lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-10-2569/111

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 02.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-2569/111
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
847
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-2569

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi OÜ Haltransa (endine AS Haltransa) ja OÜ Boat Residence vastu nõude tunnustamiseks OÜ Fransertal (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Haltransa (pankrotis) ja OÜ Boat Residence määruskaebused

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Danske Bank A/S Eesti filiaal (RK 11488826), lepinguline esindaja adv. Paul Keres Kostja OÜ Haltransa (pankrotis, RK 10041974), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ene Ahas Kostja OÜ Boat Residence (RK 11608408, asukoht Nõlva 9, Tallinn), seaduslik esindaja Sergei Hadži

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu kohtunikuabi 17.01.2013 määrus tsiviilasjas 2-10-2569 muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas 11.05.2011 otsusega hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt AS Haltransa ja OÜ Boat Residence kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.05.2012 otsusega

Harju Maakohtu 11.05.2011 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda solidaarselt. 24.09.2012 jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahend on jõustunud 24.09.2012. 17.10.2012 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 35 187, 07 eurot (sellest 15 984, 82 eurot lepingulise esindaja kulud ja 19 202, 25 eurot kohtukulud). Avaldusele on lisatud Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ arved koos aruannetega osutatud õigusteenuse eest. Kostjate vastus Kostjad leidsid, et hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt, mõistes kostjatelt välja solidaarselt menetluskulud 25 202, 25 eurot, millest 19 202, 25 eurot moodustavad hageja kohtukulud ning 6000 eurot hageja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ja aeganõudva vaidlusega ning asja materjalidest nähtuvalt ei ületa põhjendatud ja vajalik töömaht esimese, teise ja kolmanda astme menetluses 40 tundi õigusabiteenust, mistõttu hageja põhjendatud kohtuvälised kulud moodustavad kokku 6000 eurot (40 tundi x 150 eurot/tund). Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud 35 187, 07 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 840 000 krooni (53 685, 78 eurot), millest ringkonnakohus on oma 25.05.2012 otsusega tagastanud 34 512, 29 eurot. Seega on jäänud hagi esitamisega seotud kohtukuluks riigilõiv 19 173, 49 eurot. Hagi tagamise avalduselt on hageja tasunud 450 krooni (28, 76 eurot). Hageja kohtukulud käesolevas kohtumenetluses kokku on 19 202, 25 eurot. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suuruse üle. Toimikust nähtuvalt on hagejat käesolevas kohtumenetluse esindanud vandeadvokaat Paul Keres Advokaadibüroost Glikman & Partnerid OÜ. Põhjendatud ei ole OÜ Haltransa (pankrotis) seisukoht, et asja materjalidest nähtuvalt ei ületa põhjendatud ja vajalik töömaht 40 tundi õigusabiteenust, mistõttu põhjendatud kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud) moodustavad kokku 6000 eurot. Tegemist oli nõude tunnustamise hagiga, mis on läbinud kõik kohtuastmed. Hageja kasutatud õigusabi on olnud vajalik ja põhjendatud. Kuna on tõendatud õigusabi kulude olemasolu ja suurus, puudub alus vähendada hüvitamisele kuuluvat summat. TsMS § 175 lg. 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi hind selles asjas oli 1 789 526, 20 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr. 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Sama määruse § 1 lg. 2 kohaselt kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Hageja taotletav lepingulise esindaja kulu 15 984, 82 eurot jääb seadusega ettenähtud summa piiridesse.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Määruskaebus Kostjad paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata välja mõistetavate menetluskulude summaks 25 202, 25 eurot. Kostjad jäävad varem esitatud seisukoha juurde, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ja aeganõudva vaidlusega, ning et asja materjalidest nähtuvalt ei ületa põhjendatud ja vajalik töömaht käesoleva tsiviilasja esimese, teise ja kolmanda astme menetluses 40 tundi õigusabiteenust. Riigikohus on rõhutanud, et on oluline, et lõppkokkuvõttes vastab väljamõistetud menetluskulu tavapärasele ja mõistlikule töömahule (3-2-1-143-07, 3-2-1-66-05, 3-2-1-85-05, 3-2-1-153-04). Hageja vaidleb määruskaebustele vastu. Edasine menetluse käik Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg. 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustest ei nähtu, et maakohus oleks määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme või kaalutlusreegleid, mis võinuks viia ebaõige lahendini. Riigikohus on asjas 3-2-1-88-11 selgitanud, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur. Kostjad on esitanud just sellesisulise vastuväite, kuid välja on toomata, miks peaks õigusteenuse eest tasutud summasid vähendama. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millele lisatud arvetelt nähtus detailselt osutatud õigusabi sisu ja maht. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista kotjate taotletud ulatuses.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.