlvatu konkurentsi vastu. Seeläbi on kostja omandanud hageja arvel olulisi konkurentsieeliseid, tegemata ise tehniliste lahenduste väljatöötamisele kulutusi, ning kahjustanud hageja äritegevust. Multifunktsionaalsele füsioteraapilisele seadmele, millel puudub maailmauudsus ja leiutustase, kasuliku mudeli registreeringuga õiguskaitse andmine kahjustab ka Visibelle Derma Institute Inc ja tema litsentsiaatide huve ning õigusi tervisekapslite tootmisel ja turustamisel, samuti täiustatud tervisekapslite väljatöötamisel Eesti Vabariigis. Hageja on ainsana Eestis volitatud ja õigustatud tootma ja turustama Visibelle Derma Institute Inc tervisekapsleid. Seega on kostja kahjustanud lisaks Visibelle Derma Institute Inc ärilistele huvidele ka hageja majandushuve.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta omab õiguskaitset enda toodetava tervisekapsli tehno- ja materjalilahendustele. Hageja ei ole isik, kellel on ainuõigus tervisekapslile kui kasulikule mudelile või kes võiks kostjal keelata tervisekapslite valmistamise ja võõrandamise. Patendiamet registreeris kostjale kuuluva multifunktsionaalse füsioteraapilise seadme. See tõendab, et kostjal on ainuõigus nimetatud leiutisele. Hageja tootelahendused ei ole tema konfidentsiaalseks teabeks. Hageja ei viidanud ühelegi õigusnormile, mida rikkudes kostja väidetavat konfidentsiaalset teavet sai. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes loeb hageja konfidentsiaalseks informatsiooniks kolmandate isikute toodetava ja/või müüdava toodangu. Pärast kostjal õigusvõime tekkimist ei ole ükski kostja juhtorganite liikmetest olnud seotud hagejaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mõjutanud hageja töötajaid tegutsema kostja huvides. Kostja tervisekapsel on uudne ja omab leiutustaset. Visibelle Derma Institute Inc nimele ei ole registreeritud rahvusvahelisi patente, küll on aga hageja esitanud rahvusvahelised patenditaotlused. Kostja ei ole kasuliku mudelina registreerinud ühtegi meetodit, mis võiks takistada hagejal seadmete valmistamist. Kostja nimele registreeritud kasulik mudel on multifunktsionaalne füsioteraapiline seade, milles on olemasolevale tervisekapslile lisatud üheaegselt kasutatavaid uusi funktsioone.
3.Iseseisva nõudeta kolmas isik Eesti Vabariik (Patendiameti kaudu) oli seisukohal, et konkurentsiõigus ja kõlvatu konkurentsiga seonduv ei kuulu tema valdkonda. Keegi ei saa autorit keelata esitamast tema loodud leiutisele õiguskaitse taotlust. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Üks leiutis on ühe probleemi kindel lahendus. Teiste probleemide mainimine tähendab, et tegemist on mitme leiutisega. Töötajale peab olema selge või ta peab olema piisavalt täpselt teavitatud sellest, milline teave on ettevõttes salastatud.
4.Tallinna Linnakohus jättis 15. novembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud 111 205 krooni.
5.Linnakohus leidis, et kuigi hageja on loobunud tervisekapslite tootmisest, ei tähenda tervisekapslite tootmise lõpetamine, et võimalik ebaõige kasulik mudel ei takistaks hageja majandus- või äritegevust. Väidetav majandustegevuse takistamine võib olla nii intensiivne, et muudab tootmise võimatuks. Kasuliku mudeliga seonduvalt tuleb hinnata mudeli uudsust, seda, kas tal on leiutustase ja kas ta on tööstuslikult kasutatav. Kostja tervisekapsel võimaldab üheaegselt kasutada mitmeid funktsioone, mis hageja viidatud patenditaotlustes kirjeldatud seadmetel puuduvad. Nendeks on hüdroteraapia ning soojaravi eri variantide ja vibromassaažiseadme kasutamine ühes seadmes, samuti seadme torustiku ning kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Seega ei ole kostja tervisekapsel identne hageja seadmetega. Kuna tehnilise väljakutse esitab kõigi tervisekapslis sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte tervisekapslisse, tuleb tervisekapsli leiutustaset hinnata tervikuna, mitte üksikute funktsioonide kaupa. Tervisekapslil tervikuna on leiutustase, kuna selle kirjelduses sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehhaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi, mh erinevate seadmete paigutamiseks piiratud ruumis, seadmete üheaegse töö ja tervisekapsli turvalisuse tagamiseks jms.
6.Kostja ei ole osutanud kõlvatut konkurentsi hagejale. Tõendamata on, millist konfidentsiaalset teavet kostja ära kasutas. Kuna konfidentsiaalsusleping on üldsõnaline, ei ole kohtul võimalust veenduda, millist lepingus olevat kolmandatele isikutele kättesaamatut infot sai kostja ära kasutada. Seega ei ole kostja hageja ja Sybaritic Inc vahelisest konfidentsiaalsuslepingust tulenevat infot ära kasutanud. Väide, et kostja suutis turule tuua tervisekapsli liiga lühikese ajaga, on paljasõnaline ja subjektiivne ning sellele kohus oma otsust rajada ei saa. Hagejal ei ole turul olevate enda toodete tehniliste lahenduste suhtes õiguskaitset.
7.Kostja ei ole ära kasutanud hageja töötajaid konkurentsiseaduse tähenduses. Hageja ei ole oma juhtorgani liikmetega ega töötajatega sõlminud kokkulepet võimaliku ärisaladuse avaldamise lubamatuse kohta või konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende kohustuste täitmise lõppemist hageja juures. Tõendatud ei ole, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle asuma tingimusel, et hageja kliendid tulevad koos üle tuleva töötajaga kostja kliendiks. Kohus ei saa piirata tööjõu vaba liikumist.
8.Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Muuhulgas leidis hageja, et kohus peab KonkS § 53 kohaselt kõiki asjaolusid arvestades andma hinnangu, kas kostja osutatav konkurents on kooskõlas ausa äritegevuse, heade kommete ja tavadega. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Ebaõige on kohtu seisukohta, et kasuliku mudeli hindamisel ei ole vaja analüüsida igat üksikut funktsiooni ja tuleb lähtuda üksnes tervisekapslist kui tervikust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2005. a otsusega linnakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja muutis otsust väljamõistetud kohtukulude suuruse osas. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5 sätestatust ei korranud ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
10.Kasuliku mudeli seaduse (KasMS) § 5 lg 1 järgi on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Sama seaduse § 7 lg 1 järgi on leiutis uudne, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamisega või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva KasMS § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (PatS) § 24 järgi avaldatud patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on varasem. Leiutisel on KasMS § 7 lg 3 järgi kasuliku mudeli seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest. Isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta KasMS § 5 lg-s 1 sätestatule või selle leiutiskirjeldus ei vasta sama seaduse § 9 lg-s 5 sätestatule või leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib KasMS § 46 lg 3 järgi esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks tunnistamise hagi kasuliku mudeli omaniku vastu.
Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja registreeritud kasulik mudel ?Multifunktsionaalne füsioteraapia seade" ei oma leiutustaset. Linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et kostja kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tuleb lähtuda tervisekapslist kui tervikust. Tervisekapsel ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest ja omab leiutustaset, mistõttu puudub alus kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus selles osas alama astme kohtu põhjendusega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja apellatsioonkaebuses korratud seisukoht, nagu oleks kostja tervisekapsel eelnimetatud kapsli koopia, on asjas esitatud tõenditega, sh eksperdi arvamusega, ümber lükatud. Lähtuvalt KasMS § 7 lg-s 3 ja PatS § 8 lg-s 4 sätestatust, on kasuliku mudeli leiutustase madalam kui patendi registreerimiseks vajalik leiutustase. KasMS § 5 lg 4 järgi määratakse kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus kindlaks kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Samas määrab kasuliku mudeli leiutustaseme KasMS § 7 lg 3 järgi asjaolu, kas leiutis tuleneb endastmõistetavalt tehnika tasemest või mitte. KasMS § 9 lg 4 järgi kasutatakse kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel leiutiskirjeldust ja illustratsioone ning KasMS § 9 lg 5 kohaselt peavad need avama leiutise olemuse nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada. Hageja ei ole hagi esitades tuginenud asjaolule, et leiutiskirjeldus ja illustratsioonid ei võimaldaks asjatundjal leiutist teostada. Ka ei ole ta hagi alusena toonud esile asjaolu, et leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks võimalikuks aluseks kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks KasMS § 46 lg 3 järgi. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse määrab kasuliku mudeli nõudlus (KasMS § 5 lg 4), kuid nõudluse puudulik vormistamine võib kaasa tuua kasuliku mudeli omaniku huvide rikkumise ja see ei saa rikkuda kolmanda isiku huve.
11.Linnakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja ei ole hagejale kõlvatut konkurentsi osutanud. Kõlvatu konkurents on KonkS 50 lg 1 järgi ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kõlvatu konkurents keelatud. Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja on kuritarvitanud konfidentsiaalset teavet ning kasutanud ära hageja töötajaid. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et KonkS § 50 lg 1 sätestab näitliku ja mitteammendava loetelu tegudest, mis on käsitatavad ebaausa äritegevusena ning heade kommetega vastuolus olevate tegudena ja mis on keelatud. Samas tuleb kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks esile tuua konkreetsed teod, mida kohus saaks hinnata, tegemaks kindlaks, et kostja osutatav konkurents ei ole kooskõlas ausa äritegevuse, heade kommete ja tavadega. Tegude toimepanemist, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsi osutamisena, peab praegusel juhul tõendama hageja. Hageja selliste tegude toimepanemist tõendanud ei ole. Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust selle kohta, nagu oleks kostja kasutanud ära hageja ja Sybaritic Inc vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust tulenevat infot. Nimetatud leping on üldsõnaline ja kohtul puudus võimalus veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut infot oleks võimalik kostjal ära kasutada.
Iseenesest on õige apellandi väide, et äriühing ei saa ise edastada konfidentsiaalset informatsiooni või teha tegusid, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsina. Seda on võimalik teha vaid füüsilistel isikutel (juriidilise isiku esindajad, töötajad). Nõustuda ei saa aga sellega, nagu oleks hageja endise juhatuse liikme saamisega kostja juhatuse liikmeks juba iseenesest toimunud konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamine ja konkurentsikeelu rikkumine KonkS § 50 lg 1 p 2 mõttes. Selline käsitus ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Seadus ei reguleeri äriühingu endiste juhatuse ja nõukogu liikmete õigusi ja kohustusi. Kuigi äriühingu endised juhatuse ja nõukogu liikmed peavad käituma kooskõlas hea usu põhimõttega ning mitte kahjustama oma edasise äritegevusega hagejat, ei saa kõlvatu konkurentsina käsitata asjaolu, et hageja endine nõukogu liige M. Vann, endine juhatuse liige A. Sinka ning neli töötajat asutavad koos teiste isikutega oma äriühingu, mis hakkab välja töötama ja tootma samasse tootegruppi kuuluvat toodet. Kostja seadusliku esindaja M. Vanni kiri Sybaritic Inc presidendile S. Dafferile ei kinnita, et kostja kuritarvitas konfidentsiaalset informatsiooni.
12.Tõendatud ei ole, et kostja kasutas hageja investeeringute tulemusi. Hageja väide, et kostja pidi seda tegema, arvestades asjaolu, et ta suutis tervisekapsli turule tuua liiga lühikese aja jooksul ja vältida defekte, ei anna iseenesest alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Tegemist on hageja subjektiivse hinnanguga, millele kohus oma järeldusi rajada ei saa. Hageja väide, nagu oleks kostja juhatuse liige A. Sinka ümber lükanud asjaolud, et kostja tegeles oma tervisekapsli väljatöötamisega ise ega kasutanud hageja oskusteavet, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjaliga. Hageja ärikontaktide ärakasutamiseks ei saa pidada kostja poolt hagejaga osaliselt samade tarnijate teenete kasutamist, sest info tarnijate ja nende pakutavate kaupade hindade kohta on avalik ja kättesaadav. Hageja investeeringute ärakasutamist kostja poolt ei tõenda ka 1999. a septembrist pärinev vahekokkuvõte Dermalife tervisekapslitel tuvastatud defektide kohta. Asjaolu, et kostjal õnnestus vältida tootearendusel vigu, arvestades kogemusi ja tehnikaalaste teadmiste arengut, ei ole talle etteheidetav. Tõendatud ei ole, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle tulema, s.o neid ära kasutanud. Osa töötajate lahkumine hageja juurest 4-5 kuu vältel tööle kostja juurde ei saa olla iseenesest kõlvatut konkurentsi tähendavaks asjaoluks. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja töötajaid enda juurde millegagi meelitatud. Ka asjaolu, et mõned hageja endised töötajad omandasid kostja aktsiaid, seda ei tähenda. Äriühingu aktsiate omandamine ei too endaga kaasa kohustust asuda selle äriühinguga töösuhetesse.
13.Ekslik on apellandi seisukoht, et tunnistaja T. Kõssi kohtuistungil antud ütlused olid asjatundja arvamus. T. Kõss kuulati hageja taotlusel kohtuistungil üle tunnistajana. Tunnistaja ütlustega ei saa eriteadmisi nõudvaid asjaolusid välja selgitada. Kohus tema ütlusi kohtuotsuses ei analüüsinud, kuid apellant ei ole ka põhjendanud, kuidas võis nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine mõjuda kohtuotsuse õigsusele. Kohtus tugines eksperdi kirjalikule ja lisaks kohtuistungil suuliselt antud arvamusele. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud piirangut. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning advokaatide tehtud tööd, peab hageja hüvitama kostjale 50 000 krooni õigusabikulude katteks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus põhjendas kõlvatu konkurentsiga ja kasuliku mudeliga seonduvat.
15.Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud KonkS § 50 lg-t 1, § 50 lg 1 p 2 ja lg-t 2. Kohtud ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit, mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Ringkonnakohus ei ole hinnanud kostja esindajate tegude vastavust headele kommetele ja kostja äritegevuse ausust. Kohtud ei ole hinnanud, kas hageja tootearenduse tulemi kasutamine kostja poolt on aus ja kõlbeline äritegevus ja vastab headele äritavadele. Turule toodud toote pinnalt ei ole võimalik saada kogu vajalikku informatsiooni toote valmistamiseks ja seeriatootmiseks. Kuna kostja valdas infot toote defektide kohta, on ta saanud vältida kulukaid vigu tootearenduses. Ringkonnakohus ei ole hinnanud, kas selline tootearenduskulude säästmine on põhjendatud ning kas see on KonkS § 50 lg 1 mõttes aus ja vastab headele tavadele. Heade kommete ja äritavaga on vastuolus olukord, kus äriühingu juhtorgani liikme konfidentsiaalsuskohustus lõpeb tema juhtorganist tagasiastumisega. Kohtud ei ole hageja väiteid selles küsimuses analüüsinud ega andnud juhtorgani liikmete tegevusele hinnangut heade kommete, ausa äritegevuse ja heausksuse kriteeriumidest lähtuvalt. Kohtud ei ole andnud hinnangut sellele, kas tarnijate ja töötajate ülevõtmine ja sellest tulenevate kulutuste säästmine on kooskõlas hea äritavaga. Kohtud ei ole analüüsinud, miks on põhjendatud kostja säästmine töötajate väljaõppest, mispärast on see aus ja kooskõlas heade äritavadega. Kõlvatuks konkurentsiks on ka hageja ärivõimaluse ebaaus ärakasutamine kostja poolt. Äriühingu juhtorganite liikmed ei või kasutada oma positsiooni isikliku kasu või muu eelise saamiseks. Kohtud ei ole hinnanud, kas hageja endised juhtorganite liikmed on hageja ärivõimalust kostja kaudu konkureerima asudes ära kasutanud ja kas see on kooskõlas äritavade ja heade kommetega. Kostja on saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kohtud ei ole käsitlenud hageja väidet kostja konkurentsieelise kohta. Hageja ei nõustu sellega, et hageja töötajatele kostja aktsiate emiteerimine ei tähenda nende mõjutamist konkurentsiseaduse mõttes. Töötajatele pakuti oluliselt eelistatud positsiooni, võrreldes töölepingulise suhtega. Kõik hageja juurest lahkunud töötajad omandasid kostja aktsiaid.
16.Kohtud on kasuliku mudeli leiutustaset tuvastanud asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja seadust vääralt kohaldades. Kasuliku mudeli nõudluses peavad KasMS § 5 lg-te 1 ja 4 kohaselt kajastuma kasuliku mudeli uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus, sest nõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. Kohus on vääralt mõistnud KasMS § 9 lg-s 4 sätestatut. Kasuliku mudeli kirjelduses toodud seletused ei määra kasuliku mudeli õiguskaitset. KasMS § 9 lg 5
ei ole seotud leiutustaseme määratlemisega. Kostja kasuliku mudeli nõudluses ei ole ühtegi tunnust, mis kinnitaks eriliste võtete kasutamist funktsioonide ühendamise jaoks ja erinevate seadmete erilist paigutust. Neid ei ole kirjas ka kasuliku mudeli kirjelduses. Kostja seadme puhul on tegemist üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei kaasne uut tehnilist lahendust. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud Patendiameti seisukohaga, et hageja eespool nimetatud seisukohad võivad ka Patendiameti arvates olla aluseks registreeringu tühistamiseks. Leiutustaseme olemasolu või puudumist ei saa tuvastada ekspertiisi kaudu, kuna tegemist on õigusliku küsimusega. Samas on hageja juhtinud kohtu tähelepanu ekspertiisis tehtud vigadele, kuid kohtud seda ei arvestanud. Kohtud on määranud leiutustaseme kindlaks meelevaldselt ja kohaldanud ebaõigesti KasMS § 7 lg-t 3. Leiutustaseme tuvastamisel peab kohus lähtuma KasMS § 5 lg-st 4 ja § 7 lg-st 3 ning majandusministri 14. juuni 2000. a määrusega nr 19 kinnitatud "Kasuliku mudeli registreerimise taotluse vorminõuete" §-dest 34, 37 ja 39.
17.Ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele linnakohtu protsessiõiguse normide rikkumise kohta, rikkudes sellega ise TsMS § 330 lg-t 6. Kohtud on oluliselt rikkunud TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4, jättes hindamata suurema osa poolte väidetest ja vastuväidetest ega ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohtu istungil on jäetud protokollimata kolmanda isiku seletused ja protokollitud on seletusi, mida kolmas isik andnud ei ole. Hageja leiab, et kuna hageja ei saa esitada otseseid tõendeid ärisaladuse kuritarvitamise kohta, pidi kostja tõendama, kuidas oli võimalik töötada välja tervisekapsel 2 kuu jooksul.
18.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti leidnud, et KonkS § 50 lg 1 sätestab näitliku loetelu tegudest, mis on käsitatavad ebaausa äritegevusena ning heade kommetega vastuolus olevate tegudena, kuid hageja ei ole nimetatud konkreetseid tegusid esile toonud ega tõendanud. Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ei tuvasta. Kuna kohtud ei tuvastanud ärisaladuseks olevat informatsiooni, siis ei olnud vaja hinnata väidetavast ärisaladuse ärakasutamisest tulenevat säästmist ja kostja tegevuse vastuolu heade kommetega. Avaliku teabe ja avalike tootelahenduste kasutamisel ei ole võimalik rääkida põhjendamatust säästmisest ega kasutamise vastuolust heade kommetega. Hageja viidatud teave ja tootelahendused ei olnud salajased. Vigade vältimine tootearendusel ei ole kostjale ette heidetav ja samade tarnijate kasutamist ei saa pidada hageja ärikontaktide ärakasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et on teinud investeeringuid töötajate väljaõppele, seega ei ole ka kostja alusetult säästnud. Hageja endised juhtorgani liikmed ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ega kasutanud ära hageja väidetavat ärivõimalust, sest konfidentsiaalsuslepingus puudus konfidentsiaalne teave. Kostja ei ole mõjutanud hageja töötajaid enda juurde tööle asuma. Tõendatud ei ole, et hageja töötajatele oleks pakutud aktsiaid vastutasuks hageja juurest töölt lahkumise eest ja et nad ei oleks teinud rahalisi sissemakseid aktsiakapitali. Kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamise nõudes ei ole hageja hagi alusena toonud
esile asjaolu, et leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks võimalikuks aluseks kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks KasMS § 46 lg 3 järgi.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 mõttes. Hageja leiab, et ringkonnakohus ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit, mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Hageja arvates on kohtud küll nõustunud, et konkurentsiseadus sätestab kõlvatu konkurentsi näitliku, mitteammendava loetelu, kuid käsitlenud otsuses seda loetelu ammendavana, eirates sellega normi sisu ja mõtet. Kostja leiab, et konkurentsiseaduse järgi on kõlvatu konkurents konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja selle all tuleb mõista konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamist, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
21.Lähtuvalt KonkS §-st 1 on KonkS § 50 üheks eesmärgiks konkurentsi kui turumajanduses eksisteeriva iseseisva väärtuse kaitsmine kõlvatu konkurentsi eest. Iga ettevõtja, kes pakub oma toodet või teenust turul, konkureerib teiste ettevõtjatega. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 järgi on konkurents kõlvatu, kui konkurendi teod on heade kommete ja tavadega vastuolus ja tema äritegevus ebaaus. Muu hulgas loeb konkurentsiseadus heade kommete ja tavadega ning ausa äritegevusega vastuolus olevaks konkurendi kohta eksitava teabe avaldamist, sellise teabe avaldamiseks esitamist või tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist, samuti konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Hageja on heade kommete ja tavadega ning ausa äritegevusega vastuolus olevaks lugenud väidetavalt kostja poolt konfidentsiaalse teabe ärakasutamist, hageja töötajate ülemeelitamist ja endiste juhtorgani liikmete poolt konkureeriva äriühingu asutamist. Hageja peab nimetatud kostja tegusid ebaausaks äritegevuseks seetõttu, et kostja olevat saanud hageja ees konkurentsieelise. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine on kõlvatu konkurents KonkS § 52 lg-te 1 ja 2 järgi siis, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt ja konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.
22.Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hageja konfidentsiaalset teavet ära kasutanud, kuna selle väite kinnituseks esitatud hageja ja kolmanda isiku 1997. aastal sõlmitud konfidentsiaalsusleping on üldsõnaline ja ei ole võimalik veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut teavet kasutas kostja. Kohus tuvastas, et hageja ei ole määratlenud, milline tema juhtorganite liikmetele kättesaadav teave on tema ärisaladus. Ka andis kohus hinnangu hageja väitele kostja poolt hageja investeeringute tulemuste kasutamise kohta. Kuna hageja väide selle kohta, et kostja suutis turule tuua tervisekapsli liiga lühikese ajaga, oli paljasõnaline ja subjektiivne, asus kohus seisukohale, et tõendamata väitele otsust
rajada ei saa. Kuna hageja ei tõendanud väidetavat konfidentsiaalset teavet, siis ei saanud kohus tuvastada ka ebaausat äritegevust, nagu soovis hageja. TsMS § 353 lg 3 järgi Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada ei saa.
23.Kolleegium möönab, et heade kommete ja tavadega võib teatud juhtudel vastuolus olla see, kui ühe äriühingu töötajad töötavad samal ajal ka selle äriühinguga konkureerivas äriühingus. Näiteks TLS § 48 lg 1 p 3 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kuna töötaja võib omal soovil ilma põhjust märkimata töölepingu lõpetada (TLS § 79 lg 1), siis ei saa lugeda kõlvatuks konkurentsiks asjaolu, et ta pärast töölepingu lõpetamist läheb tööle endise tööandja konkurendi juurde. Aktsiaseltsi nõukogu liikme konkurentsikeeld on sätestatud äriseadustiku (ÄS) §s 324 ja juhatuse liikme konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-s 312. Kuid äriseadustik ei sätesta konkurentsikeeldu aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorgani liikmete suhtes. Kuna konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab see piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks sõlminud kokkuleppeid oma majandushuvide või ärisaladuste kaitseks töötajate või juhtorgani liikmete töölt lahkumise korral. Asjaolu, et konkureeriv äriühing võimaldab oma töötajatel omandada äriühingu aktsiad, ei saa olla iseenesest taunitav. Kohtud on hageja väiteid ja esitatud tõendeid hinnanud. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohus hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tuvastada ei saa.
24.Järgmiseks väidab hageja kassatsioonkaebuses, et kohtud on tuvastanud kasuliku mudeli leiutustaset asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja seadust vääralt kohaldades. Hageja arvates on kostja seadme puhul tegemist üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei kaasne uut tehnilist lahendust.
25.Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et kostja tervisekapsel on uudne ja omab leiutustaset, mistõttu puudub alus kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Linnakohus põhjendas leiutustaseme olemasolu asjaoluga, et kostja tervisekapsel ei tulene enesestmõistetavalt tehnika tasemest, sest erinevate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi. Seda kinnitas ka hageja ise.
26.KasMS § 5 lg 1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Kuna hageja leidis, et kostja multifunktsionaalne füsioteraapialine seade, kasulik mudel EE 00298 U1, ei vasta leiutustaseme kriteeriumidele, tuli kohtutel hinnata seadme leiutustaset. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, tuvastas, et kostja tervisekapsel ei ole identne hageja seadmega ja puudub identne tehniline lahendus. Kostja tervisekapsel võimaldab üheaegselt kasutada mitmeid funktsioone, mis hageja viidatud patenditaotlustes kirjeldatud seadmetel puuduvad, s.o hüdroteraapia ning soojaravi eri variantide ja vibromassaažiseadme kasutamise võimaldamine ühes seadmes, samuti seadme torustiku ning kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Kuna tehnilise väljakutse esitab kõigi
tervisekapslis sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte tervisekapslisse, tuleb tervisekapsli leiutustaset hinnata tervikuna, mitte üksikute funktsioonide kaupa. Kohtud tuvastasid, et tervisekapsli nõudluses (KasMS § 9) sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi, mh erinevate seadmete paigutamist piiratud ruumis, nende töö tagamine vajadusel ka üheaegselt ja tervisekapsli turvalisuse tagamist. Tervisekapsli eesmärgiks on ka seadme torustiku ja kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Seega tuvastasid kohtud, et tervisekapslis tervikuna on leiutustase.
27.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti kasuliku mudeli leiutustaseme tuvastamisel kohaldanud KasMS § 5 lg-t 4 ja § 7 lg-t 3. Vastavalt KasMS § 5 lg-le 4 saab kasuliku mudelina kaitsta seadet, meetodit ja ainet. Kohtud on tuvastanud lähtuvalt kasuliku mudeli nõudlusest, et nn tervisekapsel on multifunktsionaalne füsioteraapialine seade. Vastavalt KasMS § 7 lg-le 3 on kasulikul mudelil seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest. Kohtud tuvastasid, et kasulik mudel ei tulenenud endastmõistetavalt tehnika tasemest. Kohtud tõlgendasid leiutise nõudlust leiutiskirjeldusest ja illustratsioonidest lähtuvalt. Vaidlust pole selle üle, et leiutis ei vasta registreerimistaotluses avatud olemusele või et leiutis ei ole teostatav.
28.Kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu poolt TsMS § 330 lg 6 rikkumises on üldsõnalised. Kuna ringkonnakohus märkis, et ei pea lähtuvalt TsMS § 330 lg-st 5 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, pidi hageja kassatsioonkaebuses märkima, milles seisnes ringkonnakohtu väidetav oluline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võis viia ebaõigele kohtulahendile. Vastavalt TsMS § 363 p-le 2 on kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks protsessõiguse normi oluline rikkumine. A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.