Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-1101/04
Otsuse kuupäev
06.07.2005, Jõhvis
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
N L’e hagi K T vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudes ning K T hagi N L ́e vastu 2 468.55 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
15.06.2005
Menetlusosalised
Hageja/kostja: N L (IK xxx, elukoht: xxx); Hageja/kostja esindaja: volikirja alusel Vladimir Firsov (IK xxx, elukoht: xxx); Kostja/hageja: K T (IK xxx, elukoht xxx). Jätta N L hagi K T vastu veevarustuse taastamiseks ning vee kasutamise takistamisest hoidumiseks rahuldamata.
Resolutsioon
K T hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista N L’elt K T kasuks 311 (kolmsada üksteist) krooni 10 senti.
Edasikaebamise kord
Ülejäänud osas, s.o. 2157 krooni 45 sendi nõudes, jätta K T hagi rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu teatades kirjalikult 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.
I N L hagiavalduse sisu N L esitas 25.06.2004. kohtule hagi K T vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistu asukohaga xxx 627/2515 mõttelise osa omanik, kostja on kinnistu ülejäänud 1888/2515 mõttelise osa omanik. 06.01.2004. a sulges
kostja, hagejat informeerimata, hageja omandisse suubuva veetorustiku. Kostja takistab kuni käesoleva ajani vee andmist hagejale. AÕS § 72 lg 5, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 11 lg 2 alusel palub hageja kohustada kostjat taastama ühisveevärgi vee edasivool hagejale ja kohustada kostjat hoiduma vee kasutamise takistamisest. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. II Kostja vastus Kohtule 29.07.2004. a saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kutsus kostja 2004. a jaanuaris avariiauto kanalisatsiooni puhastamiseks. Kostja palus hagejat ajutiselt kanalisatsiooni mitte kasutada. Kostja eiras hageja palvet ja uputas kostja korteri WC ja vanni. Viru Vesi AS puhastas kanalisatsioonikaevu, kuid keeldus puhastamast kaevu suunduvat toru. Selle toru puhastamist peavad organiseerima maja valdajad. Kostja pakkus hagejale välja, et ühise raha eest palgata selleks tööks vajalikud spetsialistid. Hageja keeldus, sellega provotseeris kostja hagejat sulgema vett. Sellest hoiatas kostja hagejat. Ka kostja korteris pole vett. Esimese ja teise korruse vaheline kanalisatsioonitoru on vananenud, kostja pakkus hagejale selle väljavahetamist, millest hageja keeldus. Remondi käigus selgus, et külma vee torustik, mis viib korterisse nr 3, oli täis veemuda ning oli roostetanud ja muutunud kasutuskõlbmatuks. Teine torustik, mis suundus kööki oli 1997-1998. a likvideeritud. Sellisel viisil ei jäänud hagejale ühtegi töötavat torustikku. Kostja pakkus välja võimaluse vahetada torustik plastiktorude vastu, kuid hageja keeldus. Vett hageja korterisse tuli anda läbi teise toru. Kostja kavatses teha oma korteris remonti ning oli sunnitud välja vahetama selle kanalisatsioonipüstaku. Kostja lootis, et hageja ajapikku tasub selle eest kostjale. Oma tegevusega tekitas hageja olukorra, kus puudub vesi ning kostja peab kandma hageja eest kulutusi. Kostja ei suuda üksinda taastada veevarustust, kuna see nõuab materiaalseid kulutusi. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. III K T hagiavalduse sisu Kohtule 11.03.2005. a esitatud vastuhagi kohaselt on K. T neljakorterilise elamu asukohaga xxx korterite nr x, x ja x omanik alates 1995. aastast. Korteri nr x valdajaks on N. L. K. T on sunnitud üksi tasuma vee ühiseks kasutamiseks mõeldud torude remondikulud. 2002. a juulis ostis hageja vajalikud detailid ja vahetas välja kanalisatsiooni püstiku. See maksis 2 124.80 krooni, töö maksis 6 493 krooni. 2004. a jaanuaris kutsus hageja välja Viru Vesi AS avariiauto kanalisatsiooni puhastamiseks. Puhastati kanalisatsioonikaev, kuid kaevu suunduvat toru ei puhastatud. Selle toru puhastamist peavad organiseerima maja valdajad. Hageja pakkus N. L ühise raha eest palgata selleks tööks vajalikud spetsialistid, kuid N. L keeldus. Hageja maksis üksi ka torude remondi eest, et oleks võimalik paigaldada majja ühisveemõõtja. Hageja tasus kanalisatsiooni puhastamise eest kahel korral 447.20 krooni, kokku 894.40 krooni. Hageja oli sunnitud 09.11.2000. a üksi tasuma 362 krooni elamu all asuva maa erastamise eest. Ühtegi ülaltoodud summat ei nõustunud kostja vabatahtlikult tasuma. Kokku tasus hageja 9 874.20 krooni. Hageja tegi kulutused ka kostja kasuks. N. L võlgneb hagejale 1⁄4 summast, s.o. 2 468.55 krooni. Hageja palub nimetatud summa KOS §§ 11, 14 ja VÕS §§ 76, 82, 91, 92, 100, 101, 108, 1041 alusel kostjalt välja mõista. IV Nõuete liitmine
Ida-Viru Maakohtu 11.03.2005.a määrusega oli liidetud N L hagi K T vastu kaasomandi kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ning K T hagi N L vastu 2468.55 krooni nõudes ühte menetlusse. V Vastus K T hagile 30.05.2005. a vastuses N. L hagi ei tunnista. Hagis on märgitud kanalisatsiooni püstaku remondiks soetatud materjalide maksumuseks 2 124.80 krooni, märgitud ei ole ostetud torude otstarve. Remonttööde maksumuseks on märgitud 6 493 krooni, kuid puudub summa tasumist tõendav dokument. Hageja on märkinud, et tasus maa erastamise kulutuse 362 krooni, kuid kostja ei kohustanud hagejat seda tasuma. Kostja tasus ise maa maksumuse. Esitatud maksekorraldusest ei nähtu, et hageja oleks tasunud kogu majaaluse maa erastamiseks kulunud raha. VI Eelistung Eelistungil 12.01.2005. a N L toetas haginõuet, seletades, et ta soovib, et kostja taastaks veetorustiku endisele kohale. Hagejal ei ole 2 aastat vett olnud. AS Viru Vesi pani veemõõturi oma vahenditest, samuti vahetas oma vahenditest osa torusid. Kostja hagi ei tunnistanud, seletades, et 1996. a elasid korteris teised isikud ning seal lõhkes toru ja majavalitsus lõikas osad torusid välja. Hagejale tuli vesi ainult vannituppa. Kostja tegi remondi 2002. a ja vahetas oma korteris kanalisatsioonisüsteemi välja. Kostja tegi hagejale samuti ettepaneku osaleda torude vahetusel, kuna hageja korterist jooksis kostja korterisse vett. Hageja torustik on vananenud. Kostja andis hagejale vett teise kanalisatsioonitoru kaudu. 2004. a jaanuaris oli avarii, mille tulemusena jäi ka kostja korter ilma veeta. Kostja on kulutanud palju vahendeid kanalisatsioonipüstaku paigaldamisele. 2001. a pidi Viru Vesi AS paigaldama elamule ühise veemõõturi, kuid paigaldamiseks mõeldud toru oli kõlbmatu ja kostja pidi selle toru oma vahenditest välja vahetama. Kostja on nõus, et läbi tema korteri viiakse teisele korrusele toru, kui seda tehakse hageja arvel ja korrektselt. Kostja ei ole hageja vett kinni keeranud, majal on üldine ventiil. Hageja korter oli üldiselt väga halvas seisukorras, vanni torustik lasi läbi, vesi tuli kostja korterisse. Kostja ei saanud oma korteris remonti teha, kuna vesi tuli pidevalt kaela. VII Kohtuistung Kohtuistungil 11.03.2005. a N L esindaja V. Firssov toetas hagiavaldust. Kostja hagi ei tunnistanud, seletades, talle jääb arusaamatuks, miks N. L loodab, et kostja peab tema korteris torud vahetama. N. L korteri torud on kasutuskõlbmatud, selliste torude kaudu ei saa vett anda. Kui kostja vahetas kanalisatsioonisüsteemi, tegi ta hagejale ettepaneku torud vahetada, hageja keeldus. Muudatusi tegi ta enda korteris, hageja korteris ei muutnud ta midagi. Tunnistaja A. K’i ütluste kohaselt on ta 2004. a augustist alates hageja korterisse vett viinud. Tunnistaja J. L’e ütluste kohaselt ei olnud aru saada, miks vesi kinni keerati, seda ei seletatud. 06.01.2004. a keerati vesi kinni. Varem on selles majas vesi olnud. Varem oli vesi nii vannitoas kui köögis.
Tunnistaja A. K’i ütluste kohaselt keerati jaanuaris vesi kinni. Tunnistaja V. K ütluste kohaselt 06.01.2004. a helistas kostja kell 10.00 ja teatas, et tellis kanalisatsiooniauto ja et nad maksid 100 krooni ja nemad peaksid maksma 50 krooni. Tunnistaja küsimusele, et miks 50 krooni, kui kostjal on 3 korterit, vastas kostja, et 50 krooni tuleb maksta, muidu paneb ta neil vee kinni. Seda ta ka tegi. Varem oli vesi nii köögis kui vannitoas. Kapitallremont oli 28 aastat tagasi, siis pandi uued torud, torud ei olnud vanad. Tunnistaja maksis kostjale kolm aastat tagasi kanalisatsioonitorude eest 700 krooni. Kohtuistungil 30.05.2005. a K T hagi ei tunnistandu, seletades, et N.L võib ise endale vee korterisse viia. Tema poolt esitatud hagi K T toetas, seletades, et N. L on märkinud, et ei ole aru saada, mis torudega on tegemist. Torude diameeter on näidatud, sellest on näha, et tegemist on kanalisatsioonitoruga. Tööd teostas kostja abikaasa koos oma tuttavaga. Arvestuse aluseks on võetud keskmine turuhind, mõni teine ettevõte oleks teinud need tööd veelgi kallimalt. Kui hageja on maamaksu maksnud, siis ta peab selle kohta tõendid esitama. Hageja tunnistajate ütlused selle kohta, et hageja korteris oli vesi köögis ja vannitoas on valed. Kohtla Elamu lõikas torud välja ja hageja köögis on veearvesti näit juba aastaid null. Toru oli kaltse täis, kuu aja pärast oli see jälle täis. Kogu kanalisatsioon tuli kostja korterisse. N L esindaja K T hagi ei tunnistanud. Esindaja seletuse kohaselt ei kinnita kostja poolt esitatud arved, et raha oleks makstud. Kahtlane on, et kuu ajalise vahega tuleb kanalisatsiooni puhastada. Samuti pole selge, kes on ummistuse tekkimises süüdi. N L seletas, et maamaks on tasutud ja selle kohta on dokumendid. Kohtla Elamu alt läks maja ära 1998. a ja Kohtla Elamu ei tegelenud torude väljalõikamisega. Kaeve puhastatakse linna arvel tasuta. Tunnistaja A. T ütluste kohaselt hakkas ta elamus remonti tegema 2001. a või 2002. a, kõik sanitaartehnika tuli vahetada, kuna torud olid mädanenud. Tunnistaja vahetas N.L sanitaartehnika ja ühendas boileri, viis kööki vee, ühendas vanni, samuti WC. Tunnistajat abistas V. M.Kui seda tööd ei oleks teinud, oleks WC ja vann mõne aasta pärast esimesele korrusele kukkunud. Köögis hagejal vett ei olnud, vannitoas oli vesi, kuid toru oli umbes. Tunnistaja tegi ettepaneku toru vahetada, kuid hageja keeldus. Hageja jäi ilma veeta, kui toru läks katki ja ujutas terve keldri üle, pärast seda pani tunnistaja vee kinni ja ütles, et hageja peab toru vahetama. Tunnistaja vahetas kanalisatsiooni nii hageja kui kostja korteris. Keldris, kus on ühine veemõõtur, tegi tunnistaja ühenduse, et mõõturit saaks paigaldada. Kanalisatsioonisüsteemi vahetamisel oli tunnistajal abiline, kellele tunnistaja selle eest maksis. Hageja korterisse vee viimiseks on vaja viia toru keldrist läbi kostja korteri hageja korterisse. Kokkulepe oli, et hageja maksab tunnistajale tehtud töö eest. Tunnistaja hinnangul oli summa 7 000 krooni. Hageja ema ostis ise WC poti, kuid kraani ja segisti pani korterisse tunnistaja. Tunnistaja pani hageja kööki uued torud. Hageja ema ei ole 700 krooni maksnud. Toru läks katki kuskil seina sees ja uputas keldri täielikult üle. Tunnistaja ei lõiganud toru läbi, seal on ventiil ja see on kinni keeratud. Kui see lahti teha, uputab vesi keldri üle. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt on keldris torud mädanenud. Keldris seisis vesi, vertikaalseid torusid ei saanud käega puutudagi, need olid sedavõrd mädanenud. Torusid, mis läksid vertikaalselt üles, polnud vaja vahetada, need olid juba Kohtla Elamu poolt kinni pandud.
Tunnistaja vahetas hageja korteris WC poti ja kanalisatsioonitoru, kööki pani uue kraani. Tehtud töö eest ei saanud tunnistaja midagi, kuna ta on A. T sõber. Tunnistaja on selle töö spetsialist. Majas oli kaks kanalisatsioonipüstakut ja need olid läbi mädanenud, need vahetas tunnistaja koos A. T ja veel ühe mehega. Tunnistajale kanalisatsioonisüsteemi vahetamise eest ei makstud. Kohtuistungil 15.06.2005. a N L toetas haginõuet. K T hagi ta ei tunnistanud, seletades, et K T paigaldas tema ema poolt ostetud WC poti ja selle äravoolutoru. N L ema tasus selle eest 700 krooni. K T ei erista seda, mis on tehtud maja heaks või mis on ta teinud enda heaks. Na L esindaja seletuse kohaselt puudub hageja korteris vesi seetõttu, et kostja sulges kraani. Kostja küll seletas, et sulges vee, kuna torud on vanad ja lasevad vett läbi aga sellisel viisil pole õige olukorda lahendada. Seega tuleb selline olukord kõrvaldada. Hageja ei ole kanalisatsiooni ummistuses süüdi ning erastamise eest tasus hageja ise. Remondiarvetest ei tulene, mille jaoks on torud ostetud ja kuhu need paigaldati. K T seletuse kohaselt ei ole N L torude eest maksnud, tema ei ole 700 krooni saanud. N L ei ole maja heaks midagi teinud, sellega mis nemad on teinud, ta rahul ei ole. Hageja peaks ise endale torud paigaldama. VIII Kohtuotsuse põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus, kuulanud ära N L, tema esindaja, K T ning tunnistajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et N L hagi ei kuulu rahuldamisele, K T hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et N L on kinnistu asukohaga xxx 627/2515 (25%) mõttelise osa omanik, K T on kinnistu Ehitajate tee xx ülejäänud 1888/2515 mõttelise osa s.o. korterite nr x,x,x omanik /tl 5,6/. Hageja väitel sulges kostja 06.01.2004. a hageja korterisse suubuva veetorustiku, kostja takistab kuni käesoleva ajani vee andmist hagejale. Kostja seletuse kohaselt on veevarustuse katkemise põhjustanud hageja käitumine. Kostja hinnangul on torustik sedavõrd mädanenud, et vajab väljavahetamist. Veevarustuse taastamine sellise torustiku korral tähendaks kostjale kuuluva korteri uputamist. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
Hageja on esitanud nõude, et kostja taastaks veevarustuse ja hoiduks vee kasutamise takistamisest. Hageja on esitanud kohtus väite, et talle on arusaamatu, miks vesi kinni keerati. Kostja seletuse ja tunnistaja A.T ütluste põhjal loeb kohus tõendatuks, et hagejale on korduvalt rõhutatud torude vahetamise vajalikkust. Kohus ei nõustu tunnistaja V. K selles, et 28 aastat tagasi paigaldatud torud ei ole vanad. Kostja ja tunnistajate A.T ja V.M ütlustega loeb kohus tõendatuks, et torud olid kasutuskõlbmatud ja vajasid väljavahetamist. Kohus on seisukohal, et veevarustuse taastamine enne kasutuskõlbmatuks muutunud torustiku väljavahetamist seab ohtu nii hageja kui kostja vara ning ei ole mõistlik. Kohtuistungil leidnud ei vaieldamatult tõendamist, et K.T on 06.01.2004.a sulgenud Natalia T korterisse suubuva veetorustiku. Tunnistajate J.L ja A.K ütluste kohaselt keerati vesi 06.01.2004.a kinni. Tunnistaja A. T ütlustest nähtub, et vesi oli sulgetud ventiili abil keldris, kuna seal lõhkes toru. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 sätestab, et juhul, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi esimest lõiget kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohtu arvates on kostja käitunud mõistlikult, vältides olukorda, mida võivad lõhkenud torud tekitada ning tema poolt hageja vee kasutamise takistamise näol ei ole tegemist süülise käitumisega. Kostja seletuse kohaselt ei pea kostja tagama torustiku paigaldamist hageja korterini, hageja peab torustiku enda korterisse taastama oma vahenditest. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei ole üksinda torustiku taastamise kohustust, kuna kostja ei ole vaidlusalust torustikku eemaldanud. KOS § 11 lg 1 p 3 kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks ning seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Kostja kohtus antud seletuse kohaselt on ta nõus, et toru läbib tema korterit. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kaasomandi kasutusõigust rikkunud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et N L poolt esitatud asjaolud ja tõendid ei anna alust tema nõuete rahuldamiseks. Korteriomand on KOS § 1 lg 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg 1 ning sama sätte lg 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest tuleneb, et elamusisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi püstikud on korteriomanike kaasomandis. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 järgi veeja kanalisatsioonisüsteeme ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. K T väitel ei ole N L osalenud elamu kanalisatsioonisüsteemi korrastamisel, senitehtud kulutused on kandnud K. T. Tunnistaja A T ütluste kohaselt on torud vahetatud kostja
vahenditest. K.T palub hüvitada 1⁄4 tehtud kulutustest s.o. 2 468.55 krooni. Kohtule on esitatud arved nr 0011 ja 0171 /tl 39,40/ , mille kohaselt teostati kahel korral 06.01.2004. a ja 10.12.2003. a kanalisatsiooni puhastust kokku maksumuses 894.40 krooni. N L esindaja on seisukohal, et N L ei ole kanalisatsiooni ummistuses süüdi, seega ei saa temalt ummistuse likvideerimise tasu nõuda. Kohus kostja esindajaga ei nõustu. Kostja kasutab kanalisatsiooni nagu hagejagi. Kohtu arvates ei ole antud vaidluse puhul määrav isiku süü ummistuse tekkimisel. Kohtule esitatud tõendite põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et elamu kanalisatsiooni- ja veetorustik on amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Sellisel juhul lasub hagejal kaasomanikuna kohustus osaleda kanalisatsioonija veetorustiku kasutuskõlblikuks muutmisel. Hagejalt kuulub kanalisatsiooniummistuse likvideerimise eest kostja kasuks väljamõistmisele 223.60 krooni (1/4 894,40-st kroonist). K T hinnangul maksis torustiku vahetamise töö 6 493 krooni. Hageja tugineb OÜ Minu Vara koostatud kalkulatsioonile /tl 41/. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tal tekkisid kulutused sellise summa ulatuses. Kohus on seisukohal, et nimetatud kalkulatsioon ei ole aluseks kostjalt kulutuste väljamõistmiseks. Kalkulatsioonis sisalduvad muulhulgas töötasud, maksud 33,5% ja auto kasutamine. Hagejal selliseid kulutusi ei tekkinud, samuti on hageja väitel kulunud materjalidele 2 124.80 krooni, kalkulatsioonis on aga materjalid samuti osaliselt kajastatud. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt ei ole ta tehtud töö eest tasu saanud, seega ei ole kostjal kalkulatsioonis toodud 3 922.23 krooni ulatuses kulutusi tekkinud. TsMS § 91 lg 1 järgi kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on väitnud, et temal tekkisid kulutused 700 krooni ulatuses, kuna tema abikaasa paigaldas hageja korterisse WC poti ja äravoolutoru. N L väitel tasus tema ema paigalduse eest 700 krooni, WC pott oli ostetud hageja ema poolt. Tunnistaja V. K ütluste kohaselt tasus ta hagejale torude eest 700 krooni. Hageja väitel ei ole ta nimetatud rahasummat saanud. Kuna hageja ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid tema poolt elamu torustiku remondiks kulutatud summade suurust ning selle kostja poolt tasumata jätmist, jätab kohus hagi remondikulude nõude osas rahuldamata. K T on taotlenud maa erastamiseks tehtud kulude hüvitamist. Kohtule on esitatud maa erastamise eeltoimingute eest tasumist tõendav dokument /tl 37/, mille kohaselt kostja on tasunud Kohtla-Järve Linnavalitsusele 350 krooni. K T seletuste kohaselt tasus ta 350 krooni linnavalitsuse poolt tehtud plaanide eest. N L poolt kohtule esitatud tõendite /tl 87, 88/ põhjal järeldab kohus, et kostja on tasunud enda osa vaid maa maksumusest ning notaritasudest, eeltoimingute (plaanide) eest ta tasunud ei ole. Seega on kostja hageja arvelt alusetult säästnud ning tal kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 87.50 krooni (1/4 350-st kroonist). Kuigi hageja on pangaülekande teostamisel tasunud teenustasuna 12 krooni, millest 1⁄4 moodustab 3 krooni, ei tõenda nimetatud asjaolu iseenesest, et kostja on hageja arvel alusetult rikastunud, mistõttu kohus jätab hageja poolt tehtud kulutuste nõude 3 krooni osas rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 224 – 231, § 299, § 300 jätab kohus N L hagi rahuldamata ja rahuldab K T hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 311.10 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 2157.45 krooni nõudes, jätab kohus K T hagi rahuldamata. Pooled on nõudnud kohtukulude hüvitamist. TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.
Helgi Vinni /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.