Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-86-07 Tartu, 3. oktoober 2007. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa KR Kaubanduse AS-i hagi Rautakesko AS-i vastu kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise lõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-02-239 KR Kaubanduse AS-i kassatsioonkaebus Hageja KR Kaubanduse AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja Rautakesko AS (registrikood xxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja vandeadvokaat Andres Past 3. september 2007. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul KR Kaubanduse AS-i kassatsioonkaebuselt
27.märtsil 2007. a tasutud kautsjon (400) nelisada krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KR Kaubanduse AS esitas 14. augustil 2002. a Tallinna Linnakohtule hagi Rautakesko AS-i vastu, milles palus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 36 lg 1 p 1 alusel tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt kaupade müügil õigusvastaseks ning kohustada kostjat lõpetama selle sõnalise tähise kasutamine kaupade müügil. Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja ehituskaupu müües sõnalist tähist "K-RAUA" alates 1993. a.
18.jaanuaril 1994. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 18. märtsil 1996. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 18784 klassis 35 ärijuhtimise, äri administreerimise ja impordi-ekspordiagentuuride osas ning klassis 37 ehitustegevuse ja remondi osas, kusjuures kaubamärgi tähise täht "K" ei kuulunud kaitse alla. 27. aprillil 2000. a esitatud taotluse alusel registreeriti hagejale 23. augustil 2001. a Eestis kombineeritud kaubamärk "K-RAUA" nr 34490 klassis 35 jae- ja hulgimüügiteenuste ning kaupade demonstreerimise ja reklaami osas. 31. mail 2002. a esitas Soome Vabariigi äriühing Kesko OYj Patendiametile taotluse registreerida klassis 35 kaubamärk, mis sisaldab sõnalist tähist "K-RAUTA". 2002. aasta juuni alguses avalikustas Kesko OYj kontserni kuuluv Rautakesko AS kavatsuse vahetada seni kasutatud kaubamärk "Ehitusmaailm" kaubamärgi "K-RAUTA" vastu. Kostja kasutab nimetatud sõnalist tähist ehituskaupluste tähistustes ja kaupade reklaamimisel nii kõnes kui kirjas. Hageja leidis, et tähis "K-RAUTA" on äravahetamiseni sarnane tähisega "K-RAUA", mis on hagejale kuuluva kaubamärgi sõnaline osa, ja selle kasutamine rikub tema kui kaubamärgi omaniku õigusi,
sõltumata selle esitusviisist. Kostja tegevus on vastuolus KaMS § 5 lg-s 3 sätestatuga ning on käsitatav hageja ainuõigust kahjustava tegevusena KaMS § 33 lg 3 p 1 tähenduses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja emaühing Kesko OYj on vaidlustanud hagejale kaubamärgi "KRAUA" registreerimise. Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise üle ei saa otsustada enne, kui ei ole selge, kas hagejale on kaubamärk õigesti registreeritud. "K-RAUTA" on üldtuntud kaubamärk, mida kasutab Kesko OYj juba 1977. aastast. Seega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" kasutamisel, vaid hageja rikkus kostja õigusi kaubamärgi "K-RAUA" registreerimisel. Kostja tegevus kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamisel on olnud seaduslik. Hageja nõue kaubamärgist tulenevate õiguste kaitseks igasuguste kaupade müügi korral ei ole õiguspärane, sest hageja kaubamärk "K-RAUA" on kaitstud vaid klassides 35 ja 37.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 29. jaanuari 2004. a otsusega hagi ja tunnistas sõnalise tähise "KRAUTA" kasutamise kostja poolt kaupade jae- ja hulgimüügil õigusvastaseks. Samuti kohustas linnakohus kostjat lõpetama sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kaupade jae- ja hulgimüügil. Linnakohus leidis, et hagejal on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse, sõltumata sellest, kas kostja on vaidlustanud tema kasutuses oleva kaubamärgi või mitte. Tuvastatud on, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "K-RAUTA" ning mõlemad pooled tegelevad ehituskaupade müügiga. Dokumentaalsete tõendite ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et poolte kasutatavad kaubamärgid "K-RAUTA" ja "K-RAUA" on äravahetamiseni sarnased. Esitatud tõendid ei tõenda kostja väidet, et tema kasutatav tähis "K-RAUTA" oli Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis tähenduses üldtuntud enne seda, kui hageja esitas taotlused oma kaubamärkide registreerimiseks. Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamine rikub Eestis registreeritud kaubamärgi "K-RAUA" omaniku õigusi, ning tähtsust ei oma see, kas ja kui tuntud on Eestis kaubamärk "K-RAUTA" praegusel ajal. KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohi füüsiline ja juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. Selle normi kohaldamisel tuleb arvestada ka KaMS § 8 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatut. Kaubamärgiseaduse § 36 lg 1 p 1 järgi võib kaubamärgi omanik, kelle õigusi on rikutud, nõuda tema õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Linnakohus leidis esitatud tõendite alusel põhjendatult, et vaidlusalused kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased. Vaidluses ei oma tähtsust tähise "KRAUTA" üldtuntus Kesko OYj kaubamärgina varem, kui registreeriti hageja kaubamärgid. Üldtuntud, kuid Eestis registreerimata kaubamärgi omanik ei saa piirata registreeritud kaubamärgi omaniku õigusi, sh õigust nõuda õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise lõpetamist samade või sarnaste teenuste tähistamiseks. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis ei anna kaubamärgi üldtuntuse korral sellele õiguskaitset võrdselt liikmesriigis registreeritud kaubamärgiga. Kaubamärgi õiguskaitset reguleerib siseriiklik seadus ning vaidluses
kohaldatav kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseadus üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset ei sätestanud. Õige on linnakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud tähise "K-RAUTA" üldtuntust Eestis mõlema hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal. Linnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, mille tõttu tuleks asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Linnakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks. Hagi läbivaatamist ei muutnud võimatuks see, et kostja on üksnes avaldanud soovi vaidlustada kaubamärkide registreerimine hageja nimele. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata ka kostja taotlus peatada menetlus apellatsiooniastmes.
5.Riigikohus tühistas 23. veebruari 2005. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt kaitstakse nii kehtivas kaubamärgiseaduses (§ 5 lg 1) kui ka kuni 1. maini 2004. a kehtinud kaubamärgiseaduses (§ 8 lg 1 p 4) kaubamärke, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 6 bis tähenduses. Kostjal kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus taotleda KaMS § 24 järgi hageja kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamist. Seni, kuni hagejale kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saaks kostja ka oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Sarnaselt reguleerib olukorda ka kehtiva KaMS § 52 lg 1. Seega ei tulnud asjas tuvastada, kas hageja kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal oli kostja kasutatav kaubamärk üldtuntud või mitte. Tähtsust ei oma ka kostja väited kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntuse tõendamise ja tõendite hindamise osas. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg 1 p 3, kui jättis põhjendamatult arvestamata kostja taotlusega asjas menetlus peatada. Hageja taotleb vaidlusaluses asjas kaitset kaubamärgile, mille registreerimise kehtetuks tunnistamist nõutakse halduskohtus KaMS § 24 alusel. Juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Järelikult on tsiviilasja lahendamine võimatu enne menetletava haldusasja lahendamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. veebruari 2007. a otsusega Tallinna Linnakohtu (alates
1.jaanuarist 2006. a Harju Maakohtu) otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi rahuldamata, sest hageja nõude aluseks oleva kaubamärgi nr 34490 registreering on tühistatud. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
20.aprilli 2006. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-03-79 tühistati Patendiameti kaubamärgiosakonna 15. märtsi 2001. a otsus nr 7/M200000653 ja kohustati kustutama kauba- ja teenindusmärkide registri registreering nr 34490 (kaubamärk "K-RAUA", mis on registreeritud KR Kaubanduse AS nimele klassis 35). Asjakohane ei ole hageja väide, et ta tugineb oma nõudes ka kaubamärgile nr 18784, mida ei ole tühistatud. Lähtuda tuleb hagi esemest, milleks oli kostja kaubamärgi "K-RAUTA" kasutamise õigusvastaseks tunnistamine ehituskaupade müügi osas. Toimikust nähtub, et hageja taotles ehituskaupade müügiteenustes kaubamärgi kasutamist 2001. aastal ning see kaubamärk "K-RAUA"
registreeriti 23. augustil 2001. a nr 34490 all ning klassis 35 anti hageja kaubamärgile õiguskaitse jaeja hulgimüügiteenuste (kolmandatele isikutele) osutamiseks, kaupade demonstreerimiseks ning reklaamiks. Kuna kaubamärk nr 34490 on halduskorras tühistatud ja kustutatud kauba- ja teenindusmärkide registrist, siis ei saa hageja nõuda sellele õiguskaitset seonduvalt kaupade müügiga. Eeltoodu alusel ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks hinnata tõendeid hageja kaubamärgi üldtuntuse ja selle äravahetamiseni sarnaseks olemise kohta. Kuivõrd nõude aluseks olev kaubamärk on tunnistatud tühiseks, siis kaubamärgi nr 18784 kehtivus ei oma selles vaidluses õiguslikku tähendust. Samas märkis ringkonnakohus, et kostja kaubamärgi "K-RAUTA" üldtuntus ehitusmaterjalide jae- ja hulgimüügis on tõendatud. Nimelt tuvastati halduskohtumenetluses, et kaubamärk "K-RAUTA" oli Eestis vaidlustatud haldusakti andmise ajal üldtuntud vähemalt ehitusmaterjalide ja -tarvete ning rauakaupade turustamisega seotud ringkondades. Seega oli kostja kaubamärk üldtuntud varasema KaMS § 8 lg 1 p 4 tähenduses. Kehtiva TsMS § 272 lg 2 järgi on teises menetluses tehtud kohtulahend dokumentaalseks tõendiks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et hageja nõude aluseks oli vaid kaubamärk nr 34490 ning hageja kehtival kaubamärgil nr 18784 ei ole asjas õiguslikku tähtsust. Ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme, leides, et kaubamärgi õiguskaitse piirneb vaid kaubamärgi registreeringus loetletud kaupade ja teenustega. Kaubamärgi põhifunktsioon on eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (KaMS § 3, 1. maini 2005. a kehtinud KaMS § 4 lg 1). Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise registreerimist ja kasutamist nii identsete kui ka samaliigiliste kaupade ja teenuste, teatud juhtudel ka teist liiki kaupade ja teenuste osas. Kuni
1.maini 2004. a kehtinud KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga muu hulgas äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks. KaMS § 8 lg 1 p-d 2 ja 3 välistasid õiguskaitse tekke, kui see rikkus samaliigiliste või teist liiki kaupade ja teenuste osas varem õiguskaitse saanud kaubamärgi omaniku õigusi. Kostja tegevus ehituskaupluste pidamisel on sarnane hageja kaubamärgiga nr 18784 kaitstud valdkondadega. Hageja nõue tuli kehtivale kaubamärgile nr 18784 tuginedes rahuldada. Ringkonnakohus tuvastas ekslikult kostja kasutatava tähise "K-RAUTA" üldtuntuse ja põhjendas sellega hagi rahuldamata jätmist. Selliselt ei järginud ringkonnakohus TsMS § 693 lg-t 2 rikkudes Riigikohtu asjas esitatud seisukohta, et kostja tähise üldtuntus ei oma vaidluses tähendust, sest kostja tähise väidetav üldtuntus ei saa mõjutada registreeritud kaubamärgi õiguskaitset. Samas on kaubamärgi üldtuntuse tuvastamine teises asjas tehtud kohtuotsuse (Tallinna Ringkonnakohtu
20.aprilli 2006. a otsus haldusasjas nr 3-03-79) alusel ilmselges vastuolus kehtiva KaMS § 7 lg-ga 5. Selle sätte kohaselt ei oma kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine õigusjõudu hilisemates vaidlustes. Kumbki pool viidatud kohtuotsusele ei tuginenud. Seega ei olnud halduskohtu otsus tõendiks TsMS § 236 tähenduses ning sellele tuginemine oli vastuolus tsiviilkohtumenetluse võistlevuse
põhimõttega. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Samas ei ole ringkonnakohus nimetanud materiaalõiguse normi, mida linnakohus on ebaõigesti kohaldanud ega tõendit, mida linnakohus on valesti hinnanud. Samuti on ringkonnakohtu otsus vastuoluline. Esmalt märkis ringkonnakohus, et hageja nõudis õiguskaitset kahele kaubamärgile, hiljem aga sedastas, et hageja nõude aluseks on vaid üks kaubamärk.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele vaidleb kostja sellele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus lähtus õigesti Riigikohtu juhisest samas kohtuasjas, mille kohaselt kaotas hageja oma kaubamärgi registreeringu nr 34490 kehtetuks tunnistamisega hagi aluse. Vaidluse esemeks ei olnud kaubamärgi registreeringuga nr 18784 kaitstud valdkonnad.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel ja asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on vääralt leidnud, et hageja kehtival kaubamärgi "K-RAUA" registreeringul nr 18784 ei ole asjas õiguslikku tähendust, sest nõude aluseks oli üksnes kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 34490 tulenev õiguste kaitse.
11.Hageja nõude aluseks oli ka kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr 18784. See tuleneb nii hagiavaldusest kui toimiku teistest materjalidest. Hageja palus hagiavalduses tunnistada sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kostja poolt kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat lõpetama kaupade müügil selle sõnalise tähise kasutamine. See oli ja on hagi ese ning on selgelt väljendatud (hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 147 lg 1 p 4). Hageja esitas hagi aluseks olevate asjaoludena ehk hagi alusena, et ta kasutab alates 1993. aastast ehituskaupu müües sõnalist tähist "KRAUA" ja talle kuulub Eestis 18. märtsist 1996. a registreeritud kaubamärk nr 18784 ja 23. augustil 2001. a registreeritud kaubamärk nr 34490. Linnakohtu istungil täpsustas hageja hagi alust ja märkis, et hageja arvates rikub kostja nii kaubamärgiga nr 18784 kui ka kaubamärgiga nr 34490 seotud õigusi (I kd, lk 78). Samuti viitas hageja esindaja hagi alusena kaubamärgile nr 18784 oma teesides linnakohtu istungil (I kd, lk 238) ja ringkonnakohtus (II kd, lk-d 107-111, 152). Ka kostja on oma vastuväidetes hagile 13. septembril 2002 (I kd, lk 26-28) käsitlenud mõlemat hageja kaubamärki. Samuti lähtus esimese astme kohus 29. jaanuari 2004. a otsuse põhjendustes kaubamärgist "KRAUA", mis on kaitstud klassides 35 ja 37 (I kd, lk 255).
12.Tühistades esimese astme kohtu otsuse ja jättes hindamata hagi põhjendatuse tulenevalt kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784, rikkus ringkonnakohus TsMS § 654 lg-s 5 sätestatut. Kuigi hageja on apellatsioonimenetluses tuginenud teenuste samaliigilisusele ja leidnud, et ka kaubamärk nr 18784 on piisav alus hagi rahuldamiseks, nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist (II kd, lk-d 151 ja 152), et neid hageja esitatud asjaolusid ei ole ringkonnakohus
menetlusosalistega arutanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 351 lg 1 kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kaubamärgi nr 34490 registreeringu tühistamise ja registrist kustutamise tõttu muutus hageja suhtes menetluslik olukord. Olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad olid ebaselged, pidi ringkonnakohus pooli küsitlema ja saadud vastustest tulenevalt selgitama pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Kohtute nimetatud kohustust on kolleegium käsitlenud korduvalt ka oma varasemates otsustes, sh 18. aprilli 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-06,
22.detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-03, 2. septembri 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-06. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seega tuli ringkonnakohtul hinnata hagi põhjendatust ka tulenevalt kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784.
13.Asjas ei vaielda selle üle, et hageja kasutab jae- ja hulgimüügiteenuste pakkumisel oma klientidele kaubamärki "K-RAUA" ja kostja kasutab sama teenuse pakkumisel kaubamärki "KRAUTA" ning mõlemad tegelevad ehituskaupade müügiga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kaubamärgi "K-RAUA" registreering nr 18784 klassis 35 ja klassis 37 annab hagejale õiguskaitse kaupade müügil ja seega õiguse tunnistada kostja poolt sõnalise tähise "K-RAUTA" kasutamine kaupade müügil õigusvastaseks ja kohustada kostjat lõpetama selle tähise kasutamine kaupade müügil. Hageja leiab, et kaubamärk nr 18784 annab õiguste kaitse samaliigiliste teenuste suhtes kehtestatud sarnase tähise kasutamiskeelu kaudu.
14.Kehtiva KaMS § 3 ja 1. maini 2004. a kehtinud KaMS § 4 lg 1 järgi on kaubamärgi põhifunktsioon eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest (sarnasest) kaubast või teenusest. Hagi esitamise ajal kehtinud KaMS § 5 lg 3 kohaselt ei tohtinud kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast tähist ka sarnaste kaupade ning teenuste tähistamisel. Kehtiva KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt on kaubamärgi omanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Arvestades kaubamärgi eristusfunktsiooni, võib olla tarbijat eksitav ka sarnase tähise kasutamine samaliigiliste kaupade ja teenuste osas.
15.Kuna hagi aluseks oli ka hageja kaubamärgi registreering nr 18784, pidi ringkonnakohus hindama hagi põhjendatust ka sellest kaubamärgi registreeringust tulenevate õiguste põhjal. Asja uuel läbivaatamisel on vaja hinnata, kas kaubamärgi "K-RAUA" registreeringust nr 18784 klassis 35 ja eriti klassis 37 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostja poolt tähise "K-RAUTA" kasutamise õigusvastaseks tunnistamist ja kaupade müügil selle tähise kasutamise lõpetamist.
16.1. maini 2002. a kehtinud KaMS § 5 p 9 järgi määrati registreeritud kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes kaupade ja teenuste loeteluga. Registreeringus märgitud kaupade ja teenuste loetelu võib piirata. Kaupade ja teenuste loetelu laiendamine on keelatud. Kehtiva KaMS § 12 lg 3 järgi liigitatakse kaubad ja teenused märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi, kuid sama paragrahvi 4. lõike järgi kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel. Eelnevast tulenevalt selgitab kolleegium, et teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte sh nende olemust, nende lõpp-tarbijaid, nende kasutusviisi, kaubamärgi kasutamisega tekkivaid assotsiatsioone, kaubamärkide ja kaupade (teenuste) sarnasuse astet ning kas need on üksteist asendavad või täiendavad. Piisab ka üksnes ühe tunnuse esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada teenuseid samaliigilisteks. Kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p 2 kohaldatavust silmas pidades peab kohus teenuste vahelise seose kindlakstegemiseks hindama ka kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. (Vt ka Euroopa Kohtu
29.septembri 1998. a otsust kohtuasjas nr C-39/97; Sabel BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport, Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. a otsust kohtuasjas nr C-251/95; Canon Kabushiki Kaisha vs Metro-Goldwyn-Mayer Inc).
17.Kuna hageja väidab, et kaubamärgi nr 18784 (klassides 35 ja 37) õiguskaitse katab ka tühistatud kaubamärgi (nr 34490) kaitse, siis tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas hageja on esitanud tõendeid õiguskaitse saanud kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamise kohta samaliigiliste (sarnaste) teenuste tähistamisel.
18.Kostja taotles selle asja eelnenud menetluses (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-168-04) menetluse peatamist kaubamärgi "K-RAUA" registreeringu nr 34490 vaidlustamise tõttu halduskohtus. Riigikohus märkis, et juhul kui halduskohus kaebuse rahuldaks, siis puuduks hagejal registreeritud kaubamärk, millele õiguskaitset nõuda. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse õigsust kassatsioonkaebuse alusel ja piires.
19.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist kostja kaubamärgi üldtuntusega. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kaubamärgi registreering nr 34490 on halduskorras tühistatud ja hageja ei saa nõuda õiguskaitset sellele kaubamärgile seonduvalt kaupade müügiga. Kaubamärgi registreering nr 34490 küll kehtis esimese astme kohtu otsuse tegemise ajal, kuid kehtiva KaMS § 55 lg 1 kohaselt loetakse ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral registreering õigustühiseks algusest peale. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.