Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-168-04 Otsuse kuupäev Tartu, 23. veebruar 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu Kohtuasi KR Kaubanduse AS hagi Rautakesko AS vastu kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/508/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rautakesko AS kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22.septembri 2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Concordia 22. oktoobril 2004. a Rautakesko AS kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kaubamärgiseaduse (KaMS) § 36 lg 1 p 1 alusel tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt seoses kaupade müügiga õigusvastaseks ning kohustada kostjat lõpetama selle sõnalise tähise kasutamine seoses kaupade müügiga. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja sõnalist tähist "K-RAUA" seoses ehituskaupade müügiga alates 1993. a. 18. jaanuaril 1994. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 18. märtsil 1996. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 18784 klassis 35 ärijuhtimise, äri administreerimise ja impordi-ekspordiagentuuride osas ning klassis 37 ehitustegevuse ja remondi osas, kusjuures kaubamärgi tähise täht "K" ei kuulunud kaitse alla. 27. aprillil 2000. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 23. augustil 2001. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 34490 klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste ning kaupade demonstreerimise ja reklaami osas. 31. mail 2002. a esitas Soome Vabariigi äriühing Kesko OYj Patendiametile taotluse registreerida klassis 35 kaubamärk, mis sisaldab sõnalist tähist "K-RAUTA". 2002. a juuni alguses avalikustas Kesko OYj kontserni kuuluv Rautakesko AS kavatsuse vahetada seni kasutatud kaubamärk "Ehitusmaailm" kaubamärgi "K-RAUTA" vastu. Kostja kasutab nimetatud sõnalist tähist talle kuuluvate ehituskaupluste tähistustes ja oma kaupade reklaamimisel nii kõnes kui kirjas. Hageja leidis, et tähis "K-RAUTA" on äravahetamiseni sarnane tähisega "K-RAUA", mis on hagejale kuuluva kaubamärgi sõnaline osa ja selle kasutamine rikub tema kui kaubamärgi omaniku õigusi, sõltumata selle esitusviisist. Kostja tegevus on vastuolus KaMS § 5 lg-s 3 sätestatuga ning on käsitatav hageja ainuõigust kahjustava tegevusena KaMS § 33 lg 3 p 1 tähenduses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja emaühing Kesko OYj on vaidlustanud hagejale kaubamärgi "KRAUA" registreerimise. Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise üle ei saa otsustada enne, kui ei ole selge, kas hagejale on kaubamärk õigesti registreeritud. "K-RAUTA" on üldtuntud kaubamärk,
mida kasutab Kesko OYj juba 1977. aastast. Seega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" kasutamisel, vaid hageja rikkus kostja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" registreerimisel. Kostja tegevus kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamisel on olnud seaduslik. Hageja nõue kaubamärgist tulenevate õiguste kaitseks igasuguste kaupade müügi korral ei ole õiguspärane, sest kaubamärk on kaitstud vaid klassides 35 ja 37.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 29. jaanuari 2004. a otsusega hagi ja tunnistas sõnalise tähise "KRAUTA" kasutamise kostja poolt seoses kaupade jae- ja hulgimüügiga õigusvastaseks. Samuti kohustas linnakohus kostjat lõpetama sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine seoses kaupade jae- ja hulgimüügiga. Linnakohus leidis, et hagejal on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks TsMS § 4 lg 1 alusel kohtusse, sõltumata sellest, kas kostja on vaidlustanud tema kasutuses oleva kaubamärgi või mitte. Tuvastatud on, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "K-RAUTA" ning mõlemad pooled tegelevad ehituskaupade müügiga. Dokumentaalsete tõendite ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et poolte kasutatavad kaubamärgid "K-RAUTA" ja "K-RAUA" on äravahetamiseni sarnased. ACNielsen Eesti turu-uuring kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse kohta, Soome Advokaadibüroo Heinonen ja Co eksperthinnang kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse ja sellele laieneva kaitse kohta ning uuringuaruannet kontrollinud Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia dotsendi A. Luuki kirjalik arvamus ei tõenda kostja väidet, et tema kasutatav tähis "K-RAUTA" oli Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis tähenduses üldtuntud enne seda, kui hageja esitas taotlused oma kaubamärkide registreerimiseks. Ka ei lükka nimetatud tõendid ümber teisi asjas kogutud tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Nimelt asus kohus seisukohale, et vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamine rikub Eestis registreeritud kaubamärgi "K-RAUA" omaniku õigusi, ning tähtsust ei oma see, kas ja kui tuntud on Eestis kaubamärk "K-RAUTA" käesoleval ajal. Linnakohus tugines hagi rahuldamisel KaMS § 5 lg-le 3, mille kohaselt ei tohi füüsiline ja juriidiline isik kaubamärgiomaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses, arvestades eeltoodud normi kohaldamisel ka KaMS § 8 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatut. Kaubamärgiseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi võib kaubamärgi omanik, kelle õigusi on rikutud, nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist.
4.Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates leidis linnakohus esitatud tõendite alusel põhjendatult, et vaidlusalused kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid,
mis kinnitavad, et inimesed ajasid kaubamärke korduvalt segi. Kostja on ka ise võtnud varasemas menetluses omaks, et tema kasutatav kaubamärk on äravahetamiseni sarnane hageja kaubamärkidega. Samuti nõustus ringkonnakohus linnakohtuga, et tähise "K-RAUTA" üldtuntus Kesko OYj kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid, ei oma vaidluses tähtsust. Üldtuntud, kuid Eestis registreerimata kaubamärgi omanik ei saa piirata registreeritud kaubamärgiomaniku õigusi, sh õigust nõuda õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise lõpetamist samade või sarnaste teenuste tähistamiseks. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga. Kaubamärgi õiguskaitset reguleerib siseriiklik seadus ning vaidluses kohaldatav kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseadus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei sätestanud. Ka kooskõlas alates
1.maist 2004. a kehtiva kaubamärgiseaduse § 5 lg-ga 2 on õiguskaitse ainult sellisel üldtuntud kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud sama seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud alusel. Kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. See tähendab, et kaubamärk võib küll vastata üldtuntuse tingimustele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis tähenduses, kuid kui sellele tähisele on Eestis varasem õigus kellelgi teisel, siis sellise kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine kaubamärgile õiguskaitset ei anna. Ringkonnakohus pidas õigeks ka linnakohtu järeldust, et kostja ei ole tõendanud tähise "K-RAUTA" üldtuntust Eestis mõlema hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal. Üksnes ACNielseni käesoleva aja kohta tehtud uuring seda ei tõenda. Dotsent A. Luuki arvamus ja ACNielseni 31. oktoobri 2003. a kiri sisaldavad üksnes hinnanguid ACNielseni uuringuaruande kohta ja neid ei saa pidada üldtuntuse asjaolu tõendamise osas iseseisvateks tõenditeks. Advokaadibüroo Heinonen ja Co arvamus ei käsitle tähise "K-RAUTA" üldtuntust Eestis. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et linnakohus oleks rikkunud protsessiõiguse norme, mille tõttu tuleks asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Linnakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse TsMS § 213 lg 1 p 3 alusel menetluse peatamiseks. Hagi läbivaatamist ei muutnud võimatuks see, et kostja on üksnes avaldanud soovi vaidlustada kaubamärkide registreerimine hageja nimele. Samal põhjusel jättis ringkonnakohus rahuldamata ka kostja taotluse peatada menetlus apellatsiooniastmes. Ka leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsuse õigsust ei mõjuta see, et kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna Kesko OYj kui vaidlustatava kaubamärgi omanik. Linnakohtu sellekohast määrust sai kostja eraldi vaidlustada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 213 lg 1 p-s 3 ja § 333 lg 1 p-s 3 sätestatut. Kohtud jätsid põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse kolmanda isikuna Kesko OYj kaasamiseks. Ringkonnakohus ei esitanud kostja sellekohastele vastuväidetele sisulisi põhjendusi. Samuti jättis
ringkonnakohus põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Kohus jättis tähelepanuta, et pooled esitasid tõendeid erinevate asjaolude � kaubamärgi eristatavuse ja üldtuntuse � kohta ning viimasena nimetatud asjaolu pole menetluses üldse analüüsitud. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid pärinevad isikutelt, kes on temast sõltuvuses. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlusaluses asjas ei oma tähtsust see, et tähis "K-RAUTA" oli üldlevinud Kesko OYj kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid. Ebaõige on kohtu järeldus, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset. Kohus leidis, et kohaldada tuleb kuni 1. maini 2004. a kehtinud KaMS § 5 lg-t 2, kuid ei käsitlenud seaduse vastavust nimetatud konventsioonile kui rahvusvahelisele lepingule, millega Eesti on ühinenud. Kassaator leiab ka, et ringkonnakohus on jätnud täielikult vastamata apellatsioonkaebuse väidetele kaubamärgi "K-RAUA" kaitse ulatuse ning kaitse alguse kohta.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb hageja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja õige.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samuti tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi materiaalõiguse normi kohaldamise osas.
9.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga ning käesolevas asjas kohaldatav kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseadus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei sätestanud. Nimetatud rahvusvahelise lepingu põhimõtteid tuli Eesti õigusruumis kohaldada alates Eesti taasühinemisest konventsiooniga 24. augustil 1994. a. Konventsiooni art 6 bis lg 1 sätestab, et liidu liikmesriigid kohustuvad ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Käesolev säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga. Viidatud sättega nähakse ette spetsiifiline kaitse kaubamärgile, mille tunnistab üldtuntuks liikmesriigi pädev organ, kus kaubamärk registreeriti või kus seda kasutatakse. Seejuures ei sisalda art 6 bis üldtuntud kaubamärgi mõistet ega sätesta kriteeriume selle kindlaksmääramiseks, vaid jätab liikmesriikidele õiguse otsustada, milline institutsioon on pädev kaubamärgi üldtuntust kindlaks määrama ja milliste kriteeriumide alusel seda tehakse. Nii kehtivas kaubamärgiseaduses kui ka kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseaduses kaitstakse üldtuntud kaubamärke kooskõlas tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art-ga 6 bis.
Varem kehtinud ja asjas kohaldatava KaMS § 8 lg 1 p 4 järgi ei registreerita kaubamärgina teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedikuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Kehtivas kaubamärgiseaduses on WIPO ja Pariisi Liidu ühisassamblee 1999. a soovituste alusel üldtuntud kaubamärgi regulatsiooni täpsustatud ja täiendatud. Seaduse §-s 7 nimetatakse kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks pädevad institutsioonid ja loetletakse kriteeriumid, mida tuleb üldtuntuse tunnistamisel arvestada. Tulenevalt KaMS § 5 lgst 1 saab selle seaduse alusel õiguskaitse nii kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris, kui ka kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses.
10.Vaidlusaluses asjas on hageja esitanud 18. jaanuaril 1994. a ja 27. aprillil 2000. a taotlused kaubamärgi "K-RAUA" registreerimiseks klassides 35 ja 37. Taotluste alusel on hagejale registreeritud vastavalt 18. märtsil 1996. a kombineeritud kaubamärk nr 18784 klassides 35 ja 37 ning 23. augustil 2001. a kombineeritud kaubamärk nr 34490 klassis 35. Kaubamärgi registreerimise taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast määratakse kindlaks kaubamärgi prioriteet (KaMS § 10 lg 1). Tulenevalt KaMS § 17 lg-st 1 kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgiseaduse § 24 lg 1 järgi võis asjast huvitatud isiku taotlusel apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud kaubamärgiseaduse paragrahvide 7 ja 8 nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotluse võib pärast riigilõivu tasumist esitada apellatsioonikomisjonile viie aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast. Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium, et kostjal kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus kasutada viidatud paragrahvis nimetatud õiguskaitsevahendit. Seni, kuni hagejale kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saaks kostja ka oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Sarnaselt reguleerib olukorda ka kehtiva KaMS § 52 lg 1. Eelnevast järeldub, et asjas ei tulnud tuvastada, kas hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal oli kostja kasutatav kaubamärk üldtuntud või mitte. Seega ei oma tähtsust ka kassatsioonkaebuse väited kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse tõendamise ja tõendite hindamise osas.
11.Samas leiab kolleegium, et linnakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel pole ringkonnakohus põhjendamatult arvestanud kostja taotlusega asjas menetlus peatada. TsMS § 213 lg 1 p 3 kohustab kohut asjas menetlust peatama, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või haldusmenetluses. Võimatuse all tuleb mõista eelkõige olukorda, kus teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Kostja taotles menetluse peatamist linnakohtus ja ka apellatsioonkaebuses, märkides, et kaubamärgi
"K-RAUTA" omanik Kesko OYj on esitanud taotluse kaubamärgi "K-RAUA" registreerimise kehtetuks tunnistamiseks. Kostja viitas ka vastava haldusasja numbrile. Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu märgituga, et kostja ei esitanud tõendeid kaebuse halduskohtumenetlusse võtmise kohta. Kolleegium leiab, et kostja esitatu oli piisav selleks, et kohus peaks kontrollima, kas viidatud kaebus on halduskohtule esitatud ja millises menetlusstaadiumis see on. Apellatsioonikohus seda ei teinud. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 14. oktoobri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-3-1-65-04 (RT III 2004, 25, 271) Kesko OYj erikaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi ja Tallinna Halduskohtu vastavad määrused, ning saatis Tallinna Halduskohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Kesko OYj kaebuse, milles palutakse tühistada Patendiameti kaubamärgiosakonna 15. märtsi 2001. a otsus nr 7/M200000653 kaubamärgi "K-RAUA" KR Kaubanduse AS nimele registreerimiseks klassis 35 ja Patendiameti infoosakonna 22. augusti 2002. a otsus nr 6/2056 kauba- ja teenindusmärkide registri registreeringu nr 34490 muutmiseks ning kohustada Patendiametit registrist kustutama registreering nr 34490. Seega taotleb hageja käesolevas vaidluses kaitset kaubamärgile, mille registreerimise kehtetuks tunnistamist nõutakse halduskohtus KaMS § 24 alusel. Juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Järelikult on tsiviilasja lahendamine võimatu enne menetletava haldusasja lahendamist.
12.Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme, kui jättis kostja vastuväited kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tähelepanuta. Kostja taotlust kolmanda isiku kaasamiseks ei tulnud käesolevas asjas lahendada. Kolmanda isiku protsessi kaasamise lahendab kohus TsMS § 81 lg 3 alusel määrusega. Eeltoodud määruse peale võivad pooled TsMS § 81 lg 5 järgi esitada erikaebuse, kuid ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata. Kostja taotlust kolmanda isiku kaasamiseks on lahendatud jõustunud Tallinna Linnakohtu 4. novembri 2003. a määrusega (tlk 222). A. Kull, H. Jõks, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.