OÜ Autoekspert hagi AS-i K. G. K vastu tähise „Autoekspert“ kasutamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Autoekspert (registrikood 10492275, asukoht Kadaka tee 86, 12618 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg;
OÜ Autoekspert apellatsioonkaebus
Kostja AS K. G. K (registrikood 10169266, asukoht Saeveski 12, 11214 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Toomas Taube. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus lõppjärelduses muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Autoekspert kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.23.05.2012 esitas OÜ Autoekspert (hageja) Harju Maakohtule AS-i K. G. K (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus keelata kostjal tähise „Autoekspert“ kasutamine oma ettevõtete nimena (sh tulevikus) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja asutatud 1993.a (ettevõtteregistri number 01216216) ning registreeriti ettevõtteregistrist ümber äriregistrisse 28.09.1998. Hageja ärinimi on olnud alates 1993 „Autoekspert“, millele lisandub äriühingu vormi tähistav tunnus. Sama ärinime kandis hageja äriühingu ümberregistreerimisel äriregistris ning see on püsinud muutumata käesoleva ajani. Hageja põhitegevusala on autotarvikute ja -varuosade hulgimüük, IZ-kaubikute maaletoomine, müük ja garantiiremont.
3.Kostja on äriühing, kes kasutab oma tegevuses nimetust „Autoekspert“ enda eristamiseks teistest ettevõtetest. Kostja peab üle Eesti ettevõtteid: kauplusi ja töökodasid, mida eristatakse teistest samalaadsetest ettevõtetest nimega „Autoekspert“. See tähendab, et kostja kasutab tähist „Autoekspert“ ettevõtte nimena. Kostja põhitegevusalaks on mootorsõidukite osade ja lisaseadmete hulgimüük ja jaemüük ning mootorsõidukite hooldus ja remont. Kostja nimele registreeriti 25.11.2008 kombineeritud kaubamärk „Autoekspert“ (registreeringu number 46140). Kombineeritud kaubamärk koosnes sõnalisest osast „Autoekspert“ ja selle kujundusest – spetsiaalne kirjašrift, sõna „Auto“ on kirjutatud punaselt ja sõna „ekspert“ on kirjutatud siniselt.
4.Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-66823 tunnistati tühiseks Eesti Patendiameti 25.11.2008 otsusega nr 7/M200701482 registreeritud kaubamärk „Autoekspert“, mis oli registreeritud numbriga 46140. Kohus tuvastas, et nimetatud kaubamärk rikkus hageja ainuõigust ärinimele, s.t esinesid kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p-s 4 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Vaatamata nimetatud otsusele on kostja jätkanud oma tegevuses just nimelt tühistatud kaubamärgi kasutamist.
5.Lisaks eeltoodule on kostja ainuaktsionär KGK Holding AB (registrikood 55604-1029, aadress Hammarbacken 8, Sollentuna, 1181, Rootsi Kuningriik) nimele Eesti Patendiametis 19.03.1999 registreeritud kombineeritud kaubamärgile „Autoekspert“, mis on identne Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega tühistatud kaubamärgiga selle erisusega, et tegemist on mustvalge kaubamärgiga. Kaubamärgi registreeringu number on 28455. Nimetatud kaubamärk ei ole kaitstav selle sõnalises osas „autoekspert“, mis nähtub Eesti Patendiameti andmebaasist. Kuigi kostja on suuliselt väitnud hagejale, et ta kasutab litsentsi alusel mustvalget kaubamärki, siis on hageja veendunud, et tegelikkuses kasutab kostja Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega tühistatud puna-sinist kaubamärki.
6.Olenemata sellest, kumba kaubamärki kostja oma tegevuses kasutab, on mõlema kaubamärgi kasutamine vastuolus kehtiva õigusega ja rikub hageja ainuõigust ärinimele. Hageja nõudis oma õiguse rikkumise lõpetamist ja selle rikkumisest hoidumist tulevikus.
7.Hageja ärinimi äriseadustiku (ÄS) § 7 mõttes on „Autoekspert“. Riigikohus on oma 02.02.2006 lahendis nr 3-2-1-157-05 täpsustanud ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ainuõigust
ärinimele: „ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab mh seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna.“ Järelikult on ettevõtjal nõudeõigus igaühe vastu, kes kasutab ilma tema loata tema ärinime.
8.Hageja on seisukohal, et ärinime ainuõiguse ulatus ei piirdu ainult sellega, et ettevõtjal on õigus keelata teistel ettevõtjatel registreerida või kasutada sama nimega või osaliselt sama nimega äriühingut. Ärinime ainuõigus ulatub ka nendele olukordadele, kus teine ettevõtja nimetab ettevõtja ärinimega identse tähisega oma ettevõtted, nt nimetab oma kaupluse teise ettevõtja ärinimega identselt. Ärinime ainuõiguse sellisele ulatusele viitab kehtiva KaMS § 10 lg 1 p 6, mis tugineb oma sisus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile nr 2008/95/EÜ „kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta“ (kodifitseeritud versioon), mille art 4 c kohaselt võib kaubamärgi kasutamise keelata muu varasema õiguse tõttu, milleks on eelkõige õigus nimele.
9.Kostja kasutab oma ettevõtete nimena tähist „Autoekspert“, mis on kirjutatud erilises kirjašriftis, kasutades sinist ja punast tooni ja mis on identne Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-66823 tühiseks tunnistatud kaubamärgiga. Kuna tegemist on identsete tähistega, siis järeldub, et kostja kasutab oma tegevuses õiguskaitse kaotanud kaubamärki. Hageja ei ole õigust oma ärinime kasutamiseks kostjale andnud. Järelikult rikub kostja poolt tähise „Autoekspert“ kasutamine, tuginedes tühistatud kaubamärgile nr 46140, hageja ainuõigust ärinimele ÄS § 15 lg 1 tähenduses.
10.Ärinimi on nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ärinime funktsioon on seega eelkõige äriühingu ja tema tegevuse identifitseerimine ja eristamine teistest äriühingutest. Antud juhul kasutab kostja tähist „Autoekspert“ oma ettevõtete nimena, nende ettevõtete identifitseerimiseks teistest. Seega kasutab kostja tähist ärinimega sarnasel funktsioonil, mitte oma kaupade tähistamiseks ja eristamiseks. Kostja selline tegevus on tekitanud tarbijates segadust, mh on hagejale saadetud tasumiseks kostja arveid, hageja kliendid on pidanud kostja ettevõtteid hageja ettevõteteks jne.
11.Hageja ei nõustunud, et kostja kasutab oma tegevuses KGK Holding AB-lt saadud litsentsi alusel oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kaubamärki nr 28455, kuna tegemist on mustvalge tähisega. Kostja kasutab oma tegevuses puna-sinist tähist, mis on identne tühistatud kaubamärgiga nr 46140. Kuid isegi, kui oleks tõendatav, et kostja kasutab kaubamärki nr 28455, siis oleks kaubamärgi kasutamine vastuolus hageja ainuõigusega oma ärinimele alljärgnevatel põhjustel.
12.Registreeringust nr 28455 nähtuvalt sisaldab kaubamärk mittekaitstavat osa. Kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõna „Autoekspert“ kasutamiseks. Vastavalt kehtiva KaMS § 12 lg-le 5 võib kaubamärk sisaldada mittekaitstavat osa, kui see ei vähenda kaubamärgi eristatavust ega riku teiste isikute õigusi. Seega hõlmab kaubamärgi nr 28455 kaitse ainult graafilist osa, s.o värvilahendust ja kirjastiili. Sõna „Autoekspert“ kasutamine kaubamärgis ei ole kaitstav. Vastavalt KaMS § 12 lg-le 5 võib kaubamärk sisaldada mittekaitstavat osa senikaua ja niivõrd, kui see ei riku kellegi teise õigusi, sh õigust ärinimele.
13.Vastavalt ÄS § 506 lg-le 2 ei kohaldatud äriühingutele enne ettevõtteregistrist äriregistrisse ümberregistreerimist osasid äriseadustiku sätteid, sh ÄS § 15. Hageja ümberregistreerimisel äriregistrisse omandas ta ka ainuõiguse oma ärinimele ÄS § 15 kohaselt. Seega on alates hageja äriregistrisse registreerimisest tekkinud olukord, kus kaubamärgis nr 28455 sisaldub mittekaitstav osa, mis rikub hageja ainuõigust oma ärinimele, kuna kostja kasutab kaubamärki oma ettevõtete nimena. Hageja ainuõigus ärinimele on kaitstav. Seega on kaubamärk nr 28455 muutunud KaMS § 12 lg-s 5 sätestatud tingimusi rikkuvaks.
14.Vastavalt kehtiva KaMS § 72 lg 1 kohaselt kohaldatakse kaubamärgiseadust varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui kaubamärgiseaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaubamärgiseadus ei sätesta aegumistähtaega nõuete esitamiseks, mis puudutavad kaubamärgi mittekaitstud osi.
15.A K i 16.01.1996 kirjaga soovis hageja tõendada asjaolu, et hageja kasutas tähist „Autoekspert“ oma ärinimena reaalselt ja praktikas juba enne, kui hageja kanti 1998.a ettevõtteregistrist äriregistrisse, s.t hageja on olnud enne äriregistrisse kandmist reaalselt tegutsev äriühing. AS-i O arved kajastavad seda, et hageja tellis 1996.a oma äriühingu ja tegevuse reklaamimiseks reklaame. Nimetatud dokumendid tõendavad samuti seda, et hageja on olnud juba enne ettevõtteregistrist äriregistrisse kandmist reaalselt tegutsev äriühing, kes on oma ärinime järjepidevalt üldsusele tutvustanud. OÜ Autoekspert 2010.a majandusaasta aruandega soovis hageja tõendada, et hageja on reaalselt tegutsev äriühing ka käesoleval ajal. Hageja täpsustas, et ta on pidanud vajalikuks esitada oma reaalset tegutsemist tõendavad dokumendid selleks, et vältida kostja võimalikku vastuväidet, mille kohaselt ei saa kostjapoolne tähise „Autoekspert“ kasutamine hageja õigusi kahjustada, kui hageja ise ei ole oma ärinime all tegutsenud. Ettevõtte Autoekspert üldinfo väljatrükiga soovis hageja tõendada, et kostja kasutab reaalselt tema ärinimega identset tähist „Autoekspert“ oma ettevõtete nimede tähistamiseks. Otsinguportaali www.neti.ee vastega soovis hageja tõendada, et kostja kasutab jätkuvalt hageja ärinimega identset tähist „Autoekspert“ oma ettevõtete nimede tähistamiseks ja laiemale avalikkusele eksponeerimiseks.
16.Hageja ei nõustunud, et tema nõue on aegunud. Nõude aegumistähtaeg ei ole veel alanud. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kommentaaridest on TsÜS § 150 kohaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1055 tulenevatele nõuetele vaieldav. Kuid ka sellise nõude puhul kehtib põhimõte, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas teatud ajavahemiku järel selle kestel toimunut hinnates või kui sellist ajavahemikku ei saa eristada, tegevuse lõppemisel. Antud juhul on kostja tegevus käesolevaks ajaks muutunud kestvaks ja see ei ole lõppenud. Järelikult ei ole aegumistähtaeg kulgema hakanud.
17.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Esiteks on hageja olnud kogu aeg teadmises, et kostja kasutab oma tegevuses kaubamärki nr 46140, s.o puna-sinise värvusega erilises kirjašriftis kujundatud sõnalist tähist „Autoekspert“. Nimetatud tähise kasutamise lõpetamiseks esitas hageja Harju Maakohtule nõude vastava kaubamärgi tühistamiseks. Nimetatud asjas tehti 21.06.2010 kohtuotsus, millega tühistati kostja kaubamärk nr 46140. Vaatamata kohtuotsuse jõustumisele ei lõpetanud kostja tähise kasutamist ja kasutab seda kuni käesoleva ajani, mille osas vaidlus puudub. Kostja ei ole lõpetanud kaubamärgi kasutamist vaatamata hagejapoolsetele nõudmistele lõpetada tähise kasutamine ja vaatamata poolte pingutustele kompromiss leida. Eeltoodust tulenevalt ei ole tähise kasutamise lõpetamise kohustamise hagi esitamine vähem kui 2 aasta jooksul pärast kaubamärgi tühistamise kohtulahendi jõustumist vastuolus hea usu põhimõttega. Vastupidi, hageja on andnud kostjale piisavalt aega, et kostja saaks oma äritegevuse viia vastavusse kaubamärki tühistava kohtulahendiga ja lõpetada vaidlusaluse tähise kasutamine. Kostja vastuväited
18.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja poolt kasutatav tähis „AUTOEKSPERT“ on registreeritud kaubamärgina (registreeringu nr 28455) õiguspäraselt ja vastavuses registreerimise ajal kehtinud kaubamärgiseadusega. Nimetatud kaubamärk on registreerimisega omandanud õiguskaitse alates 04.06.1997 (s.o taotluse esitamise kuupäevast). Kostja tegevus nimetatud
kaubamärgi kasutamisel ei ole õigusvastane. Kaubamärk registreeriti kostja nimele 19.03.1999. 11.03.2009 võõrandas kostja nimetatud kaubamärgi kostja ainuaktsionärile KGK Holding AB-le. Seega oli kostja kuni 11.03.2009 kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ omanikuks. Peale kaubamärgi võõrandamist on kostja jätkanud kaubamärgi kasutamist selle uue omaniku KGK Holding AB loal.
20.Patendiamet lähtus kaubamärgi registreerimisotsuse tegemisel sellel ajal kehtinud kaubamärgiseadusest. Kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ registreerimise otsuse tegemise ajal (s.o 25.11.1998) kehtinud KaMS § 8 lg 1 p 5 kohaselt ei registreerita kaubamärki, kui see on identne või äravahetamiseni sarnane teisele isikule kuuluva ärinimega, kui ärinimi on kantud äriregistrisse enne kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, ja teise isiku tegevusala, mille kohta äriregistrisse on tehtud kanne, kuulub samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse. Hageja ärinimi kanti äriregistrisse 28.09.1998. Vaidlusaluse kaubamärgi taotlus esitati Patendiametile 04.06.1997, s.o rohkem kui aasta varem. Seega, Patendiametil ei olnud mingit alust keelduda kaubamärgi registreerimisest hageja ärinime tõttu. Eeltoodu välistab ka vajaduse hinnata, kas hageja äriregistrisse kantud tegevusalad kuuluvad samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotleti. Vaatamata sellele märkis kostja, et hageja äriregistrisse kandmisel ei olnud hageja tegevusalad sellised, mis kuuluksid samasse valdkonda kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kostja taotles kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ registreerimist (s.o autotarvikute ja -varuosade jae- ja hulgimüügi teenused).
21.KaMS § 72 lg-test 5 ja 51 tulenevalt on asjakohatud ja ebaõiged hageja viited 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/95/EÜ sätetele. Seega on kostja kasutatav kaubamärk nõuetekohaselt registreeritud ning kostja tegevus nimetatud kaubamärgi kasutamisel ei ole õigusvastane.
22.Hageja ei ole mingil moel vaidlustanud kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) registreerimist ega kehtivust. Hageja ei ole vaidlustanud nimetatud kaubamärgi registreerimise otsust ning ei ole esitanud ka hilisemalt kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise (registreeringu kehtetuks tunnistamise) nõuet kaubamärgiomaniku vastu (vt enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 13 ja § 24; 01.05.2004 jõustunud KaMS § 52). Vastavalt kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ registreerimise ajal kehtinud KaMS §-le 13 oli asjast huvitatud isikul õigus vaidlustada Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimise kohta 2 kuu jooksul arvates kaubamärgi avaldamisest Patendiameti ametlikus väljaandes. Kaubamärk „AUTOEKSPERT“ avaldati 04.01.1999. Seega oli hagejal võimalus vaidlustada nimetatud kaubamärgi registreerimise otsust kuni 04.03.1999. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud.
23.Vastavalt kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) registreerimise ajal kehtinud KaMS §-le 24 oli asjast huvitatud isikul õigus esitada kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise nõue 5 aasta jooksul arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast. Kaubamärk „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) kanti registrisse 19.03.1999. Seega oli hagejal võimalus esitada nimetatud kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise nõue kuni 19.03.2004. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Käesoleva hagi rahuldamine piiraks või välistaks alusetult ja ebaõigesti teise isiku seaduslikult registreeritud, vaidlustamata ja kehtiva kaubamärgi kasutamise KaMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 2 ja § 14 järgi.
24.Hageja nõude rahuldamine tooks kaasa kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) omaniku ja litsentsisaajate õiguste olulise rikkumise. Hageja ei saa nõuda kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ kasutamise lõpetamist või piiramist, kui ta ei ole vaidlustanud kaubamärki ennast. Vastasel juhul tekiks vastuoluline olukord, kus kaubamärk on kehtiv ja vaidlustamata, kuid kaubamärgi omaniku (ja litsentsisaajate) õigused (mh õigus
kaubamärki kasutada) saavad alusetult piiratud. Ka Riigikohus on käsitlenud huvitatud isiku võimalust eelnimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada ning nende kasutamata jätmise tagajärgi. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-168-04 märkinud järgmist: „Tulenevalt [enne 01.05.2004 kehtinud] KaMS § 17 lg-st 1 kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgiseaduse § 24 lg 1 järgi võis asjast huvitatud isiku taotlusel apellatsioonikomisjon tunnistada kaubamärgi registreerimise kehtetuks, kui registreerimisel on rikutud kaubamärgiseaduse paragrahvide 7 ja 8 nõudeid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamise taotluse võib pärast riigilõivu tasumist esitada apellatsioonikomisjonile viie aasta jooksul, arvates kaubamärgi registrisse kandmise päevast. Eeltoodust järelduvalt leiab kolleegium, et kostjal kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omanikul oli õigus kasutada viidatud paragrahvis nimetatud õiguskaitsevahendit. Seni, kuni hagejale kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud, ei saaks kostja ka oma kaubamärgi üldtuntuse korral kaitset registreeritud kaubamärgi omaniku nõude vastu. Sarnaselt reguleerib olukorda ka kehtiva KaMS § 52 lg 1.“
25.Seega on Riigikohus asunud seisukohale, et üldtuntud kaubamärgi omanik ei saa kaitset registreeritud kaubamärgi (ja selle omaniku nõuete) suhtes, kui üldtuntud kaubamärgi omanik ei ole registreeritud kaubamärki edukalt vaidlustanud. Analoogia alusel saab sellest järeldada, et ka ärinime omanik ei saa piirata või keelata registreeritud kaubamärgi kasutamist, kui ärinime omanik ei ole registreeritud kaubamärki edukalt vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ja asjakohatu ka hageja väide, et kostja poolt kasutatav kaubamärk „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) on alates hageja äriregistrisse kandmisest muutunud KaMS § 12 lg 5 sätestatud tingimusi rikkuvaks. Kui hageja leiab, et registreeritud kaubamärk on vastuolus kaubamärgiseaduse nõuetega, siis oleks ta pidanud vaidlustama kaubamärgi. Hageja ei ole kaubamärki mingil moel vaidlustanud.
26.Täiesti alusetud ja asjakohatud on hageja etteheited, et kostja kasutab kaubamärki „AUTOEKSPERT“ teatud värvikombinatsioonis. Alusetu ja ebaõige on hageja väide, et kostja kasutab kohtu poolt tühistatud kaubamärki „Autoekspert“ (reg nr 46140). Vastavalt enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 6 lg-le 2 on mustvalgena registreeritud kaubamärk õiguslikult kaitstud mistahes värvikombinatsioonis. Kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) kasutamine teatud värvikombinatsioonis ei ole mingil moel keelatud ega riku hageja õigusi. Kostja hilisem kaubamärk „Autoekspert“ (reg nr 46140) tunnistati tulenevalt KaMS § 10 lg 1 p-st 4 tühiseks mitte kaubamärgis kasutatud värvide (värvikombinatsioonide) tõttu, vaid kaubamärgi sõnalise osa tõttu ja registreerimistaotluse esitamise aja tõttu. Värvid pigem muudavad kaubamärki hageja ärinimest erinevamaks, seega aitavad eristada kostja poolt kasutatavat kaubamärki hageja ärinimest.
27.Asjaolu, et kostja kasutab kaubamärki „AUTOEKSPERT“ punase-sinise värvikombinatsioonis, ei tähenda mingil moel, et kostja kasutaks kohtu poolt tühistatud kaubamärki. Kostja kasutab registreeritud ja kehtivat kaubamärki „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455), mille õiguskaitse on tekkinud 04.06.1997. Nimetatud kaubamärgi registreerimine mustvalgena ei keela mingil moel nimetatud tähist kasutada ka värvilisena. Nagu ka eelpool märgitud, on mustvalgena registreeritud kaubamärk õiguslikult kaitstud mistahes värvikombinatsioonis (enne 01.05.2004 kehtinud KaMS § 6 lg 2). Ka kaubamärgiomanik on lubanud kostjal kasutada kaubamärki mistahes värvikombinatsioonis.
28.Hageja ärinimi on omandanud õiguskaitse hiljem, kui kostja poolt kasutatav kaubamärk. Hageja ärinimi kanti äriregistrisse 28.09.1998 ehk enam kui aasta pärast kostja poolt vastava kaubamärgi registreerimise taotluse esitamist. Tulenevalt ÄS § 506 lg-st 2 ei olnud enne äriregistrisse kandmist hageja ärinimel äriseadustikus ettenähtud kaitset. Seega
saab lugeda kostja kaubamärki varasemaks õiguseks võrreldes hageja ärinimega. Ka hageja ise on hagiavalduses viidanud, et hagejal tekkis ainuõigus oma ärinimele alles hageja registreerimisel äriregistris (s.o 28.09.1998).
29.Hageja tugineb ebaõigesti ÄS § 15 lg-le 1. Kostja ei kasuta tähist „AUTOEKSPERT“ ärinimena. Kostja kasutab nimetatud tähist tulenevalt registreeritud ja kehtivast kaubamärgist. Kuna kostja ei kasuta tähist „Autoekspert“ ärinimena, ei ole kostja rikkunud hageja ainuõigust ärinimele (ÄS § 15 lg 1). Hageja viidatud Riigikohtu otsus (nr 3-2-1-157-05) ei ole asjakohane, kuna käsitleb ärinimes sisalduva tähise kasutamist teise isiku ärinimes. Riigikohus märgib nimetatud otsuses, et ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele tähendab muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes.
30.Ebaõige ja alusetu on hageja väide, et ärinime ainuõigus ulatub ka nendele olukordadele, kus teine ettevõtja nimetab ettevõtja ärinimega identse tähisega oma ettevõtteid. Selline järeldus ei tulene ÄS § 15 lg-st 1 ning ei ole selle sättega kooskõlas. Hageja põhjendab sellist järeldust viidetega 01.05.2004 jõustunud KaMS § 10 lg 1 p-le 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/95/EÜ art-le 4 c, kuid vastavad sätted ei ole antud juhul asjakohased. Tegemist on registreeritud ja kehtiva kaubamärgi kasutamisega kostja majandustegevuses. Patendiamet lähtus ja pidi lähtuma kaubamärgi registreerimisotsuse tegemisel sellel ajal kehtinud kaubamärgiseadusest. Sellest tulenevalt ei saa kaubamärgi registreerimise õigsust hinnata lähtuvalt eeltoodud ja hageja viidatud sätetest. Lisaks sellele ei ole hageja vaidlustanud kostja poolt kasutatavat kaubamärki.
31.Kuna kostja tegevus kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) kasutamisel ei ole õigusvastane, puudub hagejal alus kostja vastu nõude esitamiseks VÕS §-de 1045 ja 1055 alusel. Samuti puudub kostja süü. VÕS §-de 1045 ja 1055 alusel nõude esitamine eeldab kostja õigusvastast tegevust. Kostjal on õigus kasutada nõuetekohaselt registreeritud ja kehtivat kaubamärki „AUTOEKSPERT“ enda äritegevuses. Kostja tegevus kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ kasutamisel ei ole õigusvastane, samuti puudub kostjal süü.
32.Hageja nõue on alusetu ja ebaõige, mis välistab hagi rahuldamise. Isegi kui eeldada, et hageja nõue oleks sisuliselt õige ja põhjendatud, on hageja nõue aegunud, mis täiendavalt välistab hagi rahuldamise. Nõue on aegunud enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS §-de 113 ja 116, alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS §-de 149 ja 150 ning VÕSRakS § 9 lg 2 kohaselt.
33.Kostja kasutatava kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ (reg nr 28455) registreerimisotsus avaldati 04.01.1999, kaubamärk kanti registrisse 19.03.1999. Alates 2000.a on kostja nimetatud kaubamärki kasutanud oma äritegevuses. Hageja esitas hagi 23.05.2012. Seega on hagi esitatud rohkem kui 13 aastat peale vaidlusaluse kaubamärgi avaldamist ja registrisse kandmist ning rohkem kui 11 aastat peale kostja poolt nimetatud kaubamärgi kasutama hakkamist. Hageja sai teada või vähemalt oleks pidanud teada saama oma õiguse väidetavast rikkumisest 1999 jaanuaris kaubamärgi registreerimisotsuse avaldamisel või 1999 märtsis kaubamärgi registrisse kandmisel. Nimetatud kaubamärgi kasutamisest sai hageja teada või oleks pidanud teada saama hiljemalt aastal 2001. Hageja nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, mille suhtes kohaldub TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg, mida VÕSRakS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse alates 01.07.2002. Eeltoodust tulenevalt on möödunud TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg.
34.Isegi kui eeldada, et hageja nõue oleks põhjendatud ega oleks aegunud, on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega, mis täiendavalt välistab hagi rahuldamise. Kostja poolt kasutatav kaubamärk „AUTOEKSPERT“ kanti registrisse 1999 märtsis. Alates 2000.a on kostja nimetatud kaubamärki kasutanud oma äritegevuses. Seega on hageja juba vähemalt ligi 12 aastat pidanud olema teadlik vastava kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ kasutamisest
kostja poolt. Hea usu vastasus tuleneb TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2. Asjaolu, et hageja on esitanud käesoleva hagi kostja vastu olukorras, kus hageja on eelnevalt üle kümne aasta vaikimisi ja teadlikult aktsepteerinud kostja poolt kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ kasutamist, viitab hageja pahatahtlikule soovile takistada kostjal ja kaubamärgi „AUTOEKSPERT“ omanikul oma seadusest tulenevate kaubamärgiõiguste kasutamist. Ka Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et sõltuvalt asjaoludest võib õiguse kasutamata jätmine pikema aja jooksul kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-70-03 märkinud: „Hea usu põhimõtte oluliseks funktsiooniks on muuhulgas ka õiguste piiramine õiguste kaotamise kaudu. Pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse.“
35.Hageja esitatud tõendid ei ole asjakohased ning ei muuda hageja nõude ebaõigsust ja alusetust. A K i 16.01.1996 kiri ei tõenda hageja reaalset tegutsemist enne äriregistrisse kandmist. Nimetatud kirjast ei nähtu mingit püsiva loomuga äritegevust. AS-i O arved ei tõenda, et arvetel viidatud reklaamid on tellitud hageja äriühingu ja tegevuse reklaamimiseks. Arvetelt ei nähtu tellitud reklaamide sisu. Hageja 2010.a majandusaasta aruandest nähtub, et hageja käive aastatel 2009 ja 2010 on olnud väga väike (vastavalt 200 krooni ja 6002 krooni) ning mõlemal aastal on äriühing olnud kahjumis. Pigem näitab nimetatud majandusaasta aruanne, et hagejal sisuliselt äritegevus puudub. Eeltoodud käivete puhul pigem ei saa pidada äriühingut reaalselt tegutsevaks. Hagiavalduse lisad 9 ja 10 (üldinfo ettevõtte Autoekspert kohta ja otsinguportaali www.neti.ee vasted otsingusõnale „autoekspert“) ei lükka ümber asjaolu, et kostja kasutab registreeritud ja kehtivat kaubamärki „AUTOEKSPERT“. Tegemist ei ole hageja ärinime kasutamisega. On täiesti mõistetav ja mõistlik, et kui kaubamärgile viidatakse tekstis, siis ei saa alati kasutada kaubamärgi kujundust. Sellest ei saa järeldada, nagu kostja ei kasutaks kaubamärki. Maakohtu otsus
36.29.10.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus kasutada oma äritegevuses kaupluste ja töökodade tähistamiseks nimetust „Autoekspert“. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja nimele on 19.03.1999 registreeritud kaubamärk „Autoekspert“ (tl 78). Puuduvad igasugused andmed, et hageja oleks kostja kaubamärki selle registreerimise järgselt vaidlustanud või esitanud hilisemalt kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise nõude. Nähtuvalt Patendiameti teatest on kostjale kuuluv kaubamärk seoses selle võõrandamisega 11.03.2009 ümber registreeritud KGK Holding AB nimele (tl 79). KGK Holding AB on 09.08.2012 kinnitanud, et kostjale on väljastatud litsents kaubamärgi kasutamiseks mistahes värvikombinatsioonis (tl 81). Kohus osundas, et KaMS § 4 lg 2 kohaselt võib registreeritud kaubamärgi suhtes ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kaubaja teenindusmärkide registrisse kantud isik. KaMS §-st 14 lähtuvalt on kaubamärgi omanikul kaubamärgi kasutamise ainuõigus. Seega on kostjal seadusest tulenev õigus kaubamärgi „Autoekspert“ kasutamiseks.
38.Järgnevalt analüüsis kohus küsimust, kas kostjal on õigus kaubamärgi „Autoekspert“ kasutamiseks sini-punases värvikombinatsioonis. Kohus märkis, et nähtuvalt Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusest (tl 36-40) ei ole kostja kaubamärk nr 46140 tühiseks tunnistatud seoses kostja kaubamärgi värvikombinatsiooniga, vaid asjaoluga, et kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse hiljem, kui hageja ärinimi registrisse kanti. Ei Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusest ega ühestki õigusaktist ei tulene kostjale keeldu kasutada KGK Holding AB nimele registreeritud kaubamärki värvilisena. Samuti nähtub kostja õigus kaubamärgi kasutamiseks mistahes värvitoonis eelviidatud KGK Holding AB
kinnitusest (tl 81). Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kaubamärgi „Autoekspert“ kasutamisest hoidumist mistahes värvitoonis, sh sini-punasena.
39.Seoses hageja taotlusega keelata kostjal kaubamärgi „Autoekspert“ sõnalise osa kasutamine, märkis kohus, et arusaamatuks jääb, millises vormis kostja talle litsentsi alusel antud kaubamärgi kasutamise õigust peaks realiseerima, kui kostjal puuduks õigus kasutada kaubamärgi sõnalist osa „Autoekspert“. Samas on hageja kinnitanud, et ei vaidlusta Patendiameti otsust kostja nimele kaubamärgi registreerimise kohta ega taotle kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist.
40.Samuti osundas kohus, et antud juhul ei riku kostja hagejale ÄS § 15 lg-st 1 tulenevat õigust ärinime kaitsele, kuna kostja ei kasuta tähistust „Autoekspert“ oma ärinimes (kostja ärinimi on AS K. G. K), vaid kostja kasutab tähistust „Autoekspert“ kaubamärgina. Seega on põhjendamatud hageja viited ärinime kaitset reguleerivatele sätetele, kuna ÄS §-dest 7 ega 15 ei ilmne alust kitsendada ühe ettevõtte ärinimest lähtuvalt teisele isikule kuuluvast kaubamärgist tulenevaid õigusi.
41.Eeltoodust lähtuvalt on kohus KaMS § 4 lg 2 ja § 14 alusel seisukohal, et kostjal on õigus kaubamärgi „Autoekspert“ igakülgseks kasutamiseks ning seda nii sõnalise osa kui värvikombinatsioonide suhtes. Seega tuleb hageja nõue kostjal tähise „Autoekspert“ ettevõtete nimena kasutamise keelamiseks rahuldamata jätta.
42.Seoses kostja seisukohaga, et lisaks sisulisele põhjendamatusele on antud nõue aegunud ning esitatud vastuolus hea usu põhimõttega, märkis kohus järgmist. Hageja esitas käesoleva hagi VÕS § 1055 lg 1 alusel eesmärgiga nõuda kostja poolt kahju tekitava tegevuse lõpetamist. Antud juhul on kostja kaubamärk registreeritud alates 19.03.1999, hageja ärinimi alates 28.09.1998. Seega pidi hageja kostja kaubamärgist, s.o oma õiguste väidetavast rikkumisest teada saama aastal 1999, mistõttu hakkas sellest hetkest kulgema ka aegumistähtaeg TsÜS § 150 järgi. VÕSRakS § 9 lg 2 kohaselt tuleb hageja nõude aegumist arvestada alates 01.07.2002, mis tähendab, et hageja esitatud nõue kahju tekitava tegevuse keelamiseks on aegunud.
43.Lähtuvalt asjaolust, et kohus on eelnevalt tuvastanud hageja nõude sisulise põhjendamatuse ning ühtlasi nõude aegumise, jättis kohus analüüsimata hageja alternatiivse seisukoha, et nõue on esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebus
44.27.11.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda.
45.Maakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus tuvastas vääralt pooltevahelise vaidluse sisu – tegelikkuses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja poolt tähise „Autoekspert“ kasutamine oma äritegevuses rikub hageja ainuõigust oma ärinimele ÄS § 15 lg 1 alusel ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tähise „Autoekspert“ kasutamise keelamist oma äritegevuses kaupluste ja töökodade tähistamiseks.
46.Eeltoodu tõttu on kohus vääralt otsuse põhjendavas osas keskendunud sellele, et tuvastada, millisel seaduslikul alusel kostja tähist „Autoekspert“ kasutab, selle asemel, et analüüsida põhjalikumalt ärinime kaitsega seonduvaid sätteid. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud ka ÄS § 15 lg-t 1 ärinime kaitsel ega ole põhjendanud, millistel konkreetsetel põhjustel on hageja tõlgendus ÄS § 15 lg-s 12 sätestatud kaitse ulatusest ebaõige. Kohus ei ole üldse hageja väidetele ÄS § 15 lg 1 kohaldatavusest tähelepanu pööranud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks hageja õiguslikud väited nõude mitteaegumise kohta ei ole õiged. Lisaks ei ole kohus põhjendanud, kuidas pidi teadmine kaubamärgi nr 28455 registreerimisest hagejani jõudma ega seda, kuidas saab eeldada kaubamärgi registreerimisest teadasaamise
fakti hageja poolt pelgalt kaubamärgi registreerimise faktist. Kohus on arvutanud vääralt ka aegumistähtaja lõpu.
47.Kohus rikkus otsuse tegemisel ka materiaalõiguse norme, kohaldades KaMS § 4 lg-t 2 ja § 14 ebaõigesti ning jättes KaMS § 12 ebaõigesti kohaldamata. Erinevalt kohtu hinnangust, ei ole tegelikkuses kaubamärk nr 28455 kaitstud tervikuna KaMS §-s 14 ja § 4 lg-s 2 sätestatud korras. Kostja kasutatav kaubamärk sisaldab mittekaitstavat osa, mis on kaubamärgi sõnaline osa ehk sõna „Autoekspert“. Hageja mõistab KaMS § 12 selliselt, et kaubamärk võib sisaldada mittekaitstud osa niivõrd ja nii kaua, kuni see ei satu vastuollu kolmanda isiku õigusega. Kostja kaubamärgi registreerimise hetkeks oli tekkinud kaubamärgi mittekaitstava osa suhtes ainuõigus kolmandal isikul, s.o hagejal ning mittekaitstava osa kasutamine kaubamärgis rikub hageja ainuõigust ärinimele.
48.ÄS § 15 lg-st 1 ei selgu, et säte on kohaldatav ainult juhul, kui kolmas isik kasutab teise isiku ärinime oma ärinimena, omamata selleks vastavat õigust. Hageja arvates ei välista sätte sõnastus ärinime kaitse võimalust olukorras, kui kolmas isik kasutab ettevõtja ärinime oma ettevõtete kui majandusüksuste nimena. Hageja ei ole taotlenud KGK Holding AB suhtes kaubamärgi nr 28455 kehtetuks tunnistamist KaMS-s sätestatud korras. Hageja hinnangul ei tähenda kaubamärgi registreerituse fakt, et kostjal oleks tekkinud seadusega kaitstud õigus kaubamärgi mittekaitstava osa kasutamiseks, mille suhtes ei saaks ärinime omanik oma õigusi maksma panna. Kaubamärk tervikuna ei riku hageja õigusi, vaid ainult kaubamärgi sõnaline osa.
49.Eeltoodu alusel rikub esiteks kostja poolt tähise „Autoekspert“ kasutamine oma ettevõtte nimena hageja ainuõigust ärinimele, teiseks ei välista kaubamärgi nr 28455 registreeritus hageja õigust oma ärinime kaitsele ÄS § 15 lg 1 järgi ning kolmandaks on hagejal õigus ÄS § 15 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel taotleda hagimenetluse korras oma õiguste rikkumise lõpetamise keelamist.
50.Maakohus määras ebaõigesti hageja nõude aegumise algustähtpäeva. Hageja nõue ei aegu antud juhul mitte TsÜS § 149 esimese lause järgi, vaid teise lause järgi, kuna tegemist on õigusvastaselt kahju tekitavast tegevusest hoidumisele suunatud nõudega. Kuivõrd kostja tegevus kaubamärgi nr 28455 kasutamisel on muutunud kestvaks ja seda tegevust ei ole lõpetatud, siis ei ole hageja nõude aegumine alanud. Alternatiivselt on nõude aegumine alanud uuesti aastal 2009, sest KaMS § 8 lg 2 järgi hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Olenemata sellest, kas hageja nõue hakkas aeguma alates 01.07.2002 või 19.03.2009, ei ole see aegunud. Vastavalt TsÜS §-le 149 on nõude aegumise tähtaeg 10 aastat ning kui võtta aluseks, et hageja nõue hakkas aeguma alates 01.07.2002, siis oleks aegumine lõppenud 01.07.2012. Hageja esitas aga oma nõude varem. Vastustaja seisukoht
51.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning lõppjärelduses õige. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb siiski muuta maakohtu otsuse motiive seoses aegumise kohaldamisega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
53.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et tema õigus ärinimele annab aluse keelata kostjal samal sõnakombinatsioonil põhineva kaubamärgi kasutamist. Maakohus on käsitlenud nõutava põhjalikkusega kõiki hageja
seisukohti ning selgitanud nõutava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnkohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
54.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on TsMS § 436 lg-t 1 rikkudes määranud ebaõigesti vaidluse sisu. Maakohus on kolleegiumi arvates põhjendatult käsitlenud kostja poolt kasutatava kaubamärgiga „Autoekspert“ seondavaid asjaolusid, kuna hagi rahuldamine oleks eeldanud tuvastust, et kostjal puudub õigus vaidlusalust tähist kasutada. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja kasutab kehtivat ja vaidlustamata kaubamärki ning seetõttu ei ole kostja tegevus õigusvastane.
55.Hageja ei ole kostja poolt kasutatavat kaubamärki vaidlustanud ja seetõttu ei saa hageja üksnes ärinime kuuluvusele tuginedes nõuda kaubamärgi „Autoekspert“ kasutamise lõpetamist või piiramist. Samale seisukohale on Riigikohus asunud tsiviilasjas nr 3-2-1-16804 tehtud otsuse p-s 10 ning märkinud, et KaMS § 52 lg-st 1 tulenevalt ei ole registreeritud kaubamärgi omaniku õiguste piiramine seni, kuni kaubamärgi registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaubamärki registrist kustutatud ehk ilma kaubamärgi eduka vaidlustamiseta, võimalik. Tähele tuleb panna, et vaidlusaluse kaubamärgi näol on tegemist stiliseeritud kirjas sõnaga „Autoekspert“ ning kaubamärgi graafiline osa seisneb sõna stiliseeritud kirjaviisis. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud kaubamärgi graafilise osa kasutamine ilma sõnalise osata ehk ilma tähemärkideta ning kaubamärgi sõnalise osa kasutamise keelamine välistaks õiguskaitse saanud kaubamärgi kasutamise tervikuna, mis aga ei ole ilma kaubamärki vaidlustamata lubatav.
56.Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et kohus on jätnud vastamata apellandi õiguslikele väidetele ÄS § 15 lg 1 kohaldatavuse osas. Maakohus on otsuses käsitlenud ÄS § 15 lg-ga 1 seonduvat otsuse lk-l 9, 4-ndas lõigus ja märkinud põhjendatult, et kostja tegevus ei riku hagejale ÄS § 15 lg 1 järgi kuuluvat õigust ärinime kaitsele, kuna kostja kasutab tähist „Autoekspert“ kehtiva ja vaidlustamata kaubamärgina. Ringkonnakohus jagab maakohtu poolt sealsamas tehtud järeldust, et hageja viited ärinime kaitset reguleerivatele sätetele on põhjendamatud, kuna ÄS §-st 7 ja §-st 15 ei tulene alust kitsendada hagejale ärinimest tulenevate õiguste alusel kostjale kaubamärgi alusel kuuluvaid õigusi. Õige on maakohtu seisukoht, et kuna kostja ei kasuta tähist „Autoekspert“ ärinimena, ei riku kostja tegevus kaubamärgi kasutamisel hageja ainuõigust ärinimele ÄS § 15 lg 1 tähenduses. Hageja viide Riigikohtu 02.02.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05 ei ole asjakohane, kuna nimetatud otsuse p-s 13 on tsiviilkolleegium käsitlenud ÄS § 15 lg-st 1 tulenevat ettevõtja õigust keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Piirangut kasutada registreeritud ja vaidlustamata kaubamärki oma ettevõtete tähistamiseks ÄS § 15 lg 1 ei sisalda.
57.Kaebaja seisukoht, et tema ärinimi väärib laiemat kaitset, kui ÄS § 11 lg-st 1 tulenev õiguslik ootus teiste ärinimede eristatavuse tagatusele, ei pea kolleegiumi hinnangul paika. Hageja ärinime kaitse motiivil sama sõnaühenduse stiliseeritud kujul kaubamärgina kasutamise keelamine väljub ÄS § 11 lg 1 ja § 15 lg 1 piiridest ning ei anna alust sama sõnaühenduse kasutamise keelamiseks muul viisil kui ärinimena. Hageja ärinime näol on tegemist kirjeldava tähisega, millel puudub sõnalises tähenduses eristusvõime samas valdkonnas
tegutsevatest teistest teenuste või kaupade pakkujatest ning samal põhjusel ei ole ka kostja kaubamärk saanud sõnalises osas kaitset.
58.Kaebuse väited maakohtu poolt KaMS ebaõige kohaldamise kohta ei ole samuti põhjendatud. Hageja lähtub kaebuses ebaõigest arvamusest, et kuna kostja poolt kasutatav kaubamärk sisaldab mittekaitstavat osa, ei ole kostjal õigust nimetatud kaubamärki kasutada. Kolleegium selgitab, et mittekaitstava osa sisaldumine kaubamärgis annab KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt teistele isikutele võimaluse kaubamärgi vastavat osa kasutada, kuid ei piira kaubamärgi omaniku samasisulist õigust. Käesoleval juhul tuleb lisaks tähele panna, et kaubamärgi mittekaitstava osa määramine põhineb 04.06.1997 esitatud taotluse alusel tehtud kaubamärgi registreerimise otsusel ning on ligi aasta võrra varasem 28.09.1998 tehtud äriregistrikande põhjal tekkinud hageja õigusest samasõnalisele ärinimele.
59.Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, peab kolleegium vaatamata maakohtu õigele järeldusele hagi rahuldamata jäämise kohta, peatuma ka maakohtu otsuse viimase motiivina kohaldatud aegumise küsimusel. Kolleegium märgib selgituseks, et VÕS § 1055 lg-le 1 tugineva nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS § 150 lg-s sätestatud kolme aasta pikkust aegumise tähtaega. Seejuures tuleb tähele panna, et deliktiline hoidumisnõue saab aeguda üksnes juhul, kui nõuet esitades tuginetakse ajaliselt piiritletud rikkumise episoodile. Kestva rikkumise korral ei ole rikkumise lõppemist võimalik fikseerida ega aegumise alguspunkti sellest tulenevalt määratleda. Kuna kõnealusel juhul tugines hageja kostja väidetavale kestvale õigusrikkumisele, ei ole hagi rahuldamata jätmine aegumise motiivil olnud maakohtu poolt täpne. Nimetatud osas tuleb maakohtu motiive muuta.
60.Kuivõrd maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.